RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 25. august 2019

Huvitavat pühapäevaks: Kas SINA suudad seda teksti lugeda?

Allikas: Facebook

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” augustinumber


„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                         
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
 Foto: telegram.ee
 
 Täitus 50 aastat „mehitatud lennust“ Kuule
 
 Sissejuhatuseks mõned Kuu kui taevakeha tehnilised näitajad: kaugus maast perigees 362 600 km (356 400–370  400 km), apogees 405 400 km (404 000–406 700 km); läbimõõt: 3476 km, mass: 7,35x1022 kg; tiirlemisperiood ümber maa 27,32 ööpäeva; kiirus orbiidil 1,02 km/sek; raskuskiirendus 1,622 m/sek2; paokiirus 2,37 km/sek, orbitaalkiirus 1,58 km/sek.
Inimeselapse esimene kuulend saadeti Maalt teele. Seda ei saa keegi eitada, sest oli piisavalt oma silmaga tunnistajaid. Põrakas rakett lendas taevasse. S.o kanderakett Saturn kaaluga (2,970,000 kg) ja kasuliku lastiga 48,600 kg (allikas: inglisekeelne Vikipeedia). Mis aga edasi sai, sellega on juba lugu keerulisem, sest tele- jm ajakirjanikud teise raketiga järgi ei lennanud. Väidetavalt kiirendas kanderakett 48,6 tonni kiiruseni 10 822 m/s, mis jäi veidi alla Maa paokiiruse. 55 tunni ja 40 minutiga oli 48,6 tonni jõudnud 62 000 kilomeetri kaugusele Kuust (soomekeelne Vikipeedia).


Esimene tõsine jama
 Kui jagame Kuu kauguse Maast selle kiirusega (10 822 m/sek) siis pidi kõiksusesõiduk 62 000 km kaugusele Kuust jõudma umbes 9 tunniga. Mida nad vahepeal 46 tundi tegid ei ole teada. Võib-olla hullasid UFO-tüdrukutega. Ikkagi noored mehed.
Nüüd on aga hoopis hull lugu. 48,6 tonni kihutab kiirusega 10,822 km/sek Kuu suunas. Tegelikult on kaks võimalust ja kolmandat enam ei ole. Kas see riistapuu tabab taevakeha Kuud ja puruneb vastu Kuu pinda aatomiteks, vist isegi mitte aatomiteks vaid plasmaks, või lendab kuust mööda saades kõiksuse osaks. See on nagu torni otsast kukkumine, ainult selle vahega, et maast pole võimalik „mööda kukkuda“. Sõiduriista maha kiirendamiseks ehk aeglustamiseks oleks vaja teist kanderaketti Saturn võib-olla küll veidi väiksemat aga siiski. See on lihtsalt füüsika seadus nagu palli ülesviskamine. Sama hooga (kiirusega), millega sai üles visatud – potsatab pähe tagasi. 62 000 kilomeetri kaugusel kuust vist raketti Saturn võtta ei ole ja meie jutt võiks sellega lõppeda.
Ütleme, et UFO-d panid õla alla ja 48,6 tonni jääb Kuu orbiidile tiirlema orbitaalkiirusega 1,58 km/sek.  Nüüd peaks sellest eralduma kuumoodul, mis koosneb laskumismoodulist (10 t) ja tõusumoodulist (4,5 t), mille kaal on kokku 14,5 tonni (ENE) või 9, 067 tonni (soomekeelne Vikipeedia)  või... Inglisekeelne on niipalju targem, et jätab kaalu mainimata.
Kuu  orbiidile jäi tiirlema (soome keeles) komentomoduuli kaaluga 28 817 kg. Müstilisest moodulist ei leidu ainsatki fotot. ENE andmel jääb 17,6 tonni kütust sellesse samasse müstilisse moodulisse. Millise kütusega kuumoduuli Kuule laskub ja sealt tagasi tuleb, selle küsimusega ei maksa telekainimese aju vaevata.
Telegrami toimetajal Hando Tõnumaal on tõsised kahtlused kuumooduli osas (telegram.ee, 20.7.2019): „Ning kirss tordil on see logudik siin pildil. Vaata seda ja küsi iseendalt kas sa tõsimeeli usud, et see asi lendas Kuule? Me näeme, et need „paneelid“ pole kindlasti mitte sirged ning siin tundub nagu oleks kasutatud paberit ja pappi. Mis asi see on? Foolium… Luuavarred või mingid tolmuimeja torud… Mingisugused silindrikujulised tassikesed, mida saab osta Säästumarketist… Ja siin on kasutatud lausa „MacGyveri“ teipi… Ja nad väidavad, et aastaid enne seda kui mina sündisin, käis see papist asi Kuu peal. See peaks olema vaakumikindel. See ei ole debatt, et näe vaata kaamera nurgad on valed ja kogu asi on lavastatud stuudios. Ei-ei, vaata seda fotot! Paber, papp, foolium, luuavarred, kleeplint. Sa kas näed seda või mitte! Enamus inimesi ei suuda seda näha fundamentaalsel tasemel. See ei ole nii, et nad ühel hetkel hakkavad aru saama. Nad näevad seda, mida näeb grupp. Grupp näeb, et see vidin lendas Kuule, seega näeb seda ka inimene. Meil on üks ja sama foto, aga me näeme täiesti erinevaid asju. Nad näevad, et see asi lendas Kuule. Aga kas nad ei näe seda pappi, paberit, luuavarsi ja kleeplinti? Ei! Nende mõistus ei ole võimeline seda tõlgendama. Need inimesed on justkui mõistusekontrolli all. Miks mina olen võimeline sellest läbi nägema aga tema ei ole? Ma ei saa sellest aru… /-/  Apollo – astronaudid mängivad Kuu peal golfi, sõidavad bagiga, helistavad presidendile otse eetris aastal 1969? Hei, hr president kuidas läheb? Tere poisid, kuidas teil seal üleval on? Kas on võimalik, et äkki nad julgustavad neid, kes on võimelised mõtlema oma peaga?
Üldse, kui keegi usub, et 1969. aastal käidi Kuul, siis tema usub ka, et 50 aastat tagasi käis inimene 400 000 km kaugusel, aga tänapäeval on lagi, kus inimene saab reisida 400 km (ISS – International Space Station, Rahvusvaheline Kosmosejaam). See on tuhande kordne vahe! 50 aastatagusel must-valgel muinasajal käidi 1000 korda kaugemal kui tänapäeva digiajastul selleks võimelised ollakse. Seal 1000 korda kaugemal käidi arvutite abiga, mis olid nõrgemad kui 10-eurone mobiiltelefon, mille võid osta putkast täna.“


kaks Kirvearvutust
Püüame teha kirvearvutuse, mis ei saa olla täpne, kuid suurusjärgu annaks ikkagi kätte. Orbiidile jõudmiseks moodustavat 96% raketikütus ja raket ise. Kasulikku lasti on vaid 4%. Kuul on raskus jõud 6 korda (9,81/1,622) nõrgem – 4x6= 24%, 14,5/0,24=60,4 tonni. Kirjanduse järgi peaks ülemine ots kaaluga 4,5 tonni Kuu orbiidile tagasi lendama. 4,5/0,24=18,7 tonni, kokku 60,4 + 18,7= 79,1 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 80 tonni raketikütust – kolm suurt tsistern-autotäit. Kuul puudub atmosfäär, mis Maa orbiidilt laskuvat ilmaruumisõidukit pidurdab, nii kulub Kuul samapalju raketikütust orbiidilt laskumisele kui tagasilendamiseks orbiidile.
Proovime veel arvutada. Kanderakett Sojuz: 51,1 meetrit pikk, 310 tonni raske, toimetab 200 km kõrgusele Maa orbiidile lasti kaaluga kuni 6970 kg (andmed prantsusekeelsest Vikipeediast). 310 000/6970=44,5. Iga kilo Maa orbiidile toimetamiseks on vaja 44,5 kg kütust ja raketitehnikat. Kuu peal oleks 44,5/6=7,42, siit 14,5x7,4=107,3 ja 4,5x7,4=33,3, siit 107,3+33,3=140,6 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 140 tonni raketikütust. Just niipalju oli vaja maandumiseks Kuu pinnale ja sealt lahkumiseks orbiidile. Ülemise otsa sisse ei mahu vist eriti midagi.
 Maad ümbritsevad Van Alleni kiirgusvööndid, mis kaitsevad orbiidil toimetavaid kosmosereisijaid kosmilise ja päikeselt lähtuva kiirguse eest. Van Alleni  vööndis Maa magnetväli kiirendab laetud osakesi, nagu osakeste kiirendi ja nad tabavad Maa atmosfääri poolustel tekitades virmalisi. Kosmiline kiirgus – päikesetuul on puhanguline muutudes kiiresti nii tugevuses kui koostises. Sellest siis virmaliste ilu. Kuid kahjuks teeb see rakenduslikult võimatuks ette määrata kiirguse doosi, mille saavad kõiksuselendurid Van Alleni vööndeid läbides ja neist väljaspool.
Lõpetuseks olgem ausad. Tänapäeva inimeselaste tehnikale on lennud teistele planeetidele sama kättesaamatud kui XIX sajandil, kui Jules Verne kirjutas oma ulmeraamatuid, sest seal puuduvad nii kanderakett, kosmodroom kui ka seda teenindav isikkoosseis, et kõiksuselendurid uuesti Maa poole tagasi saata, nagu Jules Verne raamatus polnud Kuu peal enam kahurit, millega sinna tulistatud seiklejad uuesti maa poole tagasi tulistada.

                                 JAAN HATTO

Read more...

Harri Kingo: Natuke fantaseerin

Kui praegune valitsuse umbusaldamise läbi läheb, kui Reform aga ei saa uut valitsust moodustatud, kui värskelt umbusaldatud Ratas uuest katsest olla peaminister keeldub, siis saab uueks peaministriks... Kes?

Saab Mart Helme. Sest tal on ainsana šanss uus valitsus kokku panna. Pole teist. Ning see uus valitsus tuleb täpselt samas koosseisus, mis praegune. Lihtsalt Ratas ja Helme vahetavad oma toolid. Muu jääb samaks.

Reform võiks oma umbusaldamise sellist võimalikku tagajärge ette näha. Umbusaldamine, kui see läbi läheb, oleks täpselt vastupidise tulemusega, kui Reform seda loodab - see tooks võimule Mart Helme juhitud valitsuse.

Ma arvan, et Reform pole seda varianti läbi arvutanud, et nende Ratase umbusaldamine võib lübi minemise korral peaministriks teha hoopis Mart Helme. Nii nad siis umbusaldavad.

Pakun, et see ongi vaid Reformi jaoks veel üks propagandistlik samm. Nad teavad oma umbusaldamise põrumist ette. Seda enam, et umbusaldamise reaalne põhjus - olukord Vaheri ümber - on ammu lahenenud. Reform teab hästi, et nende umbusaldamine kukub läbi. Ja see on ka ainus nende lootus, et läbi kukub. Nad arvavad, et nad kirjutavad oma kontosse lihtsalt veel ühe pisikese propagandistliku plussikese.

Aga!

Asi võib Reformi jaoks pöörduda ka košmaariks! Natuke fantaseerin: tõeline poliitiline kõrgpilotaaž oleks, kui EKRE hääletaks ise Reformiga koos Ratasele umbusaldamise poolt. See oleks Reformile reaalne surm. Sest ise nad uut valitsust moodustada ei saaks, Ratas uue peaministrina oleks peaministrina välistatud, sest ta sai just umbusalduse. Ainsana saaks uut valitsust moodustada EKRE. Ja selle mängiks Helmele kätte Reformierakond ise!

EKRE moodustakski uue valitsuse - täpselt neist samadest, kes on praegu valitsuses. Ratase asemel oleks aga peminister Helme. Kui Ratas oleks selle pisikese plaaniga nõus, oleks kõik võitjad. Helme oleks peaminister, Ratas istuks valitsuses ja Reform oleks pärast oma lõpuni läbi mõtlemata propagandistlikku umbusaldamist reaalselt üldse mängust väljas. Peamisnister oleksn aga Reformi õudusunenägude kangelane - Mart Helme.

OK, see oli pisike minu fantaasia. Reaalsem on siiski arvata, et kõik jätkub praeguse valitsuse juhtimisel. Aga näis.

Allikas: Facebook

Read more...

laupäev, 24. august 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Fookuses: tõelise riikliku iseseisvuse poole tuleb meil alles püüelda




S3E03. Taasiseseisvumispäeval salvestatud saates “Fookuses” arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Eesti riikliku iseseisvuse teemal. Üldtunnustatud riikliku iseseisvuse kriteeriumite järgi on Eesti iseseisvus puudulik või puudub see sootuks.
Taasiseseisvuspäeval arutleme, kuhu on Eesti pea 30 aasta vältel peale Nõukogude Liidust eraldumist välja jõudnud.

Read more...

Eestisse saabus USA senaator, kes õhutab EKRE-le vastu astuma

Propagandaportaali Delfi teatel saabus Eestisse "pehme fašismi" esiletõusu pärast muretsev USA senaator Ron Wyden, kes enda sõnul töötab USAs väga tõsiselt selle nimel, et tagasi tõrjuda sallimatuse jõude, rassistlike poliitikate toetajaid ja homofoobe.

"Mulle tundub, et Eestis on säilinud laialdane sallivuse ja inimväärikusest lugupidamise traditsioon," rääkis senaator Wyden. "Tulin siia, et rõhutada, et kuna Eesti on traditsiooniliselt olnud nendes valdkondades juhtiv riik, siis tuleb tagasi tõrjuda EKRE levitatav vihkamine ja ebaõiglus. Praegune võib olla otsustav aeg."

Delfi teatel oli Wyden omal ajal esimene senaator, kes toetas "homoabielu".
Loe lähemalt siit.

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/1016-eestisse-saabus-usa-senaator-kes-ohutab-ekre-le-vastu-astuma

Read more...

reede, 23. august 2019

MATTI ILVES: Euroopa Liit teatab, et aasta esimesel poolel kasvab varjupaigataotluste arv 10 protsenti

Uue aruande kohaselt suurenes ELis 2019. aasta esimesel poolel varjupaigataotluste arv kümme protsenti.
EL-i varjupaigaamet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) teatas, et 1. jaanuarist juuni lõpuni taotles blokis varjupaika 305 000 migranti. See tähistab kümneprotsendilist tõusu võrreldes sama perioodiga 2018. aastal, vahendab Die Welt.
Eurostati andmetel saavutas 2015. aastal haripunkti varjupaigataotluste arv - 1 257 000. Alates aastast on varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus pidevalt langenud. Kuid näib, et see ei pruugi nii kaugel olla.

Täna on varjupaigataotluste arv märkimisväärselt suurem kui kümme aastat tagasi, 2009. aastal, kui Eurostat registreeris kogu aasta kohta vaid 196 000 taotlust.
Need numbrid ei anna siiski täielikku pilti sellest, kui palju ebaseaduslikke rändajaid blokki siseneb, kuna paljud ei viitsi isegi varjupaika taotleda. Ligikaudu pooled rändajatest, kes väidavad, et nad on saatjata alaealised, ei taotle kunagi varjupaika. Paljud neist nn alaealistest on tegelikult täiskasvanud , selgus hiljutistest aruannetest.

Seaduslike varjupaigataotlejate protsent on üsna madal. Saksamaal on selleks õigustatud õigus vaid umbes 30–50 protsendil varjupaigataotlejatest.
Kuid hoolimata sellest, et Saksamaa valitsus lükkas enamiku varjupaigataotlejate taotlused tagasi, lubab riik endiselt tohutul hulgal võltsitud varjupaigataotlejaid riigis viibida. Praeguses olukorras on peaaegu võimatu riigist välja saata rändajaid, kellel pole korralikku paberimajandust ja kes väidavad, et nad seisavad kodumaal silmitsi füüsilise ohuga.

Lühidalt öeldes on ELi varjupaigasüsteemi uskumatult lihtne mängida ja sisserändajad teavad täpselt, kuidas seda teha, nii et mängitakse - nad lihtsalt on. Samal ajal maksavad Euroopa töötajad jätkuvalt kõrget hinda. Töötajad maksavad selle eest palgast, pensionärid maksavad selle hüvitistest ja vanemad maksavad selle eest oma tütarde seksuaalse rünnaku korral. Ja silmapiiril pole lõppu.

Saksamaa siseminister Horst Seehofer ütles 2017. aastal, et umbes 250 000 ebaseaduslikku sisserändajat on võimatu riigist välja saata. Pärast siseministriks saamist 2018. aastal on Seehofer lubanud teha rohkem, et kiirendada ebaõnnestunud varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmist.

Mõttetud sisserändajate VVOd, nagu piirideta arstid , Proactiva ja SOS Méditerranée, on kõik taas alustanud oma tegevust Vahemerel, peamiselt Liibüa ranniku lähedal.
Ainuüksi viimase nädala jooksul on valitsusvälised organisatsioonid korjanud sadu migrante ja nüüd soovivad nad neid Euroopasse viia ja pärast seda teevad nad tagasipöörde ja kordavad sama protsessi ikka ja jälle.

Jaa, asi on märksa hullem kui meile vahepeal püüti näidata. Globalistid olid ju lausa mures, et immigrntidele on teed Eusoopasse peaaegu suletud?!

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Iraagi mees vägistas Soomes uue lapse kohe pärast eelmise ärakasutamise eest karistuse saamist

Iraagi mees oli tingimisi süüdi mõistetud ühe 14-aastase lapse seksuaalse ärakasutamise eest, aga vägistas kohe pärast seda uue lapse.
Iraagi meest kahtlustatakse nüüd kolmes lapse vägistamises. Teod toimusid kolmel järjestikusel päeval Soome lääneosas Kankaanpääl, vahendab Iltalehti.

Kohtudokumentidest tuleb välja, et mees vägistas last 23-25. juunil. Praegu on teada üks kannatanu, kelle vanuse ja soo kohta pole andmeid avaldatud.
Praegu pole teada ka see, millal Iraagi mees on Soome saabunud. Mees on varem süüdi mõistetud 14-aastase tüdruku seksuaalse ärakasutamise eest. Mees oli olnud 14-aastase tüdrukuga seksuaalvahekorras eelmise eelmise aasta aprillis. Mees sai teo eest poolteist aastat tingimisi ja pidi maksma kannatanule hüvitist. Mees sai karistuse tänavu kevadel. Mees rääkis kohtus, et ei teadnud, et tüdruk on 14-aastane.
 Pärast seda läks mööda vaevalt kuu, kui mees vägistas uue tüdruku. Mees võeti 6. augustil vahi alla. Mehest on pildid sotsiaalmeedias, kus ta poseerib ühe BMW-ga.

Read more...

Presidendi kõne vapustas ja mitte heas mõttes

President Kaljulaid on minetanud igasuguse tõsiseltvõetavuse.

Kuulasin president Kaljulaidi kõnet Kadrioru eliidi vastuvõtul. Kohal oli palju nägupidi ja ka minu ajakirjandusliku töö tõttu tuttavaks saanud inimesi. Ühtaegu puudus aga kümneid, keda oleksin teleri pildi kaudu soovinud näha.
Urmas Paeti aga nägin õige mitu korda. Miks? Tänase valitsuse liikmeid eriti ei märganud, EKREst muidugi mitte kedagi. Sain seejärel teada, et peaminister ignoreeris põhjendatult seda vastuvõttu. Ega ka õigupoolest teistest valitsusparteidest kedagi kohal olnud.  Võib-olla olid kaamerameestele antud vastavad juhised “mässajaid” mitte näidata?!

Olen käinud presidendi vastuvõttudel kahel korral T-H. Ilvese ajal, sest olin tolle presidendi algatatud uudissõnavõistluses aktiivne osaleja ja  “sõnause” väljamõtleja. Olles veel küll peavoolu kanali ERRi toimetaja.
Kersti Kaljulaidi ajal ma muidugi midagi sellist loota ei oleks saanud, sest töötasin juhtival kohal temale ja senisele süvariigile “vaenulikus” Tallinna Televisioonis. See kanal oli ja on mürk presidendile ja kogu Reformierakonna toiduahelale, sest on olemas meediakanal, milles sõna on olnud kuni 100% vaba.
Kui kauaks muidugi? Aga kaua enne Tema enda silmakirjalikku sõnumit pusarinnal.

Vaatasin ja kuulasin nüüd tema sõnavõttu, mis sisaldas Balti apelli meenutamise kõrval peaaegu mitte midagi 28 aasta tagustest sündmustest, sest Rahvarinne mõistena on meie Luxembourgi prouale väga võõras nähtus. Peaks nagu koos sellega kuidagi tunnustama Keskerakonda ja Jüri Ratast. Seda vajakajäämist korvati Balti keti mainimisega ja kivitüki kinkimisega Rein Veidemannile. Tema kõnet ma kommenteerida ei tahaks. Ütlen kunagi nelja silma all. Obama mainimine oli muidugi tipp!
Küll aga pisut käsitleksin presidendi propagandistlikku kihutuskõnet, mis sisaldas varjamatut sekkumist tänase seadusliku valitsuse tegevusse ja otsustesse. Vihjed olid läbinähtavad, kuid ilma igasuguste argumentideta. Isegi pensioni 2. samba reform pälvis peaaegu et apokalüpslikku hukkamõistu – “Mulle ei meeldi, ma olen vihane, pärast mind tulgu või veeuputus” – need on minu tõlgendused tema kõne sõnumist. Eesti riigi lõpp tulevat tema meelest sellest, kui kõrvaldatakse ebausaldusväärsed ametnikud!? Missugune loogika uperpall! Missugune vale!

Mis mind kõige rohkem vapustas, oli see, et ma ei tundnud selle kõne ajal ja järel ennast enam Eesti Vabariigi kodanikuna, kes on andnud oma 66 eluaasta jooksul kaaluka panuse meie riigi taastamisse ja ülesehitamisse. Ma ei tundnud tema esinemise järel muud kui kohutavat tühjust, seda et ma sooviksin kiireimas korras Eesti riigi iseseisvuse ja suveräänsuse (uut)  taastamist!

Mart Ummelas
kolumnist

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/presidendi-kone-vapustas-ja-mitte-heas-mottes/

Read more...

neljapäev, 22. august 2019

Mart Helme pöördumine taasiseseisvuspäeva puhul: miks mu süda täna valutab

Mart Helme on üks vähestest Eesti poliitikutest, kes tunneb muret oma maa ja rahva saatuse pärast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme pöördus Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva puhul kõigi eestlaste poole mõtisklusega.

Uued Uudised avaldab pöördumise täismahus

 “1991. aasta 20. augustil tahusin kirvega palke ja ehitasin sauna. Kuulasin samal ajal raadiost, mis toimub Tallinnas ja Moskvas. Ajaloolasena teadsin, et Nõukogude impeerium variseb kokku, nagu kõik impeeriumid seda ajaloos teinud on, ja ma lootsin üksnes, et meil Eestis läheb omariikluse taastamine veretult ja ladusalt.
Ma ei tundnud poliitika vastu mingit erilist huvi ja ma ei kavatsenud ka poliitikas kaasa lüüa. Seda isegi veel siis, kui mind välisministeeriumisse tööle kutsuti. Leidsin, et on muidki mooduseid Eesti edendamisele kaasa aidata kui parteipoliitika.

Ent aastad möödusid ja ma veendusin üha suurema rahulolematusega, et Eesti ei liigu seda teed mööda, mida mina rahvuse edukuse seisukohast õigeks pidasin. Juba välisministeeriumis nägin, kuidas võõrad huvid meie omad rahvuslikud huvid meie ametnike, veel enam aga üha selgemalt oma ebakompetentsust tõestavate poliitikute juhtimisel kõrvale tõrjuvad.
Eriti selgelt ilmnes see läbirääkimistel ühinemiseks Euroopa Liiduga, kus tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese poolt anti läbirääkijatele vaid üks juhis: me ei kauple millegi üle, meil on vaja saada liikmeks.
Saimegi. Suveräänsusest loobumise ja poolkolooniaks muutumise hinnaga. Taustaks kogu aeg täiesti ebaadekvaatne tänitamine, et Euroopa Liidu alternatiiviks on vaid ühinemine SRÜ-ga.
Tegelikult hakkasid Euroopa Liidu „viljastavad” mõjud ilmnema juba tükk aega enne liitumist. Siinkohal ei räägigi ma meid 1990. aastatel Eesti edulooks muutnud tõeliselt vaba ettevõtluse lämmatamisest Euroopa Liidu direktiivse käsumajandusega, mida meie ametnikkond eriti perversse agarusega ellu on viinud. Ma räägin meie kui rahvuse ja meie rahvusriikluse järk-järgulisest tasalülitamisest.

Kas mäletate, kuidas Eesti valitsused ja tipp-poliitikud pöörasid selja Teises maailmasõjas stalinliku hirmuvalitsemise tagasipöördumise vastu hambad ristis Sinimägedes, Narva all ja Emajõe ääres võidelnud meestele?
Mitte ükski meie peaminister, mitte ükski meie kaitseminister ega riigikogu juhtiv võll ole võtnud vaevaks neid mehi nende mälestuspäeval tervitamas käia. Ometi sai näiteks seesama Toomas Hendrik Ilveski üles kasvada vabas maailmas üksnes tänu sellele, et kellegi Mart Helme isa ühena viimastest Narva alt taandus, pidas maha Avinurme lahingu, mis punaväelaste saabumise järel kirikusse viidud haavatud eestlaste veresaunaks muutus, ja ennast seejärel aastaid puukuuris puuriida taga varjas, kuni õnnestus äraostetud ametniku kaudu nõukogude pass osta.
See mees ja tema võitluskaaslased, kes juba 1941. aastal enne sakslaste saabumist vabatahtlikena suvesõjas osalesid – ikka Eesti, mitte Suur-Saksamaa eest –  on nüüd keegi, keda meie nn. eliit häbeneb. Enamgi veel – kelle mälestuse ta rüvetab okupatsiooniarmee sõduritele pärgi pannes ja neid vabastajateks nimetades.

Ent läheme edasi. Kogu eesti rahva, meie keele ja kultuuri järjepidevuse aluseks on olnud maaelu. Tänaseks on see suuresti hävitatud. Ebaõnnestunud põllumajandusreformi läbi, regionaalpoliitika puudumise läbi, avalike teenuste likvideerimise läbi ja olematu investeerimispoliitika läbi. Propagandakisa on muidugi palju olnud, alates (alamõõduliste) eurotoetuste kujutamisest lõpliku lunastusena ning lõpetades projektirahadest ehitatud kiigeplatside, seltsimajade ja kergliiklusteede kujutamisena uue maaelu tugisammastena.
Mida ei ole, on aga inimväärselt äraelamist võimaldavad kodulähedased töökohad, arstiabi, transport, koolid, apteegid ja paljud muud avalikud teenused, mis vaeses Nõukogude Liidus olid maainimestele igapäevaseks iseenesestmõistetavuseks, rikkas Euroopa Liidus on muutunud aga kättesaamatuks luksuseks. Ehk nagu ütleb Hando Runnel:

Ei mullast sul olegi enam suurt lugu
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul looduse hääl.

Just see on juhtunud meie nn. eliidiga. Kolige Tallinna või sünnitage põllul! Eesti ei ole nii rikas, et võiks endale lubada rohkem kui kaks korralikku sünnitushaiglat! Ja üldse: kui teile ei meeldi, toome teie asemele ukrainlased!
Ja toovadki. Ning mitte üksnes ukrainlasi. Neljateistkümne ülikoolis lektorina töötatud aasta jooksul nägin, kuidas puht eestikeelne haridus nn. rahvusvahelistumise tuhinas samm-sammult taandus inglisekeelse ees. Kuidas ülikooli auditooriumites võtsid kohad sisse üliõpilased kolmandast maailmast kellede puhul oli arusaamatu, kuidas nad oma keele- ja kirjaoskamatuses üldse ülikooli vastu võeti. Kes kadusid tihtipeale juba pärast esimest loengut, kui olid ilmselt oma elamisloa ja muud Euroopa Liidus legaliseerumise dokumendid korda saanud. Kellede olemasolu ja rumalus mõjusid aga ülejäänutele taset alla kiskuvalt ja demoraliseerivalt.

Ometi on just emakeelne ja tasemel haridus olnud see, mis on meie väikesel rahval aidanud püsida ja olla konkurentsivõimeline kultuurrahvaste hulgas. Emakeelset haridust jääb „vabas” Eestis aga üha vähemaks. Nüüd on eurohullud tulnud välja ideega muuta isegi meie tavakoolid kahe- või kolmekeelseteks. Mis saab sellisel juhul eesti keelest ja eestikeelse hariduse kvaliteedist, on selge igale terve mõistusega inimesele, kahjuks mitte aga hingetutele ametnikele ja oma rahva juba ammu reetnud tipp-poliitikutele.
Midagi taolist ei olnud võimalik ette kujutada isegi teadlikult venestamispoliitikat edendanud Nõukogude Liidus. Aga näe, on nime poolest iseseisvas ja suveräänses Eesti Vabariigis! Kõige õudsem selle juures on, et kui püüad selle vastu võidelda, saad kohe külge natsi, rassisti, populisti ja jumal teab mis muu mõnitava sildi.

Ühesõnaga: häbene, et oled valge! Häbene, et oled eestlane! Häbene, et soovid eesti keelset kooli! Häbene, ole vait ja kõnni seinaääri mööda, sest rahvuse reeturid teavad paremini, kuidas eestlased nende väikerahvaks olemise painest vabastada ja õnnelikuks teha.
Peatan siinkohal oma murelikud mõtisklused. Ma ei taha olla poliitik. Tegelikult ei ole mul isegi mingit erilist huvi poliitika vastu. Aga ma tahan olla eestlane, uhke oma isa, oma ema, oma laste, oma keele, oma kodumaa üle. Seda kõike üritatakse praegu salakavalalt ja jõhkralt minult ära võtta. Mõnitades minu ja kõigi teiste eestlaseks olemist oluliseks pidavate inimeste rahvustunnet, võltsides ja moonutades meie ajalugu – isegi nii kauget nagu 13. sajandi oma -, määrides meile pähe dekadentlikku ja moraalselt laostavat homopropagandat, radikaalfeminismi ja massiimmigratsiooni, kinkides rahvusvahelistele korporatsioonidele ja Euroopa Komisjonile ilma igasuguse mandaadita ära meile põhiseadusega tagatud suveräänsust, muutes demokraatia, õigusriigi ja arvamusvabaduse farsiks, mida kogu oma naeruväärsuse peale vaatamata tuleb kaitsta sildistava propaganda, internetitsensuuri, inkvisiitorliku poliitkorrektsuse ning vihakõne seadustamisega.

Ma ei ole sellega nõus. Sajad tuhanded inimesed Eestis ei ole sellega nõus. Ma uskusin, et Eestist saab 20. augustil 1991. tõeliselt demokraatlik õigusriik, mis toimib nagu meie rahvuse säilimist tagav kindlus, mille müüridel seisavad valvepostidel meie oma suveräänsust ja rahvuslikke huve kaitsvad poliitikud ja riigiametnikud.
Ma eksisin. Meie kindluse müüride vahel tegutsevad meie nimel, kuid meilt selleks luba mitte saanud reeturid. Nad on teinud Eestist sügava suveräänsuspuudega maa, kus sajad tuhanded inimesed elavad vaesuses või palgavaesuses, kust enam kui sada tuhat inimest on lahkunud, kus suured maapiirkonnad on inimestest tühjenenud ja kus inimesed ootavad meeleheitlikult, et see liberaalseks demokraatiaks nimetatud painaja, kus tõde on vale ja vale on tõde, kus eestlaseks olemine on kuulutatud peaaegu et häbiväärseks, kus eesti keel tahetakse asendada vene ja inglise keelega, kus omakeelne ja -rahvuslik keskkond tahetakse muuta Aafrika, Araabia, Ukraina ja Venemaa prügikastiks, kaoks ja asenduks normaalsusega, asenduks selle riigiga, mille mõte ja toimimisprintsiibid on kirjas meie põhiseaduses ja mille sündi ootas rahvas pisarais ja hingevärinaga öölaulupidudel ning Balti ketis.

Ma olen poliitikas selleks, et reeturitelt ja usurpaatoritel võtta nende võim. Ma olen poliitikas selleks, et Eesti jääks eestlaste suveräänseks rahvuskoduks, mitte Eesti  nimeliseks koloniaalprovintsiks. Ma olen poliitikas selle pärast, et süda valutab ja sunnib.
Mu süda valutab. Väga. Eesti pärast, meie, eestlaste pärast.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-poordumine-taasiseseisvuspaeva-puhul-miks-mu-suda-tana-valutab/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP