RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 20. november 2018

Martin Helme : Mobiliseerume Marrakechi vastu!


Read more...

Ühe lapsega soome ema avaldab põhjuse, miks teist last enam lubada ei saa

Ühe lapsega Soome pereema avaldab põhjuse, miks ta abikaasaga teist last enam lubada ei saa.
30-aastane kõrgharidusega naine kirjutab väljaandes Helsingin Sanomat, et unistas varem kahest lapsest või isegi suurperest, aga nüüd on pidanud pärast 2016. aastal sündinud esiklast kõik unistused maha matma.

Põhjuseid on mitu alates tugivõrgustiku puudumisest, aga peamine põhjus on tööga seotud kohustuste kasvamine. Mees tegeleb klienditeenindusega, kus nõudmised on aasta-aastalt kasvanud. Selle tõttu mees ei jaksa ega suuda katta „enda poolt” lapse ühisest kasvatamisest ehk olla võrdväärne tema, lapse emaga.

Naine kirjutab, et teeb ise tööna väikseid otsi ja üritab leida püsivat tööd. Suure töötegemise käes kannatab ka paarisuhe. Naine tunnistab ausalt, et ei osanud ette näha, kui raske võib olla töö- ja pereelu ühitamine. Sellises olukorras ei ole võimalik saada teist last.
Kirjutise juures avaldatud kommentaarides leitakse sedasama, et tööelu on nii stressirohke, et pärast tööpäeva ei jaksa enam midagi muud teha. Paljude jaoks pole seetõttu isegi ühe lapse saamine mõeldav.

Kirjutatakse, et veel paar aastakümmet tagasi polnud tööelu nii intensiivne ega nõudmised nii kõrged kui praegu. Praegu peab isegi tavaline insener olema ühtaegu matemaatik, majandusteadlane, klienditeenindaja, müügiesindaja ja juht.

Soomes on viimasel ajal kerkinud esile laste ja sündide teema, kuna sündide arv on kukkunud viimase mitmesaja aasta madalaimale tasemele ja iive on juba kolm aastat negatiivne. Soome rahvaarv püsib veel ainult tänu migratsioonile, aga seegi hakkab paarikümne aasta pärast kukkuma.

Read more...

Mikseri välisministeerium tõlgib rändelepet teadlikult valesti

Ka Saksamaa on tõusnud ÜRO rändeleppe vastu.

Sven Mikseri juhitav välisministeerium jätkab hämamist rändeleppe ümber ja üheks relvaks on saanud ülipika inglisekeelse teksti valesti tõlkimine, sealhulgas ka oluliste sõnade puhul.

Alljärgnevalt edastavad Uued Uudised Tartu Ülikooli inglise keele erispetsialisti, teadlase Enn Veldi arvamuse ühe mõiste/sõna tõlke kohta ÜRO dokumendis. Tõlge on  tehtud välisministeeriumi poolt, ÜRO dokument on aadressil https://undocs.org/en/A/CONF.231/3.

Sõna ise on “compact” dokumendi pealkirjas “Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration”, välisministeeriumi ametlik dokument: https://vm.ee/sites/default/files/uro_randeraamistik.pdf.
“Compact – a formal agreement or contract between two or more parties (Oxford Dictionary of English, third edition, 2010). Tagasitõlke puhul “raamistik” ei ole “compact”. Paistab, et “rändelepet” on tajutud kui tabusõna, mis vajab tõlkes pehmendamist metafoori abil,” väidab Enn Veldi.
Välisministeeriumi tõlkes on “Globaalne Ränderaamistik.” Ministeerium on tahtlikult eksitanud üldsust, tõlkides mõiste “compact” kui “raamistikku”. “Compact” kõikide sõnastike järgi tähendab lepingut või kokkulepet.

Mitte ükski sõnastik ega tõlkemootor üheski keeles ei anna inglisekeelsele “compact” vastet “raamistik”.  Paul Saagpaki eesti-inglise sõnaraamat ütleb selgelt: “compact” on leping. Raamistik on “framework”. Ka tõlkemootorid ütlevad üheselt – nii hiina, araabia kui ka vene keeles tähendab “compact” lepingut (dogovor). Ka Google tõlgib “compact” kokkuleppena – seega “Ohutu, korrektse ja korralise rände globaalne kokkulepe”.

Veel tähelepanekuid. Lauri Vahtre on kirjutanud:  “”Non-legally binding” on tõlgitud kui “õiguslikult mittesiduv”. Kuid täpsem oleks “mitteõiguslikult siduv”, mis on ju hoopis teine asi. Kas seotut huvitab, kas ta on seotud õiguslikult või mitteõiguslikult? Seotus on seotus.”
Jurist Maido Paju: “Google annab sõna “kokkulepe” inglisekeelseks vasteks “agreement, arrangement, settlement, deal, convention, compact”. Ilmselt on selliseid “tõlkevigu” teisigi ja kogu see leppega seonduv on sotside ja Välisministeeriumi poolt üks suur vassimine, mida üritatakse rahvale pähe määrida.”

EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas: “Sõna “commitment” on tõlgitud “pühendumisena”, kuigi selle täpne tähendus on hoopis kohustus, sidumine. Juriidilises terminoloogias selline sõna, nagu “pühendumine” puudub. Ainuõige ja korrektne tõlge on “kohustus”.”
EKRE nõuab  välisministeeriumilt  tõlke parandamist, valitsuselt aga minister Sven Mikseri tagandamist.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mikseri-valisministeerium-tolgib-randelepet-teadlikult-valesti/

Read more...

esmaspäev, 19. november 2018

MATTI ILVES: KUULSIN, MIDA HAMBAARST JA ÕDE RÄÄKISID

Käisin hiljuti ühes erakliinikus hambaid kontrollimas. Leiti ka üks väike hambaauk, mis kohe parandati ja eriti odavalt, nii et lausa imestasin - 14 eurot! Seepeale ütles arst mulle, et neil on sõlmitud haigekassaga leping.

Kõige huvitavam on aga see, mida arst-õde omavahel rääkisid kui viibisin ravitoolis. Arst üles, et noorte kooliõpilaste (kes on pidevalt tarvitanud fluoriga hambapastat juba lapsest saati) hambad on rikutud ja nii pehmed, et puur läheb lausa ludinal sisse. See oli mulle täielikuks uudiseks.

Tean, et fluor, mida kasutati algselt rotimürgina, ei kaitse üldse kaariese eest ja seepärast tarvitan vaid ilma selleta hambapstat.
Näiteks firma "Herbal" looduslikud hambapastad, või siis venelaste "Lesnaja" ilma fluorita -pastasid.

Alles kuulsin, et Jaapanis on avastatud vast nüüd vahend, mis tõepoolest aitab kaariest vältida. Aga millal sellised hambapastad laiemalt müügile tulevad on teadmata.

Read more...

“Räägime asjast” 18.11.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-18112018/
 

Read more...

Mart Helme: soovitan tõsiselt tegeleda kõigi rändelepingu kaitsjate julgeolekutausta uurimisega

Kuna sotsist siseminister Andres Anvelt väidab, et praegust valitsust juhib tegelikult EKRE, siis on mul ilmselt aeg varjust välja astuda ja valitsusele otse ja varjamatult nõuandeid jagama hakata.

Kõigepealt, lugupeetud peaminister!
Punkt üks, nagu te ise öelda armastate. Koostage nimekiri kõigist nendest tegelastest, kes praegu Marrakechi teemal valeuudistest, hirmutamisest ja kusagilt orkestreeritud infooperatsioonist räägivad. Ma mõistan, et te peate minu poolt juhitavat erakonda õigustatult poliitikataeva tõusvaks täheks, aga säilitage kõige selle juures siiski kaine mõistus. Meil pole veel nii palju jõudu ja sidemeid, et me oleksime suutnud sundida USA, Austraalia, Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari ja Poola valitsusi Marrakechi lepingule selga pöörame ning Belgia, Iisraeli, Taani ja Norra valitsusi kõhklevale positsioonile asuma.

Kusjuures – pange tähele – kõik need riigid on demokraatlikud ning enamuses ka meie liitlased. Küll kavatseb rändelepinguga ühineda aga Venemaa, mis on niigi meile demograafiliselt kõige ohtlikum naaber ja kes võib leppega ühinemise tulemusena saada meile ka transiitmigrantide doonoriks.

Siit jõuamegi tagasi nimekirja juurde. Ma soovitan tõsiselt tegeleda kõigi rändelepingu kaitsjate julgeolekutausta uurimisega. Selgitage välja, kui suur osa neist tegutseb välisriikide, kaasa arvatud Venemaa otseste agentide või mõjuagentidena. Samuti soovitan ma jõuliselt sekkuda meie julgeolekuorganite tegevusse, et välja selgitada, kes teeb seal katet meie põhiseaduslikku korda kõige otsesemalt ohustavate tegelaste poliitilistele aktsioonidele. See, muide, on täielikus kooskõlas julgeolekuasutuste üle kehtiva tsiviilkontrolli põhimõtetega.

Ja edasi – eelnevast lähtuvalt – tuleb välja selgitada ning puruks rebida ka need niidid, mis seovad julgeolekuasutusi Eesti Vabariigile (ja eesti rahvale) ilmselgelt kahjulikke otsuseid poliitikutele ette söötvate riigiametnikega.

Eriti oluline on see eelseisvaid valimisi silmas pidades, sest me ju näeme, kuidas areenile püütakse upitada ka uusi jõude, kes sisuliselt tegutsevad selles samas meile juba tuttavas rahvusriigi ja Eesti Vabariigi põhiseaduse lammutamise vaimus.
Teiseks – punkt kaks. Koheselt tuleb välisministeeriumisse vaibale kutsuda kõigi nende riikide saadikud, kes on avalikult või varjatult sekkunud Marrakechi lepingu kontekstis meie sisepoliitikasse. Üksnes banaanivabariik talub seda, et mingid teiste riikide ametnikud asuvad korraldama meie sise- ja välissuhtlust.

Kolmandaks. Valitsus peab avalikkusele selgelt ja siduvalt teatama, et Eesti Vabariiki ei sõida Marokosse esindama ükski lepinguga liitumiseks mandaati omav isik. See käib ka president Kersti Kaljulaidi kohta. Kui viimane otsustab nõuet ignoreerida, peab ta teadma, et see tähendab tema poliitilise karjääri lõppu, kuna EKRE ei jäta sel juhul enne, kui president on ametist tagandatud. Me kogusime Marrakechi lepingu vastu kõigest nelja päevaga 10 000 allkirja. Me viisime kaks aastat tagasi riigikogu esimehele immigratsioonivastasele petitsioonile kogutud 40 000 allkirja. Need allkirjad väljendavad selgelt eesti rahva seisukohta ja tahet. Need allkirjad on mandaat, mida presidendil ega valitsusel lepinguga liitumiseks ei ole. Veel kord, suurte tähtedega: TEIL EI OLE MANDAATI MARRAKECHI LEPINGUGA LIITUMISEKS!

Kui sotsid rändelepinguga liitumisele moratooriumi kehtestamise puhul teatavad, et lahkuvad valitsusest, tuleb neile viisakalt uks lahti teha. See, muide, on Keskerakonnale valutum kui Reinsalu vallandamine, sest viimasest saab sel juhul märter, sotside homo- ja migrandilembus on neile aga niigi taganud juba umbes 90 protsendi eestlaste pahameele. Tegelikult otsibki Isamaa ju seda, et ta tüliga valitsusest minema kihutataks, et siis kolm kuud veendunud rahvuslasi mängida – et pärast valimisi uuesti sellekssamaks põhimõttelagedaks globalistliku agenda teenriks muutuda, kes nad valitsuses olnud on.

Ah et mis siis valitsusest saab? Mitte midagi. Valitsusest ei saa enam mitte midagi. Tegelikult pole mingit tähtsust, kas valitsuses on kolm osapoolt, kaks osapoolt või ainult üks. Sisuliselt võib Jüri Ratas rahulikult oma šokolaadikastidega rongi elama minna, sest kolm kuud enne valimisi ei kavatse ükski opositsioonierakond tema poolt keedetud maksu- ja muud suppi helpima asuda. Ja isegi kui Reformierakonnas on ehk mõni, kes seda mõtet kaalub, on see erakond nii fragmenteerunud, omavahel tülis ja moraalselt laostunud, et sealt ei tule mingit pauku. Tegelikult me teame juba, et unustuse jõel on Kallas kahel pool. Reformierakond püsib veel vaid inertsist, aga varsti saab seegi otsa.

Nii võibki Ratas olematu valitsuse peaministrina rahumeeli rongides šokolaadi jagada. Ajalugu, muide, on taolisi peaministreid ennegi näinud. Meenutame kasvõi Venemaa 1917. aasta ajutise valitsuse peaministrit Aleksandr Kerenskit, kes (ilma küll šokolaadi jagamata) samuti Venemaad mööda ringi sõitis ja riigi „hiilgavast“ olukorrast sütitavaid kõnesid pidas.
Lõpetuseks tahan kõiki valitsuse osapooli ja ministreid tänada: te olete teinud head tööd, paljastades kõik need, kes tulihingeliselt toetavad rahvusriigi lammutamist ja tõestades, et EKRE-t on Eesti poliitikasse väga vaja.

Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-helme-soovitan-tosiselt-tegeleda-koigi-randelepingu-kaitsjate-julgeolekutausta-uurimisega

Read more...

pühapäev, 18. november 2018

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” novembrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                         
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikli näide novembrikuu "Rahvuslikust Teatajast"

 Uus dokumentide põhine raamat Pullapää jäägritest

 Korralike kaante vahele on saanud raamat nimega „Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii“. Raamatuga soovitakse taas jalule seada tõde, mis on kaduma läinud Eesti ajaloo kolmanda võltsimisega:  laaride, muulide, kaaside, kadakute jpt poolt Pullapää jäägrite kohta kokkukirjutatud olupoliitilise vale läbi“ (lk 252).  „Esimene [võltsimine] oli K. Pätsi korraldusel 1930ndatel, teine kommunistlike okupantide survel ja korraldusel 1950ndatel (lk 5).
 Jäägermajor Jaak Mosin 2015. aastal eksiilis Tenerifel

 Raamatu autoriteks on Tiit Merenäkk ja Jaak Mosin. Sündmusi kajastatakse võimalikult algdokumentide ja tollal ajakirjanduses ilmunud kirjutiste läbi, vältimaks ilmselt autorite arvamist „üheks arvajaks teiste hulgas“.
Raamat algab tolleaja sündmuste lühikokkuvõttega eestimeelsest ja rahvuslikust vaatevinklist, mis on samas vaimus lugejale kindlasti huvitav.
„16. septembril 1992 loodi Kaitsealgatuskeskuse poolt Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii“ (lk 23). Aasta varem – 31. septembril 1991 oli asutatud nn punapolkovnikute poolt loo teine peategelane nn Kaitsejõudude Peastaap (KP), mille ülema kohusetäitjaks oli kommunist ja GRU usaldusisik tankipolkovnik Ants Laaneots (lk-d 22 ja 23). KP oli mõeldud ENSV eliidile võimu ja privileegide kindlustamiseks (lk 40).

Leheküljelt 45 võib lugeda: „Ei olnud ju mingi saladus, et ennast politseiks ümbernimetanud miilitsalt polnud (korrumpeerumise tõttu) inimestel mingit abi loota. Iga päev tapeti inimesi, rööviti, varastati ja seda tegid maffiamehed täiesti karistamatult. Mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum oli äkki saanud NSV Liidu kurjategijate Eldoraadoks, tõeliseks Metsikuks Lääneks... Kogu Eesti oli nende „grupeeringute“ poolt korralikult ära jagatud. Keda siin kõike polnud – Permi, Krasnodari, Peterburi, tšetšeeni, Novosibirski (!) jpm grupid... Et saada ettekujutust, mis tollal toimus on mõttekas näiteks vaadata, kasvõi tapmiste statistikat: 1992 – 302; 1993 – 389; 1994 – 426; 1995 – 328! Tapmistest avastati pooled, kuritegudest iga neljas.“ /-/  „Tolleaegne rusikamees oli kaugelt äratuntav – dressid, siilipea ja sõrmejämedune kuldkett...“ (lk. 84).
Olukorra ilmestamiseks järgnev kirjeldus leheküljelt 85: „Kaks vene rahvusest noormeest (üks nimetab end Aleksander) ja armeenlane (või grusiinlane) tutvustas end Samuel, teatasid, et Argo Kracht võlgneb neile 168 000 krooni. /-/ Väljapressijad ütlesid, et raha tuleb ära maksta esmaspäeval 21.06.1993. a või muidu tapetakse Argo Kracht. /-/ Esmaspäeval pöördusime kriminaalpolitsei poole, /-/ kuid politsei tegevust teisipäeval ei märganud. Helistasime ka politseikorrapidajale ja küsisime, mida teha, öeldi täieliku ükskõiksusega, et pöörduge oma rajooni politseiprefektuuri. Küsisime veel Kaitsepolitsei telefoni, selle peale öeldi, et pöörduge Kaitseliitu. Kaitseliidu korrapidaja käskis minna kohale Tallinna Malevasse. Seal ei võtnud keegi telefoni.“ Viimases hingehädas tuli jäägerkompanii poole pöörduda. Kellelegi see ei meeldinud.

 „Maffia kogus iga päevaga jõudu juurde ja tema ohjeldamisega sisuliselt ei tegeletud, kuna korrumpeerunud politsei (loe: miilits) tegi maffiaga kõikjal koostööd.  /-/  Kibuvitsa baari juhtum näitas, et osutusid vaid jäägrid jõuks, kes oli valmis kantpäid n-ö „liistule tõmbama“. Tekkis probleem: „Kuidas nad kõrvaldada?“ (lk 94).

Raamat läheb põnevaks 95. leheküljel, isegi väga põnevaks

Sellises segaduses jagati Jäägerkompaniile 5. juulil (1993) Laaneotsa korraldus välja anda kõik, mis on laos: mürsud, padrunid, kuulipildujalindid, granaadid...“ Käsku ei jõutud täitma hakatigi, kui saabus juba uus Ants Laaneotsa käsk. „Jäägrikompaniil alates 7. juulist 1993 dislotseeruda ümber Paldiski linna endise NSVL sõjaväeosa 20951 linnakusse.“
Paldiski oli tollal edasi Venemaa maa-ala. Pealegi veel eriti tähtis maa-ala (lk 95). „Hommikul, kui 60-liikmeline kompanii lähenes Paldiskile Keila maanteed mööda, ei lasknud politsei neid linna sisse. Peastaap polnud neid teavitanud jäägrite operatsioonist...  Kompanii oli sunnitud otsima teist sissepääsu, mis õnnestus Padise maantee kaudu“(lk 95). Venelasi polnud teavitatud eestlaste saabumisest. See oli neile täielik üllatus. „Järgmise päeva hommikul saabus jäägrite juurde kaks bussitäit vene eriüksuslasi koos 6 kõrge mereväeohvitseriga. Eestlastele anti ultimaatum – koristada end 1,5 tunni jooksul Pakri poolsaarelt. Venelased olid valmis kohe tuld avama“(lk 95). Siinkohal katkestaks. Rahvusmeelne lugeja vaevalt vaimustub sellest, kui talle raamat ümber jutustatakse. Jäägerkompanii Paldiskisse saatmine oli provokatsioon selle halvimast otsast.

Jäägrite juhid olid oma sõjalised aukraadid saanud Eesti Vabariigi valitsuselt eksiilis enne põhiseadusliku riigikorra taaskehtestamist (lk 287). Need, kelle aukraadid olid nõukogude okupatsiooniarmeest, pilkasid neid operetiauastmeteks ja arvasid, et aukraad okupatsiooniarmeest õigustab neid iseenesest jätkama okupatsioonist vabanenud riigi kõrge sõjaväelasena. Riigi, mida nad olid ise aidanud okupeerida. Tavaliselt ajaloos ei lasta selliseid enam sõjaväe ligigi.
Kellelegi ei meeldinud, et rahvuslikul väeosal oli hea maine, järjest rohkem ajateenijaid soovis just jäägerkompaniis teenida. Mõned isegi põgenesid teistest väeosadest sinna. Kompanii pidi saama Tallinna Vee turvamise lepingu. Jäägerkompaniid olid loomisel Pärnus, Otepääl ja Vaivaras. 
Provokatsioonid olid ka jäägritele eraldatud 300 000 EEK-i äravõtmine Ants Laaneotsa poolt  – kompaniile jõudis 300 000-st vaid 30 (lk 97), samuti kompanii laialisaatmine (pealegi seadusevastane) üheainsa inimese  – peaministrikohusetäitja Trivimi Velliste poolt (lk 108). Üks liialdatud vastutoime järgnes teisele. Kõik kokku on hea näide halvast, (tegelikult väga halvast) asjaajamisest, mida saatsid ähvardused mõlemalt poolt.
Kompanii koosolekul vastuvõetud otsust (lk 104) Kaitsejõudude Peastaabi alluvusest lahkuda ei saa pidada oludele vastavaks. Kui sellele oleks vastatud palkade äramaksmise, likvideerimisekäsu tagasivõtmise ja vajalike puuduste kõrvaldamisega võib olla poleks siis midagi juhtnud. Kogu „kriis“ oleks sellega lõppenud.

Otsiti võimalust vabaneda rahvuslusest kui sõjalisest jõust
Jäägrite eksisamm puhuti suureks: mäss, vastuhakk, allumatus ja seadus(t)erikkumine. Ununes ära, et nad ei vastandunud Eesti riigile, (põhi)seadusele, valitsusele jne. Nad ei soovinud vaid olla „punapolkovnikute“  KP alluvuses. Mujal maailmas ei ole haruldane, et on olemas iseseisvad üksused ja kõik ei pruugi alluda ühele ja samale keskusele ja selles ei nähta midagi kummalist. Üleüldse, miks peaks sellele lisaks veel alluma, kui järgitakse üht ja sama põhiseadust, põhikirja ja aetakse üht ja sama asja. Aga eesti mõtlemise järgi peab. Praegult on Eestis jälle võõrväed, kes ilmselt täidavad siin ülesannet, mis pole Eestile vajalik. Nemad ei allu samuti Eesti ülemjuhatusele. Erinevalt jäägritest ei häiri see kedagi. Ei esitata isegi küsimust, kuidas nad Eestit „kaitsevad“, kui nad siinkandis kellelegi ei allu. Kuivõrd nad alluvad Eesti seadustele, ei ole siinkirjutajale teada?
Kõige endale allutamisel on varjukülg, mille mainimine ei tee lugejat rõõmsaks, kuid meie lehe otsekohesuse juures oleks selle mahavaikimine kohatu. Kui oled suutnud Eesti-suguses riigis mingi ala endale allutada – lähevad lahti välismaiste salateenistuste rahakraanid – sorinal.

Kui aga Pullapääle jäägrite ümber hakati koondama teisi sõjaväe- ja miilitsaüksusi, siis oli see otsene kodusõja esilekutsumine või selleks valmistumine. Kuperjanovi pataljoni A-kompanii aga toodi Pullapää lähedusse ja seati rünnakuks valmis. Kõik kaitsejõudude väeosad viidi lahinguvalmidusse  (lk-d 150, 298, 304). Siinkirjutaja arvates oli see „kriisi“ kõige raskem ja ohtlikum viga. Täiesti kohatu samm. Olukorra võimendamine halvemas suunas, sest jäägrid ei kujutanud endast mingit ohtu ei riigikorrale ega ümbritsevale elanikkonnale. Jäägrid ei käinud rahulikke elanikke vägivallaga ähvardamas ega neilt raha välja pressimas, nagu seda tegid venelastest kantpead tolleaegsete võimude ja miilitsa vaikival nõusolekul. Teiste ühiskondade ajalugu lugedes kutsutakse juba sellist olukorda kodusõjaks, kus relvastatud jõud, s.o väed, seisavad vastamisi.

Otsiti võimalust vabaneda rahvuslusest kui jõust – sõjalisest jõust. Nagu kirjas ülal, provokatsiooni  üritati mitu korda (kord isegi venelaste kätega). See ka õnnestus, mitte nii suurejooneliselt kui loodeti, aga ikkagi õnnestus. „Jäi samas seisma mikrobuss, kust tormasid välja relvastatud mehed, mustad türbid seljas ja maskid ees. Neli kaitseliitlast rebiti autost välja, nende käed pandi raudu. Siis tõugati nad pikali ja maskides politseinikud hakkasid neid jalgadega peksma. Kui julmurid leidsid, et jäägrid on piisavalt pehmeks taotud, sõidutati mehed Haapsalu politseisse. Pärastlõunal sõitis jäägerkompaniist neli meest Haapsallu asja selgitama, /-/ siis ka nendega toimiti samamoodi“ (lk 171).  Riigikogu Riigikaitsekomisjon kogunes hädaistungile ja mõistis hukka. Hukkamõistmise asemel oleks pidanud politseijuhtkonna tunnipealt maha võtma ja vägivallatsenud politseinikud puhkusele saatma, sest keegi ei teadnud, kelle nad järgmise päev sandiks peksavad või maha lasevad. Nii ka läks. Politsei tulistas huupi lahingurelvadest Keilas ja Tallinnas otse tänaval, kus olid teised liiklejad – autod ja inimesed. Ohvreid pole teada või on need maha vaikitud.
„Kohe kui saime üle lävepaku hakati meid jalgadega peksma. Peksjate saapaninadel olid rauast otsad n-ö luumurdjad. /-/ Kui ühed peksjad väsisid, tulid kohe teised asemele /-/ Paari minuti pärast oli Asso [Kommer ] nägu nii verine ja moondunud, et teda polnud võimalik ära tunda“ (lk 182). Jumal! Mida te tegite!? Te pidite ju üheskoos oma vastiseseisvunud ühiskonda – riiki üles ehitama, mitte üksteist surnuks peksma, üksteise pihta tulistama.
Kokkuvõtteks.

Mida siinkirjutaja kogu loost arvab täppisteadusega, mille nimi on tagantjäreletarkus?
Eesti oli äsjavabanenud, omaalgatuslik (Kodanike Komiteed, Eesti Kongress), aateline ja rahvuslik. Rahvuslus oli au sees. Rahvuslik partei – ERSP oli saanud valimistel 9% hääli.  Libarahvuslasteks osutunud Isamaaliit 22%, Eesti kodanik 7%, koos moodustasid nad eestimeelse valitsuse. Riigikogus oli hulk rahvuslikult meelestatud rahvasaadikuid. Rahvuslusel oli ühiskonnas lai kandepind.
Sellisest Eestist oli vaja lahti saada. Kogu see rahvuslus pidi astuma ämbrisse. Rahvuslus tuli ühiskonnast välja juurida ja samuti need teised „pahad asjad“: rahvaalgatus, omaalgatus, ettevõtlikkus, isamaa-armastus – kaitsetahe.
Vaja oli suurt-suurt skandaali – kodusõda – relvastatud kokkupõrget, ohvreid, verd, laipu, reetureid, käpardeid ja kõige rohkem SÜÜDLASI. Süüdlased said olla vaid rahvuslased – eestimeelsed. Kõik pidid nägema, kui saamatu on rahvuslik valitsus, kui pahad on rahvuslased ja „millise õnnetuse sisse nad kogu ülejäänud ühiskonna olid vedanud“.

Omaalgatuslik, rahvuslik väeosa – jäägerkompanii – sobis selleks suurepäraselt. Siin sai lüüa vähemalt kolm kärbest ühe hoobiga: kaitsetahet, rahvuslust ja omaalgatust.
See ka õnnestus, mitte nii suurejooneliselt kui loodeti, aga ikkagi õnnestus. Rahvuslikud erakonnad said kaotuse osalisteks. Nende seas leidus hulk isikuid, kes neid reetsid ja seeläbi nende maine alla viisid. Rahvuslik valitsus lahkus ametist. Rahvuslus ja rahvuslik eliit kaotasid ühiskonnas poolehoiu . Rahvuslaste plaanid jäid pooleli. Eesti jäi dekoloniseerimata, derussifitseerimata ja desovetiseerimata. Endised jäid ametitesse edasi ja tulid järgmise valitsusega tagasi. Jäi alles kõrgetele ametikohtadele vajalik orjameelne isikkoosseis – hädavajalik inimaines uueks hõivamiseks, mis ka aset leidis.
Siinkirjutaja teab, kus selliseid plaane sepistatakse – suurriikide salateenistuste peakorterites.
Soovitus – kindlasti lugeda! Raamat on asendamatu vaimuvara lähiajaloohuvilistele ja kõigile, keda huvitab,  kuidas me praegusse olukorda olema jõudnud. 

Detsembris ilmub raamatule järg: „Läänemaa Vabatahtlik Jäägerkompanii 25“.
                                  JAAN HATTO



Read more...

Riigikogu istung, 15. november 2018



Riigikogu tänasel istungil oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“.

Read more...

EESTI MEEL: Brüsseli vaksalis ehk Mis kompakt!

Me pühendume selles globaalpaktis väljendatud sihtide saavutamiseks üksteise toetamisele tihedama koostöö ja üleilmse partnerluse kaudu ja solidaarsuse vaimus…”

Globaalpakt turvalise ja korrapärase rände saavutamiseks, §39.

Võimuladviku nn peavoolu esindajad süüdistavad migratsioonipakti alatuid vastaseid, et nood pakti ümber tolmu keerutavat, üritades rabada valimiskünnist või päästes valla suisa teabesõda, kus relviks libauudis, pooltõsijutt jms.

On's nad ise häma patust priid? Miks kasutab see "tervem" osa ladvikust siis ometi nii veidrat eestindust lihtlabase pakti puhul, mida inglise keeles lühikujul nimetataks Global Compact for Migration = üleilmne rändepakt. Meil nimetab ladvik seda aga ränderaamistikuks.

Migratsioonibuumi harjal sündinud pakti vist kõige väljapaistvam kohalik vastane Urmas Reinsalu isegi nimetab seda nagu kompromissi-valmidust üles näidates ränderaamistiku leppeks.

Veelgi hullem nurieestinduse näide on termini kompakt import — niisugune tähejada ei tähista eesti keeles oletatava eraldi sõnana midagi ning pealegi… Tegu on mõnekümne-leheküljelise dokumendiga, mis on nii mõtte kui ka mahu poolest väga-väga kaugel kompaktsusest.

Kui mingit lepet või selle eelnõud nimetatakse raamistikuks, on midagi aga valesti. See on ilmselt toores või pelgas nagu luukere (pr carcasse = luustik, toes) ongi.

Ehk on erapooletu täpsuse poolest kõigist muist käibel olevaist paslikum Marrakechi rändelepe (seda on nt EV välisministeeriumi FB-s kõnealuse teema üle vesteldes kasutanud rändeleppe kriitik Vivian Goldschmidt, ent siinkirjutaja ei tea, kas tema oli ka esmakasutaja)

A. Sõna ‘raamistik' sünonüüme

raamistik = karkass, toes(tik), (kande)sõrestik, relp, sard; kandetoestik, tugiraamistik
raamistik alusplaat; voodiraamistik; armatuur, sarrus; luustik; (fam) kaadervärk; (ülek täh) lõim


B. Sõna ‘raamistik' tähendus EKSS-i järgi

1. raamide kogum. Nt akende raamistik. || sellest ümbritsetud, piiratud ala. Kasutusnäide: Üks aken oli katmata. Selle raamistikus istusid laua ümber joobnud mehed, õllepudelid ees. (A[leksander] Saarna) ▷ Liitsõnad: aknaraamistik.
2. tugiraamistik, kandesõrestik vms, karkass. Nt kasvulava, lehtla raamistik.
3. (piltl) piiristatud ala, selle ulatus, piirid. Nt: jutustuse raamistik. Kasutusnäide: Püütagu ainult vaikselt tööd teha oleva korra raamistikus. (H[ans] Kruus)
Võttes tähendusi kokku ja neile lähimat ühisnimetajat otsides tuleb pikemata nentida — üpris tehniline sõna, kui seda mitte just piltlikult kasutada. Rahvusvahelisse õigusse piltlikke võrdkujusid tarida on siiski liiast.

Sõnal ‘raamistik' puudub õiguslik ja heal juhul on poliitiline tähendusväli. Tollele nn raamistikule aga millegipärast ei tihata anda rahvusvahelisele poliitilisele või/ega õiguslikule kokkuleppele omast, tavapärasemat nimetust, olgu või…
• ülddeklaratsioon; või
• pakt (ld pactum kokkulepe) = (pol) poliitilise tähtsusega rahvusvaheline leping; või
• konventsioon (ld conventio) = (jur) sobimus, kokkulepe, eriti rahvusvaheline leping poliitiliste, majanduslike vm suhete korraldamiseks; või
acquis (pr < acquérir omandama) = (jur) õigustik, või
• lepe või leppimus või leping…

Miks!? Kahtluseuss kipub kallale. Iga uudsus äratab ju vähemasti tähelepanu. Ja sunnib vähegi mõistlikku inimest kui mitte üksi kukalt kratsima, kas või omaette seda asja kaaluma, siis küllap teistelt küsima või oma mõttekaaslasiga ühes vaagima:

milleks säherdune moeröögatus ja/
või mis siis nüüd äkki lahti on, et senised mallid ükski ei sobi enam?

Lühidalt, taas on rahvast kas piisavalt pikaldaseks lolliks või lootusetult vaimupuudeliseks loetud.

Lisaks… midagi muud. Nimelt järelemõtlemiseks üks vene lühimängufilm eesti aktsendiga venelaste juhukohtingust EU pealinnas (на русском)
 
VENELASE TULEVIKUNÄGEMUS EHK NÜRI VESTLUS BRÜSSELI VAKSALIS

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2018/11/brusseli-vaksalis-ehk-mis-kompakt.html

Read more...

laupäev, 17. november 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP