RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 11. detsember 2019

EKSKLUSIIVINTERVJUU Põlissoomlaste parlamendiliige Jani Mäkelä: meilgi on ametnike vastutöötamise ilmingud olemas

Põlissoomlaste esindaja Soome parlamendis Jani Mäkelä.
Uutele Uudistele nõustus Soome iseseisuvuspäeval intervjuu andma põhjanaabrite juures üha populaarsust võitva põlissoomlaste parlamendiliige Jani Kalevi Kristian Mäkelä (43).
Jani Mäkelä on valitud Soome parlamenti kahel korral: 2015 ja 2019. aastal. Viimatistel valimistel kogus ta 7145 häält. Mäkelä peamised poliitilised teemad on massiimmigratsioon ja Euroopa Liit. Teda tuntakse ka ühe aktiivsema parlamendiliikmena sotsiaalmeedias. Mäkelä on abielus, tema peres kasvab kolm last. Ta on Evangeelse Luterliku Kiriku liige.

Jani Mäkelä, tänavu 29. novembri Iltalehtis ilmus artikkel[R1] , milles Vesa Vares ja Matti Putkonen analüüsisid põlissoomlaste kõrge toetuse võimalikke põhjuseid? Toome need siin ka esile: 1. Väljakutsuja tõuseb 2. Selge valik 3. Taustauurimused 4. Konkreetsed sõnumid 5. Usaldus on taastatud 6. Halla-Aho karisma 7. Ettevõtjad ja töötegijad 8. Noored valijad 9. Soome ennekõike 10. Teiste komistamine. Kas olete nõus Varese ja Putkoneniga? Kas need on parteil teadlikud valikud ja kui kaua saab parteide toetus jätkuvalt tõusta?
Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus nende põhjustega. Tahaksin siinkohal aga rõhutada, et erakonnal on pikaajaline kogemus ja omab selget poliitikat. Lisaks suurepärasele esimehele on meil veel 38 suurepärast parlamendiliiget ja sadu volikogu liikmeid. Oleme loonud hea baasi meie liikmetele, et nad saaksid esineda massimeedias, kaasa arvatud üleriigilises televisioonis ja raadios. Soomes tõuseb parteide toetus harva üle 25%, aga minu arvates on meie partei tõusmine jätkuvalt võimalik.

Enamik inimesi EKRE-st ja paljud teised eestlased on kindlad, et põlissoomlased teevad järgmise valitsuse ja viivad Soome tagasi õigele teele, kuigi on selge, et poliitikat mõjutavad lõppeks ikkagi see, milline on koalitsiooni koosseis. Milline saaks olema põlissoomlaste juhitud valitsuse sisserändepoliitika? Eesti liberaalid ja vasakäärmuslased väidavad, et Soomes elavad eestlased peavad põlissoomlasi toetades olema ettevaatlikud, sest kui nad tulevad võimule, saadetakse kõik eestlased riigist välja või võetakse kasutusele bürokraatlik viisasüsteem.
See on täielik jama ja ma võin kinnitada seda, et põlissoomlaste võimalik võimuletulek ei hakka mõjutama eestlaste olukorda Soomes. Soome ja Eesti on vennasrahvad ja Euroopa Liidu liikmed, seega ei saa meie riikide vahel olla viisarežiimi, rääkimata väljasaatmistest.
Põlisssoomlased soovivad sisserände kontrolli tugevdamist eeskätt seoses humanitaarimmigratsiooniga, mis on suunatud Soome Lähis-Idast ja Aafrikast.
Soovime, et elamisload oleksid ajutised ja Soomes oleks kohaldatud Põhjamaade tasemel range kodakondsus- ja elamislubade poliitika. Näiteks oleme huviga jälginud Taani seadusmuudatusi, mis on sisserännet karmistanud. Soovime vältida seda, et Soome oleks teiste lähimaadega võrreldes atraktiivsem sihtkoht.

6. märtsil kirjutas Pauli Vahtera Iltalehtis[R2] , et sisseränne maksab Soomele 3,2 miljardit eurot aastas, mis on uskumatult suur summa. Kas see on teie arvates seda väärt ja mida saavad põlissoomlased opositsioonis olles teha, et need summad ei tõuseks?
Praegune Soome valitsus keeldub selgitamast ja kinnitamast sisserände kogumaksumust. Lihtne on öelda, et vastuvõtukeskustesse läheb ainult teatud summa (palju vähem kui 3,2 miljardit eurot), kuid see pole kogu tõde. Sisserändajad, kes on saanud elamisloa ja sotsiaalkindlustuse, kannavad samuti kulusid. On palju neid, kes on kodakondsuse omandanud aastate eest, kuid elavad endiselt sotsiaalkindlustuse toel.
Soomes on kõrged sotsiaalkindlustuse- ja eluasemekulud, eriti kõrged on need pealinna piirkonnas. Usun, et arvutus võib olla õige. Opositsioonis on meie eesmärk mõjutada nende kulude vähendamist, avaldades survet valitsusele ja esitades oma alternatiivse riigieelarve, esitades pidevaid arupärimisi ja küsimusi, nii kirjalikult kui ka parlamendi  infotundides.

Me teame, et konservatiivsed parteid teevad koostööd Põhjamaade tasandil. Kuidas see koostöö sujub ja mis on selles valdkonnas kõige olulisemad edusammud?
Koostööd tehakse Euroopa Parlamendi tasandil ja koostöö toimub ka  Euroopa Liidus riikide parlamentide vahel. Lähinaabrite (Eesti, Rootsi jt) vennalike erakondade vahelised kohtumised toimuvad erinevatel tasanditel.

Milline on teie hinnangul sõnavabaduse olukord Soomes ja millises suunas see on minemas?
Olen väga mures konservatiivse sõnavabaduse pärast Soomes. Prokuratuur on viimasel ajal hakanud väga agressiivselt uurima rahvuslaste artikleid ja kõnesid ning isegi silmapaistvaid poliitikuid on uuritud ja hukka mõistetud täiesti väikeste asjade pärast. Ma kahtlustan, et see on katse vaigistada ja hirmutada, tekitades nõnda enesetsensuuri.
Põlissoomlased on tõepoolest esitanud seaduse muutmise seaduse rahvusliku rühma kaitseks. Meie ettepaneku kohaselt oleks kuritegu vaid ähvardamine või kuritööle õhutamine, mitte teabe või arvamuse avaldamine.

Kindlasti olete kuulnud väljendit “süvariik”. Milline on põlissoomlaste vaatenurk ja suhtumine sellesse?
Soomes ei kasutata seda terminit avalikus arutelus kuigi sageli, meilgi aga riigimasina vastutöötamise ilmingud on olemas. Soomes on esmapilgul vaadates avatud ja demokraatlik ühiskond, aga me ei saa olla heausksed, et erinevad “hea sõbra” võrgustikud ja nende varjatud tegevus ei eksisteeri.
Ametnikel ja õigusorganitel on palju võimu seaduste ettevalmistamisel, kõrgemad ametnikud ei vahetu valitsuse vahetumisel. Pikaajaliselt võimulolnud parteid on nimetanud mõjusatele ametikohtadele endale lähedased inimesed.
Kui põlissoomlased olid valitsuses, oli sageli tunne, et riigiteenistused ei tahtnud teha seda, mis on meile oluline.

Olete tõusev täht Soome poliitilises taevas. Tõenäoliselt peate ühel päeval vastu võtma ministri töö. Milliseid ülesandeid eelistaksite?
Tänan komplimendi eest, meil on palju häid poliitikuid ja annan endast parima, et esindada valijate tahet. Soomeski esitab ministrikandidaadid erakonna juhtkond. Kui põlissoomlased lähevad valitsusse, küll siis erakonna esimees teab, kuidas minuni jõuda ja ma usaldan tema otsust. Eelmisel perioodil töötasin teede- ja sideministri komisjonis, käimasoleval perioodil suures komisjonis (EL komisjon), need on asjad, mis oleksid minu tuumpädevused.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/eksklusiivintervjuu-polissoomlaste-parlamendiliige-jani-makela-meilgi-on-ametnike-vastutootamise-ilmingud-olemas/

0 kommentaari:



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP