RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 25. juuni 2019

MATTI ILVES: UNGARIS ON PERED OLULISEMAD KUI MAJANDUSKASV!

Ungari valitsus ütleb, et: "Pered on olulisemad kui majanduskasv". Sel nädalal tutvustas Ungari valitsus - peaminister Viktor Orban ja tema valitsev Fideszi partei - uusi meetmeid, mis alates 2020. aastast rahastavad uut perekonna kaitse tegevuskava. Kava peaks suurendama perede rahastamist 695. miljoni euro võrra, moodustades Ungari peredele määratavaid toetusi kokku ligi 4,1 miljardit eurot.

Uus eelarve tuleb paar kuud pärast seda, kui peaminister Orban esimest korda teatas, et Ungari püüab rakendada drastilisi muutusi, mis näeksid ette, et vähemalt nelja lapsega naised vabastataks oma sissetulekute eest maksude maksmist kogu ülejäänud elu jooksul.

Breitbart Londoniga rääkides märkis valitsusametnik, et Ungari lähenemine rahvastiku vähenemisele ja Lääne-Euroopa partnerite vahel on eksimatult eristatav, kes valivad selle asemel sageli, et neile olulised inimesed tulevad tavaliselt arengumaadest. Valitsuse pressiesindaja ütles: "Euroopa on ristteel. Lääne-Euroopa püüab demograafia probleemiga tegeleda lihtsate lahendustega, mis pakuvad vaid lühiajalisi edusamme, kuid annavad pikaajalisi katastroofilisi tagajärgi."

Pressiesindaja mainis ka seda, kuidas Ungari soovib veenda teisi Euroopa riike, et neil oleks tugevam perepoliitika. Kas ka Eesti ei peaks Ungarist eeskuju võtma?
Liberaalid on asunud muidugi Ungarit süüdistama natsismis, sest nende uus perepoliitika pidi sarnanema Hitleri omale.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Riigikogu esimees Henn Põlluaas: peame me kokku hoidma eriti nüüd, kui meie edasikestmist eestlastena, suveräänsust ja rahvusriiklust seatakse kahtluse alla

Henn Põlluaas kõnelemas Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus
 Praegu on rünnaku all need rahvuslikud aated ja eesmärgid, mille eest meie esivanemad võitlesid ja verd valasid, ütles Riigikogu esimees Henn Põlluaas Võidupüha mälestusteenistusel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris.

 Head kohalviibijad, sõbrad ja külalised!

Kord aastas, jaaniööl, lehvib sini-must-valge lipp ehast koiduni. See on olnud meie rahvuslipp ja ka meie võidulipp juba sada kolmkümmend viis aastat.
Täna, jaanipäeva eel, süütame siin tule, mis kandub üle Eesti igasse külasse, igasse linna ja iga inimese südamesse. See on meie vabaduse ja võidutuli. Me meenutame ja mälestame ka kõiki Eesti eest võidelnuid ja langenuid, meie kangelasi.
Meil on põhjust olla uhke oma rahva saavutuste üle, sest läbi ajaloo ei ole mitte ükski Euroopa suurriik suutnud võita Venemaad. Napoleon löödi Moskva alt tagasi ja Hitleri Saksamaa purustati. Meie aga võitsime Vabadussõja suure Venemaaga ja panime aluse oma riigile. See on pannud imestama paljusid riike.

Kuidas oli see võimalik? Kuidas me võitsime, kui vastamisi seisid sõjaliselt nii ebavõrdsed jõud? Vastus on lihtne. Lahinguid ei võideta vaid relvade ja militaaroskustega. Tähtis on tahe – vabaduse tahe, isamaa kaitsmise tahe, tahe olla ja jääda peremeheks omaenda kodumaal.
Võideldes ükskõik kui osava või ülekaaluka vaenlasega, jääb lõpuks alati peale see, kes tõstab kõrgele moraali põhimõtted, kaitseb oma peret, maad ja rahvast. See pädeb ka mitterelvastatud vastupanuvõitluse puhul – meie rahvuslik kogemus on seda korduvalt tõestanud. Meenutagem kasvõi taasiseseisvumist nõukogude terrorirežiimi alt. Võitsid need, kelle aated tuginesid tõelistele väärtustele ja kelle moraal oli kõrgem.

Kui vaja haarame uuesti relvad ja me võidame. Nii-kui-nii! Kuulgu seda kõik meie vaenlased. Ja me ei ole üksi. Meiega on meie sõbrad ja liitlased. Oleme NATO liige.
Me oleme läbinud keerulise ja vastuolulise ajaloo-teekonna. Seda rännakut peab tundma ja selle õppetunde peab edasi andma meie noortele. Kui noored ei tunne ajalugu, neil puudub rahvuslik iseteadlikkus ja uhkus, siis muutuvad nad juuretuteks. Ja juurteta puu hukkub. Oma riigi algusaastaid ja võitlusi ei saa unustada, sest minevikuta ei ole meil tulevikku.

Suveräänse riigina peame me olema enesekindlad, käima sirge seljaga ja mitte kellegi ees küürutama. Samas peame me mõistma, et Eesti ei ole suurriik. Eestlased ei ole suurrahvas. Meid on vähe. Seetõttu peame me kokku hoidma ja olema ühisel meelel. Eriti praeguse aja keerulistel hetkedel kui meie edasikestmist eestlastena, suveräänset iseotsustamisõigust ja rahvusriiklust seatakse kahtluse alla. Rünnatakse just neid rahvuslikke aadeteid ja eesmärke, mille eest meie esivanemad võitlesid ja verd valasid ning mille eest ka meie oleks laulvas revolutsioonis olnud valmis lõpuni minema.
Kuid ma olen kindel, et me saame kõikidest raskustest üle, sest eestlaseks olemise ja suveräänsuse tahe ning demokraatlikud hoiakud ei ole meie rahva südametest mitte kuskile kadunud. See mis tõi meid siia, viib meid ka edasi.

Meie ülesanne on hoida ja kaitsta seda imeilusat maad ja anda see edasi veelgi paremana ja veelgi ilusamana. Et ka meie lastel ja lastelastel ja kõigil järeltulevatel põlvedel lõõmaksid vabaduse pirrud lausa kahel otsal. Et õnn oleks meie õuel.
Tervitan teid kõiki ja soovin head Võidupüha! Elagu Eesti!

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/riigikogu-esimees-henn-polluaas-peame-me-kokku-hoidma-eriti-nuud-kui-meie-edasikestmist-eestlastena-suveraansust-ja-rahvusriiklust-seatakse-kahtluse-alla/

Read more...

Lorak Lorak Sallak: Ma olen veendunud, et teadust ei tehta lehmakarjas ja progressiusk on midagi ajuhaiguse laadset.

Kliimapaanika on viidatud usuhulluse üks väljendusviise – IMHO puhas millerianism – ja ühe kadrioru lamba kliimapöörde jutt utsitas kliimateadust üle lugema.
a) maakera on muutunud viimase kolmekümne aastaga märksa rohelisemaks;
b) CO2 mõju kliimasoojenemisele on logaritmiline. Teatud CO2 tasemest selle mõju kliimale väheneb märkimisväärselt. Maa atmosfääri CO2 hulk on viimase 100K aasta jooksul kõikunud 100–280 ppm (ühikut miljoni kohta). Jääajast tõi Maa välja selle tõusu viimane ots.

Tööstusrevolutsioonist/Suurest Prantsuse Hullusest (1790) peale on Maa keskmine CO2 hulk tõusnud 280ppm-ilt 400ppm-i peale (120ppm-i) ja see on keskmist temperatuuri tänaseks suurendanud 1 kraadi võrra. Selleks, et jõuda järgmise poole kraadi temperatuuri kasvuni (kokku 1,5C) peab CO2 hulk kasvama 560ppm-ini.
c) Autode heitgaasid on kordades vähenenud ja täna ei ehitatata ühtegi söe- või urr teab mille peal töötavat jõujaama ilma CO2 ja nitraadifiltriteta. + vanemaid jaamu kaasajastatakse. Mis tähendab, et õhusaaste hulk ei suurene vaid väheneb.

Allikas: Sven Kivisildnik, Facebook

Read more...

esmaspäev, 24. juuni 2019

Nädalakommentaar: lapsed on homopropaganda uus sihtmärk



Revolutsioon on pannud sisse uue käigu. Nüüd ilmub iga päev materjali, mis veel paar-kolm aastat tagasi oleks tundunud ühemõtteliselt skandaalse ja lubamatuna. Sihikule on võetud väikelapsed, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada

"Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust.

Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti."

J.Uluots 1944

Allikas: Walter Austa, Facebook

Read more...

Soome luterlik kirik kolis Soodomasse ja Gomorrasse ehk hakkas geiparaade õhutama

Patt ei ole enam patt, vaid olevat Jumala tahe. Nii kinnitab Saatan ise.

Tundub, et ateismi ees taanduv kirik üritab pühakodade täitmiseks tuua sinna keda iganes – nüüd veetakse sinna omasooiharad.
Meie Kirik kirjutab: “Soome evangeelne-luterlik kirik on esmakordselt homoseksuaalide suurürituse Helsinki Pride ametlik partner. Asjakohane otsus tehti taevaminemispühal, 30. mail, ning kiriku teate kohaselt toetab seda ka peapiiskop Tapio Luoma. Varasematel aastatel on Helsinki Pride’i sündmustel aktiivselt osalenud Soome luterliku kiriku Helsingi piiskopkond.

Kirikuvalitsuse kantseleiülema Pekka Huokuna sõnul sobib Helsinki Pride’i teema “Avatud kõigile” hästi kokku sellega, et kiriku olemasolu aluseks on kõigile mõeldud sõnum armust, armastusest ja andeksandmisest, ja kirik soovib, et kõik oleksid teretulnud ning et kirikus oleks ruumi kõigile.”
Religioon kaotab kogu Euroopas jõudsalt positsioone ja selle taga on neomarksistliku ideoloogia poolt kaaperdatud liberaalne ühiskond, kus inimeste ülisuureks paisutatud vabaduste ja puudulike kohustustuse juures pole Jumalal enam kohta. Ka kristlik kirik on paanikas, sest jäänud on vaid vanemad kirikuskäijad, noored enam peale ei tule, nemad läksid jumalatute vasakliberaalidega kaasa.

Nüüd siis püüabki luterlik kirik geidega suhted sisse seada, kuigi homoseksualism on Piibli järgi põlatud. Ilmselt loodetakse, et paljud keeravad geiparaadilt kohe pühakotta, värske patu eest andestust paluma. Ehk kui ristiinimene enam ei käi, otsime ilmalikest patupesadest lisa.
Rooma paavst suudleb pagulaste jalgu – ilmselt lootuses, et need tulevad kirikuid täitma. Nii kutsutakse ristiusu pühakodadesse isegi moslemeid, ette nägemata, et nii muutub kirik peagi mošeeks.

Ega Soome kirikutegelastelgi oma multikultiühiskonnas enam kellegi teise peale loota ole – algul geid kirikusse, siis migrandid (kes väljasaatmise hirmus räägivad, et olla kristlaseks hakanud), edasi võib kirikusse tuua sooneutraalsed ja kogu LGBT********* rahva, ja lõpuks – “sõnum armust, armastusest ja andeksandmisest” sobib ju ideaalselt kurjategijatele. Igal pühapäeval täitugu pühakojad mõrtsukate, varaste, vägistajate ja muu inimsoo pahupoolega, kes vajaksid jumalasõna.
Häda aga on selles, et siis ei lähe kiriku avatud uksest sisse enam need, keda praegu veel normaalseteks peetakse: tavalised, lihtsad usklikud, kelle jaoks Piibel on Sõna, mitte bestseller, millest uued kirikuisad loevad välja, et Soodoma ja Gomorra olid tegelikult lahedad kohad, kuhu igaüks võib “hängima” minna.

Kuigi jah, katoliku kirik on muutunud homoseksualismi ja pedofiilia pesaks, kaua siis Saatanal see sammuke luterliku kirikuni astuda on. Ja Ilmutuse Raamatki ütleb, et enne viimsetpäeva pöörab enamik õigelt teelt ära – Eestis näitas Annika Laats suuna ette, et minna sama hukatusteed, mida mööda Soome läheb.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/soome-luterlik-kirik-kolis-soodomasse-ja-gomorrasse-ehk-hakkas-geiparaade-ohutama/

Read more...

pühapäev, 23. juuni 2019

Pühapäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

VÕIDUPÜHA

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

Ajalugu

1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See sai algatuse Läti baltisakslastest ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.
23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."[1]
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui Tallinnas võidupüha ja XI üldlaulupeo puhul pühitsemine suurejooneliselt ette võeti. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.[1]
23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi Presidendi dekreediga Vabaduspühaks.[2]

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5idup%C3%BCha 

Read more...

Monika Helme: Sain ära öelda!

"Kohalike mõttehiiglaste suust on kõlanud isegi ettepanek, et eestlased ei peaks enam üldse lapsi sünnitama, sest lapsed olevat liiga suur koorem maailmale. Oma elektritootmist ei tohi meil olla, sest see saastavat liiga palju. Meie maavarasid ei tohi puutuda, sest meie elu edendamiseks ei tohi neid jumala eest kasutada, need peavad jääma neile, kes tulevad siis, kui eestlased on kõik välja surnud või ära läinud. Loomi ei tohi pidada, sest see toodab niisamuti süsihappegaasi, tegelikult ei tohiks ju ka hingata, sest see on meie kõigi ühise ressursi raiskamine....

Tundub absurdne? Kahjuks on see retoorika juba suuremas osas ammu meie igapäevaelu osa, meilt võetakse kollektiivse süü juurutamisega ära igapäevane vabadus nii, et me seda ise ei märkagi. Noogutame kaasa ja seome end vabatahtlikult käest-jalust."
https://epl.delfi.ee/arvamus/poliitkolumnist-moonika-helme-kliima-on-vaba?id=86607971&fbclid=IwAR1Yh1epRRvJEDP3dOgFIzLwMWSY8EaQof4KvuWWVyRd56so6NzOWitNF3M

Allikas: Facebook

Read more...

laupäev, 22. juuni 2019

Kinnitati e-valimiste töörühma koosseis

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kutsus kokku elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise töörühma, mille eesmärgiks on hinnata elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi protsesside ja turvameetmete vastavust kehtivatele küberturvalisust ja valimiste korraldamist käsitlevatele regulatsioonidele.

Töörühma kuuluvad riigiasutuste esindajad, akadeemiliste asutuste esindajad ja eraisikud.

Riigiasutuse esindajad:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Raul Rikk;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Mihkel Tammet;
• Justiitsministeerium – Mariko Jõeorg-Jurtšenko;
• Registrite ja Infosüsteemide Keskus – Martti Allingu;
• Riigi valimisteenistus – Arne Koitmäe;
• Riigi Infosüsteemi Amet – Tarmo Hanga.

Akadeemiliste asutuste esindajad:
• Tallinna Tehnikaülikool – Tanel Tammet;
• Tartu Ülikool – Mihkel Solvak;
• E-riigi Akadeemia – Liia Hänni.

Eraisikud:
• Tarvi Martens;
• Epp Maaten;
• Jan Willemson;
• Märt Põder;
• Valdek Seeder.

Töörühma võib kaasata ka teisi valdkonna eksperte vastavalt vajadusele.
Töörühma juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.
Töörühm esitab oma aruande hiljemalt 12. detsembril 2019, mis sisaldab hinnangut ja ettepanekuid süsteemi turvalisuse tagamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise osas.
Loe lähemalt: https://www.mkm.ee/et/uudised/valiskaubandus-ja-it-minister-kutsub-kokku...

Allikas: https://www.mkm.ee/et/uudised/kinnitati-e-valimiste-tooruhma-koosseis

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP