RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 4. aprill 2014

MATTI ILVES: SUURRIIGID EI TÄIDA SÕLMITUD LEPINGUID

Peale Ukraina territooriumi osalist anneksiooni Venemaa poolt võib täiesti kindlalt ütelda, et suurriigid ei täida sõlmitud lepinguid. Ajalugu on näidanud, et lepinguid täidetakse vaid nii kaua, kuni need on riikidele kasulikud. Seni on lepingute murdmises süüdistatatud ainult Venemaad ja Saksamaad, kuid nüüd võib ütelda, et seda teevd ka teised maailma suurvõimud eesotsas USA ja Suurbritanniaga.

Asi on selles, et kui NSV Liit lagunes, siis jäid Ukraina riigi territooriumile märkimisväärsed tuumarelvade varud ning ka nende kohaletoimetamiseks vastavad vahendid, lennukid ja raketid.
Suurriigid, eelkõige USA, Venemaa ja ka Suurbritannia sundisid Ukrainat tuumarelvadest loobuma ja need üle andma Venemaale. Ukraina seda täiesti ettevaatamatult ka tegi, usaldades suurriikidega sõlmitud lepingut, milles lubati garanteerida Ukraina piiride puutumatus.

Vastav leping sõlmiti 19. detsembril 1994. aastal ja selle 1. ning 2. punktis öeldakse täiesti selgelt järgmist: Venemaa Föderatsioon, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriigid kinnitavad, et nad kohustuvad tagama Ukraina sõltumatuse ja olemasolevate piiride puutumatuse. Samuti võtsid eelpool nimetatud riigid kohustuse Ukrainat mitte jõuga ähvardama ja jõu kasutamisest hoiduma, mis seaks ohtu riigi terviklikuse.
Nüüd on need lubadused ja kohustused muidugi täiesti unustatud ning piinlik on neid isegi meenutada. Seda need riigid muidugi ei teegi! Olgu veel üteldud, et hiljem ühines leppega rida riike, sealhulgas ka Prantsusmaa.

Selle lepinguga saate tutvuda siin:
http://www.msz.gov.pl/en/p/wiedenobwe_at_s_en/news/memorandum_on_security_assurances_in_connection_with_ukraine_s_accession_to_the_treaty_on_the_npt?printMode=true

Isegi nüüd räägivad mitmed meie riigi julgeoleku eest vastutavad tegelased, et Eesti on praegu paramini kaitstud kui kunagi varem, sest kuulume Euroopa Liitu ja NATO-sse.
E Liidust me rünnaku korral mingit otsest abi ei saa ja jääb vaid NATO, aga sealgi otsustatavad abistamise mitte sõjaväelased, vaid likmesriikide poliitikud ja otsus peab olema konsensuslik! Nii, et kuulsa §5. rakendamine võib võtta kaua aega. Tõenäoline on, et meile tulevad appi vaid mõned NATO riigid. Seepärast on Eesti kaitsevõime arendamine praeguses rahvusvahelises olukorras esmajärgulise tähtsusega.

2 kommentaari:

Anonüümne 4. aprill 2014, kell 19:00  

MI hea ja päevakohane aga...
Teheran 1943 ja Jalta 1945.
Viimaseid ju täideti. Gorbatšovile lubati, et NATO ei laiene Varssavi pakti territooriumile!....
Kas Putin pidi ootama kuni NATO väed Ukraina Krimmis, Moldovas ?
Kas Venemaa naftaväljad ja gaas peab kuuluma siis EXXONile ja BPle?
Vene pangad muutuma Morgan Chase harukontoriteks ja riigis homoabielud ja vihakõne seadus?
Kas siis marid, tatarlased , mordvalased, jakuudid jt saaksid omariikluse? Kui maavarad Exxoni käes?
Vot nii lp MI.

hardtop 4. aprill 2014, kell 21:51  

Nüüd on murtud lepingud mõlemalt poolt. 1994.a kinnitas Clinton Jeltsinile,et Baltimaad,Valgevene ja Ukraine peavad jääma demilitariseeritud tsooniks. Ka üks neist tingimustest oli relvastuse ära viimine s.h sõjaväebaasid ja tuumaarsenal. Kõik toimis kuni lepe rikuti mõlelat poolt. Nüüd on asi eskaleerumas sõjaks.
Ma ei usu,et NATO või ,mis tahes muu riik meile saataks meeletu armee siia kaitstma, küsimus on mida nad siin kaitsevad? Siin pole enam midagi,kuna riik on puhtaks riisutud juba.

Poliitikute jutt on üks asi aga lääne poliitikud on juba ennem oma lubadusi murdnud. Nii samuti ei mõju ükski sanktsioon venemaale,sest tema majanduse peamine eestvedaja on hoopis Hiina. Seega on need keelamised juba eos mõtetud.
Prantslasel ja Sakslasel on kurvad kogemused venelasega võitlemisel. Sama ei saa öelda ameeriklaste kohta. Kui praegusel hetkel peaks meie riiki tulema ameerika sõjavägi suuremas mahus siis võib päeva pealt aset leida, dessantväelaste sissetung.Ja seda ilma naljata.
Ameeriklastel pole õrna aimu,kellega nad jõudu soovivad katsuma minna. Hetkel ootavad venelased kannatlikult,kuni ameeriklane järgmise lükke teevad.

Nüüd siis suure ringi küsimus,kas kõik see,mis siin on sündinud ei meenuta mitte 1938.a Rhein-Rhuri piirkonna demilitariseeritud tsooni tagasivõtmist?

Hoiatav video lõpetuseks:
https://www.youtube.com/watch?v=-7OOKecS-WU



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP