RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 29. detsember 2012

VABAMÕTLEJA: Hiina kullapoliitika


Kuld kui jõukuse etalon on läbi aegade löönud inimestel silmad kilama. Enamus maailma riike hoiustab kulda ja ei kavatse seda käitu lasta ka praegusel murrangulisel ajal. Näiteks soovitati Itaalial võlakriisi katteks oma kullavarud maha müüa. Loomulikult ei ole Itaalia midagi nii rumalat teinud. Kulla väärtus on eelkõige psühholoogiline. See on üks usaldusväärseim „vihmavari“ ühiskondlike kokkulepete seas, sest kui võlakirjad seisnevad tühjadel lubadustel ja virtuaalsetel nullidel, siis kulda on võimalik käega katsuda.
Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud 4500%. Haruldased kuldmündid on aga tõusnud keskmiselt 7500% väärtuses[1]. Naljakal… pigem kurval kombel aga Eesti nii ei arvanud. Nimelt müüs Eesti Pank 1992. aastal tagasisaadud 11,4 tonnist kullast 11,1 tonni maha. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees sõnul vahetati kuld „likviidsemate ja tulusamate arenenud riikide võlakirjade vastu“. Ja nõnda olemegi kogu maailmas kullavarude hoiusega eelviimasel kohal[2].
Kulla maailmaturu hind on suuresti kontrollitud kõigest viie panga poolt Londonis: Bank of Nova Scotia, Barclays Capital, Deutsche Bank, HSBC ja Societe Generale. Antud pangad fikseerivad kaks korda päevas hinna, millega nad kulda ostavad ja müüvad. Enamus maailma börsid tegutsevad just nendel hindade põhjal.
Nagu ka sissejuhatusest võis välja lugeda, sõltuvad praeguse maailmakorra „kõige kõvemad“ riikide valuutad suurel määral kullast. Näiteks ajavahemikus 1961 kuni 1968 konspireerisid kaheksa maailma juhtivat riiki kulla hinna tehisliku odavnemise. Manipulatsioon toimus riikide keskpankade kaudu ja mõjutati just neid viite Londoni „kulla-panka“. Kuni tänase päevani on näha kulla börsihindadest, et turg on jätkuvalt kergesti mõjutatav. Kuidas nii?
Nimelt peaks ilma intresskasumita väärismetall – kuld – olema üsna kõikuva väärtusega vara. Just nagu on hõbe ja plaatina. Kui aga vaadata kuidas kõigub kulla hind, siis ilmneb, et viimase kümne aastaga on kulla hind tõusnud või langenud üle 5% ainult kümnel korral! Hõbeda hind on aga sääraseid „hüppeid“ teinud kümne aasta jooksul 80. korda ja nafta hind 137 korda. Kulla hinna stabiilsust saab seletada ainult teadliku manipulatsiooniga.
Praegune status quo võib aga lähiajal katkeda. Nimelt trügib kullaturule jõudsalt sisse Hiina. Aastakümneid oli Hiina elanikel füüsilise kulla omamine karistatav vanglakaristusega. Järsult tegi suurriik oma kullapoliitikas aga kannapöörde ja hakkas 2009. aasta septembris propageerima oma elanike seas kulla soetamist. Valitsus algatas mastaapse kampaania innustamaks kodanikke kulda ostma. Tänaseks päevaks on asi arenenud nii kaugele, et Hiina kodanikud saavad osta igast Hiina pangast kuldplaate neljas suuruses. Lisaks asutas Hiina valitsus üle riigi tuhandeid kullapoode, mis nägevad välja kui tavalised ehtepoed, aga ehete asemel ilutsevad letil kuldplaadid. Ja tegemist ei ole n.ö. kassikullaga. Müügil on sama kvaliteetne kuld kui Šveitsiski. Igas poes on seinal Bloombergi ekraan, mis reaalajas kajastab kulla hinda.
Tekib küsimus: miks säärane äkiline kannapööre Hiina poliitikas? Tuleb silmas pidada, et Hiina ei ole meie mõistes „õigusriik“. S.t. Hiina valitsus võib iga hetk oma kodanikelt nõuda kulla riigistamist, just nagu toimus 1933. aastal Ameerika Ühendriikides. Kõik eelnev on siiski alles vihje sellest, mis on ees. Tõeline eesmärk ei avaldu enne selle aasta juunit, mil Hiina avab oma kullabörsi Pan Asia Gold Exchange (PAGE). See on otsene konkurent Londoni Metals Exchange’le ja New Yorki COMEX’le. Londoni ja New Yorki vahetuspunktid tagavad kulla hinda kõigest 10% ulatuses füüsilise kullaga. Tulevaselt Hiina vahetuspunktilt on oodata aga tükkis suuremat hinna kullaga tagamise protsenti. See võib – mida ta nähtavasti ka teeb – mõjutada siiani toiminud kullahinna stabiilsust.
James Turk kirjutas oma GoldMoney veebilehel, et PAGE mõju ei ole võimalik alahinnata. Hiina valmistab silmnähtavalt ette oma valuuta maailmavaluutaks kujundamist. Selleks kasutatakse kulla ja hõbeda majandusse tagasi toomist. Samal teemal kirjutas Forbes: tuleviku peamine kullavahetus koondub Hiinasse. Sellega kaasneb Hiina valuuta esmakordne domineerimine maailma majanduses.
Hiina jüään rühib aeglaselt kuid sihikindlalt dollari varjus, et õigel hetkel dollar troonilt kukutada. Võttes üle maailma kullaturu ja varudes riigile korralikud kullavarud, suudavad hiinlased tagada oma valuuta maailma traditsioonilise raha sümboliga ja olla järgmine number üks majandus maailmas[3].
Allikad:
1.http://www.youtube.com/watch?v=yWv9QcFGeZ8
2.http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=14709&paperid=A82B0C8E-2E9E-4725-AC6F-56DA1B60C089
3.http://www.dailywealth.com/1997/How-China-Plans-to-Change-the-Way-Gold-Is-Traded

Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/majandus/71-hiina-kullapoliitika
__________________
Lugege lisaks, kuidas Eesti Pank põhjendab kullamüüki - SIIT
M.I. 


5 kommentaari:

Anonüümne 29. detsember 2012, kell 22:04  

Hiinast on saanud maailma suurim kulla tootja kui kokkuostja.
Nüüd teatati, et ka hõbeda osas asuti esikohale.
Protsess on väga kiiduväärt. Väga kasulik rahvusriikidele.

Anonüümne 29. detsember 2012, kell 22:37  

Teie seisukohta toetab üks konkreetne võrdlus - ajavahemikus 1900 kuni 2012 on dollari ostujõud inflatsiooni tõttu alanenud 28 korda. Loogika ütleb, et kui kuld oleks sama kallis kui aastal 1900, siis peaks see maksma 20,67USD/unts x 28 ehk siis 579 USD/unts. Tegelikkuses on kulla hind peaaegu 3 korda kõrgem, hetkel 1655 USD/unts ehk siis 80 korda kõrgem kui aastal 1900.

Lugupidamisega,
Sven Valdek

Anonüümne 30. detsember 2012, kell 10:22  

Kuld on tuleviku valuuta alus, praegune "usaldusel" põhinev valuuta kaob ilmselt lähiajal ajalukku. Kaotavad ilmselt need,kes pimesi on föderaalreservi võlakirjasid kokku ostnud massiliselt.
Ning sellest tulenevad tagasilöögid saavad olema väga valusad,kõigi jaoks.

Anonüümne 30. detsember 2012, kell 13:18  

Kulla hinna muutust rahas(lihtsalt üks sümbol) arvestab ainult "väikeinvestor". Suur raha võrdleb alati kuld vs. stocks vs. bonds. Dow Jones index liikus 100 aastat tagasi vahemikus ca. 45-75 punkti, praegu 13000 ümber, tõus ca. 215 korda. Praegu oleme ajas, kus kuld on kallis võrreldes indeksiga, bondsid on muidugi kõige rohkem ülehinnatud. Kuld oli kallis ka 1980-ndate algul, 1930-ndate alguse kriisi ajal. Kullal on tegelikult ainult väärtuse muutus, tootlikus on pea olematu, alla 15% kullast kasutatakse tööstuses, elektroonika. Kui kogu maailma kuld kokku sulatada, oleks see ca. 20x20x20 meetrit kamakas, selle hind on praegu kallim kui USA börsil noteeritud ettevõtete väärtus pluss USA põllumajanduslik maa. Kumba tootlikus oleks tulevikus suurem???

Anonüümne 29. märts 2015, kell 18:03  

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP