RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 27. august 2019

Küsimus prokuratuurile: kas erinevalt teistest on LGBT-aktivistidele avalik enesepaljastamine lubatud?

Foto: plantic/Bigstockphoto.com

Asjaolu, et õiguskaitseorganid vaatavad LGBT-aktivistide poolsele avalikule enesepaljastamisele läbi sõrmede ega alusta selle suhtes väärteomenetlust, olgugi et tegu on ühemõtteliselt avaliku korra rikkumisega, näitab et Eestis on teatud inimesed võrdsemad kui teised, märgib Varro Vooglaid oma kommentaaris.

Juunikuus käis meediast läbi uudis sellest, kuidas raskelt rasvunud LGBT-aktivist Mare Tralla kiskus end Pärnus ühe kunstinäituse avamisel teismeliste poiste silme all paljaks ja patseeris siis näituse ruumides alasti ringi, korraldades mingi veidra feministliku protestiaktsiooni.
Selline käitumine on ühemõtteliselt vastuolus karistusseadustiku paragrahvis 262 lg 1 sätestatud avaliku korra rikkumise keeluga, mille kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest nähtud karistusena ette rahatrahv või arest. Just selle paragrahvi alusel karistatakse liputajaid.
Tean, et sellele juhtumile juhiti spetsiaalselt prokuratuuri tähelepanu. Aga kas prokuratuur alustas selle peale LGBT-aktivisti suhtes menetlust? Muidugi mitte.
Tean, et sellele juhtumile juhiti spetsiaalselt prokuratuuri tähelepanu. Aga kas prokuratuur alustas selle peale LGBT-aktivisti suhtes menetlust? Muidugi mitte. Sest teatud inimesed on ju võrdsemad kui teised ja nemad võivad rahulikult kehtivat õigust rikkuda, karistust kartmata (vt Indrek Tarand).
Iga selline juhtum üksnes kinnitab veendumust, et Eesti ei ole õigusriik, sest õigusriigi põhimõtte oluliseks osaks on ka see, et õigus kehtib kõigile ühetaoliselt ning et liputamine on üht moodi karistatav sõltumata sellest, kas sa oled LGBT-aktivist või mitte.
Nö tavaliputajatele on aga prokuratuuri poolt saadetud selge sõnum: kui tahate karistamatult avalikus kohas enesepaljastusega tegeleda, siis öelge vahele jäädes alati, et te olete lihtsalt protestiaktsiooni korraldav LGBT-aktivist. Siis peaks kõik korras olema…
Juunikuus käis meediast läbi uudis sellest, kuidas (rohkem vaalaskala kui naist meenutav) LGBT-aktivist Mare Tralla kiskus end Pärnus ühe kunstinäituse avamisel teismeliste poiste silme all paljaks ja patseeris siis näituse ruumides alasti ringi, korraldades mingi veidra feministliku protestiaktsiooni.
Selline käitumine on ühemõtteliselt vastuolus karistusseadustiku paragrahvis 262 lg 1 sätestatud avaliku korra rikkumise keeluga, mille kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest nähtud karistusena ette rahatrahv või arest. Just selle paragrahvi alusel karistatakse liputajaid.
Tean, et sellele juhtumile juhiti spetsiaalselt prokuratuuri tähelepanu. Aga kas prokuratuur alustas selle peale LGBT-aktivisti suhtes menetlust? Muidugi mitte. Sest teatud inimesed on ju võrdsemad kui teised ja nemad võivad rahulikult kehtivat õigust rikkuda, karistust kartmata (vt Indrek Tarand).
Iga selline juhtum üksnes kinnitab veendumust, et Eesti ei ole õigusriik, sest õigusriigi põhimõtte oluliseks osaks on ka see, et õigus kehtib kõigile ühetaoliselt ning et liputamine on üht moodi karistatav sõltumata sellest, kas sa oled LGBT-aktivist või mitte.

Nö tavaliputajatele on aga prokuratuuri poolt saadetud selge sõnum: kui tahate karistamatult avalikus kohas enesepaljastusega tegeleda, siis öelge vahele jäädes alati, et te olete lihtsalt protestiaktsiooni korraldav LGBT-aktivist. Siis peaks kõik korras olema...

Allikas: https://objektiiv.ee/kusimus-prokuratuurile-kas-erinevalt-teistest-on-lgbt-aktivistidele-avalik-enesepaljastamine-lubatud/

0 kommentaari:



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP