RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 27. mai 2020

Jaak Madison: Merkeli ja Macroni ühisvõla plaan on Eestile igas mõttes halb

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.
Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison kirjutab sotsiaalmeedias, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide ehk Merkeli ja Macroni plaan ühisvõla (summas 500 miljardit eurot) võtmiseks Euroopa Liidus on halb igas mõttes ning vastuvõetamatu peab see olema ka Eestile.
Selle plaani kolm põhilist probleemi on eurosaadiku hinnangul järgmised:

“Kuna praegu eskaleeruva majanduskriisi ajal ei saa rahvusvahelistelt turgudelt mõistlikel tingimustel laenu riigid, kes on juba end varem laenudega ära poonud, siis peaksime meie võtma kaasvastutuse laenu võtmisel, kuna pole lasknud end laenudesse mässida. Seega anname signaali Euroopa Liidus, et halva finantsdistsipliiniga riigid saavad premeeritud ja kannatama peavad riigid, kes on olnud fiskaalpoliitikas konservatiivsed ja ettevaatlikud.
Sellise laenu võtmine, kus Euroopa Liit võtab ühiselt ja kõik vastutavad selle eest, viiks mitme pika penikoorma sammuga Euroopa Liidu föderatsiooni suunas. Selleks pole meil aga mandaati rahvalt ja see võib rikkuda ka põhiseaduse mõtet. Seega tähendaks selline föderatsiooni suunas liikumine vajadust uue referendumi järele. Euroopa Liidu föderalistid on aastaid rääkinud, kuidas meil on vaja ka maksupoliitika viia Euroopa Liidu tasemele ja loovutada riikide iseotsustusõigust. Kõike selle pärast väidetavalt, et meil on ju ühisraha, kuid pole ühtset maksupoliitikat, mis seda ühisraha aitaks vee peal hoida. Sellisel juhul pigem uppugu see ühisraha.

Tegemist on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huvides oleva ettepanekuga. Tuletagem meelde poolnalja, et prantslaste ideed Euroopa Liidus viiakse ellu sakslaste rahaga. Sakslaste raha tuleb aga peamiselt Euroopa Liidu ühisturust, millest on neil ka kõige rohkem võita. Seega kui see ühisturg hakkab kokku kukkuma, siis kelle majandus saaks kõige valusama hoobi? Sellest tulenevalt on ka nemad nüüd surumas seda ühisvõla ideed, kus aga meil, Eestil on palju kaotada. Miks? Sest seda laenu hakataks tagasi maksma tõenäoliselt järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastusest, mis tähendaks väiksemaid otsetoetusi ka meile. See oleks aga vastuvõetamatu, et näiteks meie põllumehed, kes saavad niigi lõuna-eurooplastest ligi kaks korda vähem toetusi, peavad veelgi vähem saama.”

Jaak Madison toonitab, et Euroopa ühislaen vajab mandaati rahvahääletuselt, sest see ületab 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks antud mandaadi piire. “Meil ei ole mandaati selleks, et suuremat otsustusõigust anda Euroopa Liidu tasemele maksupoliitikas, ühise laenu võtmises, selleks on sellisel juhul vaja meile uut, värskemat mandaati.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak-madison-merkeli-ja-macroni-uhisvola-plaan-on-eestile-igas-mottes-halb/

Read more...

Soome töötute tööotsijate arv kahekordistus aprillis

Soome tööbüroodes oli aprilli lõpu seisuga arvel 433 100 töötut tööotsijat. Seda on 203 400 võrra enam kui aasta tagasi. Võrreldes eelneva kuuga kasvas töötute tööotsijate arv 124 000 võrra.
Töötute tööotsijate kiire kasv tuli koroonaepideemiaga seotud piirangutest. Soomes oli aprilli lõpu seisuga sundpuhkusel 184 000 isikut, mida on 166 600 võrra enam kui aasta tagasi. Täisajaga sundpuhkusele saadetuid oli 163 700, mida on 152 100 võrra enam kui eelmise aasta aprillis.
 Pikaajalisi töötuid oli 67 400, mida on 4300 võrra enam kui aasta tagasi. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 141 500 ehk 53 900 võrra enam kui aasta varem.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 27 800 võrra enam kui eelmise aasta aprillis ehk kokku 56 300.
Uute vabade töökohtade arv oli aprillis 50 100 ehk 18 700 võrra vähem kui aasta tagasi. Kokku oli tööbüroodes aprillis 113 300 vaba töökohta, mida on 31 400 võrra vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel on töötavaid inimesi aprillis 56 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Tööhõive oli 70,1 protsenti, mis on 1,1 protsendipunkti võrra madalam tase kui eelmise aasta aprillis. Töötuid oli statistikaameti andmetel 217 000, mida on 2000 võrra vähem kui aasta tagasi. Registreeritud töötus oli Soomes 8,1 protsenti ehk 0,1 protsendipunkti kõrgem kui aasta tagasi.

Read more...

teisipäev, 26. mai 2020

Martin Helme: “Mina seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest orjatööjõuna.“

Martin Helme
 Mõnede maasikakasvatajate kaebekirjad ministrile, sõim ajakirjanduses valitsuse aadressil ja üldine hädakisa teemal, et kui ukrainlasi põllule ei lasta, mädanevad Eesti rahvale eluliselt tähtsad maasikad põllule, on juba tüütuks muutuv teema, kuid siin on veel olulisi momente, millele rõhutades peaksid need kaeblejad tõsiselt enda tegevusele mõtlema.
„Kui meil on ühel pool paarkümmend maasikakasvatajat, kes ei taha inimestele palka maksta ja pakuvad mustalt tegevatele inimestele 19. sajandi tingimustes tööd, teisel pool aga kümned tuhanded tööta jäänud Eesti inimesed, siis mina küll tean, kelle poolt mina seisan. Ma seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest ojatööjõuna,“ rääkis EKRE aseesimees Martin Helme raadiosaates „Räägime asjast“, lisades, et siin ei olegi millegi üle arutada.

Tema sõnu kinnitavad faktid: silmitsedes Eesti Maasikakasvatajate Liidu liikmete käibeid ja töötajate arvu, ei vaata kusagilt vastu tuhanded töötajad, keda peaks ilmtingimata väljastpoolt Eestit sisse tooma.
Enamik kasvatajatest kasutab kõrghooajal kümme kuni kakskümmend ning väljaspool seda hoitakse palgal üks kuni kolm töötajat, mõne erandina välja arvatud.
Kui uskuda maasikakasvatajate juttu, siis ilma nendeta jääb saak korjamata. Selle loogika järgi jääb vaid oletada, et hooajal kasutavad mitmed maasikakasvatajad odavat võõrtööjõudu mustalt, jättes sel moel ka riigile maksud maksmata.
Seega on need ukrainlasi põllule nõudvad maasikakasvatajad oma võttest ise selili lennanud ja paljudel neist jääb nüüd värisedes maksuametnikke oodata.
Võib arvata, et see muster kordub ka muude tegevuste puhul ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid ka mujal.

Martin Helme: „Hooajaliselt ei näita enamus, et neil oleks palju töötajaid, ka tööjõumaksud on väga-väga väikesed, et mitte öelda olematud. Ma küsin mis tööjõud? Vastus on väga lihtne – illegaalne tööjõud.“
Ta rääkis, et mustalt tööd tegevate ukrainlaste pealt makse ei maksta, nende töötingimused on iseloomulikud 19. sajandile, nad teevad 18-tunniseid tööpäevi ja siis räägivad mõned maasikakasvatajad, kuidas Eesti inimene neile tööle ei tule.
„Muidugi ei tule, kui neile ei maksta ametlikku palka ja kui neile ei pakuta euroopalikke töötingimusi, pakutakse tööd ilma sotsiaalsete garantiideta ja ainult mõneks kuuks, siis loomulikult ei tule,“ rääkis Helme..

Tänases raadiosaates „Räägime asjast“ tõid Mart ja Martin Helme välja terviseriski momendi, mille võõrtöölised meil praeguses koroonakriisis tekitavad, sest just Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes on pandeemia kontrolli alt väljas.
„Meil on mingi seltskond, kes nui neljaks, täiesti kriisates nõuavad, et me peame võõrtööjõudu sisse tooma,“ rääkis Martin Helme raadiosaates, lisades irooniliselt, et ta lausa tervitab seda diskussiooni, sest see näitab mõnegi seltskonna tegelikke motiive ja kahepalgelisust.
Helme märkis, et kahtlemata on meil ka tublisid maasikakasvatajaid ja laiemalt vaadates on maasikakasvatus põllumajanduses väga väike sektor.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/martin-helme-mina-seisan-eesti-inimeste-eest-mitte-nende-epideemiat-tagasi-toovate-ukrainlaste-sisseveo-eest-orjatoojouna/

Read more...

Soome ajakirjanik: alles koroonakriisi ajal sain aru, et Eesti on välismaa

Eestist uudiseid vahendav Soome Yle ajakirjanik Silja Massa kirjutab arvamusloos, et alles koroonakriisi ajal sai ta aru, et Eesti on välismaa.
Järgneb Silja Massa arvamuslugu.

 Olen suhtunud seni Helsingi ja Tallinna vahel käivatesse alustesse nagu lähirongidesse. Laeva peale on hea hüpata siis, kui on vaja minna hambaarstile, pittu või tuttava juuksuri juurde Helsingisse. Kaks tundi merel kulub tööd tehes kiiresti. Sageli ei mõtlegi sellele, et lähed ühest riigist teise.
 Tallinn on Helsingile geograafiliselt nii lähedal, et kaks linna on nagu üks piirkond. Helsingi ja Tallinna piirkond on riikide bränditöögruppide lemmik, maailmas ainulaadne kaksikpealinn, mille kohta kasutatakse selliseid nimetusi nagu Talsinki ja Hellinn.
Tallinnas elavad soomlased kutsuvad kodulinna naljatades ka Lõuna-Helsingiks. Bränditöögruppides kujutatakse ette, et tulevikus hakkavad inimesed, ideed, tooted ja teenused veelgi kergemini ja kiiremini liikuma ühest riigist teise, kui kahe linna vaheline veealune tunnel valmis saab.

Elu aga muutus täielikult, kui Eesti ja Soome otsustasid märtsikuus piiri sulgeda, et piirata viiruse levikut. Minusugused kahepaiksed pidid otsustama, kuhu nad jäävad. Ühtäkki sain aru, et elan tegelikult välismaal. Ei saanud enam minna Soome, et sõpradega kokku saada või tuua ära Helsingisse ununenud jalgratast.
Kuigi laevaliiklus on pärast pikka pausi taastunud, on kahe riigi vaheline liikumine vabast veel kaugel. Piiril oodatakse passijärjekorras nagu 1990ndatel aastatel, ning piiriületuse puhul peab seda põhjendama. Selleks on näiteks üle piiri asuv töö või kool või pereliige.

Piiriametkondade reeglid pole kõigile arusaadavad. Eesti on saatnud vahemikus 14.–22. maini piirilt tagasi 72 soomlast, kellel polnud täidetud vajalikke tingimusi riiki sisenemiseks, räägib Soome lahe merevalve ülema asetäitja Mikko Simola.
Soome ja Eesti vahel pendeldas regulaarselt kümneid tuhandeid inimesi. Valdav enamus neist on eestlased, kel on töökoht Soomes, aga pere ja muu elu Eestis. Neile tähendas piiride sulgemine rasket valikut töö ja pere vahel. Raskete valikute ees olid ka meedias vähem kajastamist leidnud Eestis elavad soomlased.

Statistika järgi elab Eestis ligi 8000 soomlast. Tegelikku numbrit on raske öelda, sest registreeritud tohib olla vaid ühes riigis korraga, seda isegi siis, kui jagad end kahe riigi vahel. Mõned soomlased registreerivad end Eestisse, kuna neil on Eestis teine elamine või suvila. Statistika järgi elavad nad Eestis, kuigi nad võivad Eestisse sattuda juhuslikult. Teised on elanud aastaid Eestis, aga on registreeritud Soomes ja neile laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Nemad Eesti statistikas ei kajastu.
Eestis elavate soomlaste Facebooki grupis on koroona ajal küsitud mitmesugust infot: kas keegi saab ära tuua teisele poole piiri jäänud asju? Kas ärikohtumine on piisav põhjus, et saaks Soomest Eestisse tulla?
 Sellised küsimused annavad märku sellest, kui mitmetahuliselt on Eesti ja Soome omavahel seotud. Ühendust peavad diplomaadid, ametnikud ja riigibrändi töögrupid, aga eelkõige tavalised inimesed. Kuigi Helsingi ja Tallinna vahel on nüüd pendeldamist palju vähem, ei kaota koroona Soome ja Eesti lähedasi suhteid. Olen kindel, et kui järgmine kord Soomes käin, siis on laevareis eksootilisem kui kunagi varem.

Read more...

Kriisi kaks palet: USA miljardäride kasvav rikkus ning töötajate kaotused

 USA miljardärid suurendasid oma vara koroonaviiruse pandeemia kahe kuu jooksul 15% võrra, selgub analüüsifirmade Americans for Tax Fairness (ATF) ja Institute for Policy Studies uuringust, mis toob välja kriisi kaks erinevat palet: ühelt poolt miljardärid ning teiselt poolt töölised, kes tunnevad oma nahal pandeemia kogu valu ja raskust.

Analüüsis on arvestatud inimeste rikkuse muutust 18. märtsist kuni 19.maini ning kasutatud selleks Forbesi andmeid.
Selle aja jooksul suurendasid miljardärid oma vara kokku 434 miljardi dollari võrra, varasemalt 2,948 triljonilt dollarilt 3,384 triljonile dollarile.
Viiendik kogu kasvust langes viie maailma kõige rikkama inimese - Amazoni juhi Jeff Bezose, Microsofti ühe asutaja Bill Gatesi, Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi , Berkshire Hathaway juhi Warren Buffetti ning Oracle’i asutaja Larry Ellisoni- arvele.
Bezose vara kasvas kahe kuuga 34,6 miljardi dollari ehk 30,6% võrra, Gatesil 8 miljardi dollari ehk 8,2% võrra, Zuckerbergil 25,3 miljardi dollari ehk 46,2% võrra.
Buffetti vara kasvas 564 miljoni dollari ehk 0,8% võrra ning Ellison kasvatas enda vara 7 miljardi dollari ehk 11,9% võrra.

USA miljardäride TOP30sse kuulujatest kasvatas oma vara protsentuaalselt kõige rohkem ehk 62,8% võrra Menardsi omanik John Menard Jr. Absoluutnumbrites oli kasv 7,2 miljardi dollari võrra 18,7 miljardi dollarini. Talle järgnes 48% kasvuga Elon Musk, kelle vara kosus 11,8 miljardi dollari võrra kokku 36,4 miljardi dollarini.
Kahe koroonapandeemia kuuga suurenes ka miljardäride üldarv. Kui märtsis oli neid 614, siis mais juba 630. Uustulijana tuuakse välja muusikaprodutsent Kanye West, kelle vara väärtus oli mais 1,3 miljardit dollarit.

Ebavõrdsus kasvab
Uuringus märgitakse, et samal aja jooksul kaotas töö enam kui 38 miljonit ameeriklast, ligi 1,5 miljonit haigestus viirusesse ning enam kui 90 000 inimest suri viiruse tagajärjel.
Covid-19 pandeemia ohvriteks on ka enam kui 16 miljonit ameeriklast, kes on kaotanud tööandja pakutud tervisekindlustuse. Madalapalgalised töötajad, mitte valge nahavärviga ehk segarassidest inimesed ning naised on uuringu kohaselt on praeguses tervise- ning majanduskriisis ebaproportsionaalselt kõige rohkem kannatanud. Samas toovad uuringu läbiviijad välja, et miljardärid on valdavalt valged mehed.
„Aastakümneid kestnud maksukärped on toitnud miljardäride arvu kasvu ning nende rikkuse suurenemist,“ märgitakse uuringus.
„Pandeemia on teravalt välja toonud Ameerika üha suureneva varandusliku lõhe surmavad tagajärjed ning miljardärid on selle majandusliku ebavõrdsuse ere ja silmatorkav sümbol,“ lausus ATFi tegevjuht Frank Clemente.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kriisi-kaks-palet-usa-miljardaride-kasvav-rikkus-ning-tootajate-kaotused?id=89941415

Read more...

esmaspäev, 25. mai 2020

"Räägime asjast" 24.05.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-24052020/
 

Read more...

Soomes on merevesi erakordselt puhas ja randa ujusid delfiinid – kas põhjuseks on koroonaviirus?

Soomes on tänavu merevesi erakordselt puhas ja see võib olla üks põhjusi, miks randa ujusid delfiinid. Soomes on merevesi nii puhas, et inimesed hõõruvad lausa silmi. Spekuleeritakse, et puhta vee põhjuseks on koroonaviirus.
Soome keskkonnakeskuse teadur Seppo Knuuttila ütles, et puhta vee põhjuseks võib olla mitte niivõrd koroonaviirus kui erakordselt mahe talv, vahendab MTV.

 Kuivõrd lund ei olnud, siis tulvavett ei tulnud. Sademeid on olnud vähe ja jõgede tasemed on madalad. Seetõttu on merevesi väga puhas. Maikuus vahepeal plankton õitses ja siis oli vesi hägune, aga nüüd on uuesti selge.

Koroonaviirus on siiski veidi merevett mõjutanud. Nimelt laevaliiklust on vähem ja see on vähendanud mere saastamist.
Käesoleval nädalal oli harukordne sündmus, kus Turu külje all Taalintehdase juures nähti meres delfiini.
Delfiinide tulek pole siiski seotud puhta veega. Delfiine ja Läänemeres esinevaid väiksemaid vaalu on aeg-ajalt Soome rannikul nähtud, aga see on olnud juhuslik. See ei sõltu merevee kvaliteedist.e. Varem on delfiine Soomes nähtud vaid kahel korral, aastatel 1905 ja 1953.


Read more...

pühapäev, 24. mai 2020

Igaühel on õigus rääkida

Allikas: Facebook

Read more...

Põlluaas põllumeestele: teie enda valik on, kas panete uksed kinni või hakkate inimestele normaalset töötasu pakkuma

 Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) kirjutab sotsiaalmeedias, et eestlased said maasikate korjamisega enne Ukraina võõrtöölisi väga hästi hakkama.

„Kuidas eestlased mõnede aastate eest maasikakorjamisega hakkama said, kui ukrainlasi veel polnud? Väga hästi said. Suurepäraselt! Täna olevat aga nii abitud ja oskamatud, et ei saa enam millegagi hakkama ja ainus väljapääs on võõrtööjõud. Ei pea paika! Selliste valede kultiveerimine ja hüsteeria üleskütmine on äärmiselt vastutustundetu. Eriti tänase kriisi ajal, kui meil on 50 000 töötut ja nende arv kasvab," kirjutas Põlluaas.

Riigikogu esimehe sõnul on nendel tööandjatel, kes pakuvad normaalseid töötingimusi ja palka, huviliste järjekord ukse taga. „Äkki võiksid suure kisa tegijad hoopiski peeglisse vaadata ja ausalt tõdeda, et odavale orjatööle üles ehitatud ärimudeli aeg on läbi," leidis ta. „On teie enda valik, kas panete uksed kinni või hakkate inimestele normaalset töötasu ja töötingimusi pakkuma. Eesti inimesed ei soovi kambakesi ühes toas naridel elada ja 12-tunniseid puhkepäevadeta vahetusi teha. Eesti ei ole alaarenenud odavtööjõu maa. Me oleme Euroopa riik, kus inimesed väärivad töö eest ka euroopalikku tasu."
Põlluaas jätkas, et nende, kes vinguvad ja valitsust süüdistavad, asemel tulevad tulevikus ettevõtjad, kes ukrainlasteta praegu hakkama saavad.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets, Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pöördusid üleeile avaliku kirjaga maaeluministri Arvo Alleri (EKRE) poole, milles ütlesid, ligi 800 hektaril valmib tänavu umbes 2000 tonni maasikaid. Aga vastutustundetud poliitikud ei taha, et 1500 tublit ukrainlast aitaks selle saagi ära koristada ja Eesti tarbijateni toimetada.
Aller vastas samuti avaliku kirjaga ja ütles, et tema hinnangul pole võõrtööjõud imeravim, mis lahendab maaelu probleemid. „Ukrainlased võivad olla head töömehed, nagu te märgite, aga riik peab esmajoones hoolitsema selle eest, et saaksime tööle rakendada oma inimesi," vastas minister.
Täna võtsid põllumehed taas sõna ja ütlesid, et soovivad Alleriga kohtumist, kus leida iga päevaga põletavamaks muutuvale tööjõukriisile lahendus.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/polluaas-pollumeestele-teie-enda-valik-on-kas-panete-uksed-kinni-voi-hakkate-inimestele-normaalset-tootasu-pakkuma?id=89942991

Read more...

Lastel läheks ju juhe kokku

Lastel läheks ju juhe kokku, kui nad teaks, et CO2 on vajalik taimede kasvuks ja nüüd läheme terve kooliga CO2 vastu streikima.

Süsihappegaasi enam Soome õpikutes pole! Kliimaidiootsus on nüüd nii kaugele jõudnud , et lastele hakatakse koolis valetama! Süsihappegaas on oma olemuselt nii jube ja kole, et kogu maailma kliimaaktivistid nutavad silmad peos ja palvetavad! Varsti keelatakse see sõna ka ära vanglaähvardusel! Elu muutub lõbusamaks elu muutub paremaks!

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP