RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 19. aprill 2019

Taani pealinn Kopenhaagen muutus nädalavahetusel moslemirahutuste tõttu rindelinnaks

Kopenhaagen on siiani tules.

Multikultuurses Euroopas kasvab konfliktide oht, sest sisserändajad toovad kaasa oma kombed, üritades neid rände sihtriikidele peale suruda.

Pühapäeva õhtul puhkesid Taani pealinna Kopenhaageni Nørrebro linnaosas moslemite rahutused, milles põletati kümneid autosid ja tänavatele ehitati põlevaid barrikaade, samuti peksti puruks ärihoonete ja majade aknaid.

Õhtul pidi Kopenhaageni politsei kutsuma kõik vabad politseiametnikud tööle, et linnas kord taastada. Politsei on vahistanud vähemalt 23 inimest. Rahutused jätkusid ka nädala algul. Pealinna elanike sõnul meenutab Kopenhaagen rindelinna.

Väidetavalt hakkasid moslemid mässama väikese immigratsioonivastase erakonna Stram Kurs meeleavalduse järel, millel olevat erakonna liider Rasmus Paludan nende sõnul põletanud koraani.
Mässavate moslemite seas on nähtud Islamiriigi embleemidega isikuid.
 Allikad: PT-Media, Yle

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/taani-pealinn-kopenhaagen-muutus-nadalavahetusel-moslemirahutuste-tottu-rindelinnaks/ 
 ______________
Veel üks  Hans Kammler´ilt saadud pilt rõõmustvaest moslemitest Taanis, kes jälgivad neid rahutusi.
 https://mobile.twitter.com/liekev/status/1117467903220244480
M.I.

Read more...

Aastaga rünnatud ja kahjustatud Prantsusmaa kirikud

Allikas: Anti Poolamets, Facebook
______________
Jaa, pole mingi ime, et Pariisi Jumalaema kirik tõenäoliselt süüdati. Moslemid nüüd rõõmustvad!
M.I.

Read more...

Mart Helme: olen kriitiline meie eriteenistuste suhtes. Nad täidavad poliitilist tellimust

Foto: Rauno Volma. 

Mart Helme peab meile nii majanduslikuks kui ka demograafiliseks ohuks odavat tööjõudu, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

• Siseministri ametikohale astuv EKRE esimees Mart Helme loodab eriteenistused kontrolli alla võtta.
• Ta otsib võimalusi Venemaa propagandat tõkestada ja riigisaladust hoidvaid venelasi tugevamalt kontrollida.
• Idufirmadele lubab ta, et arenenud maailmast tööjõu toomisega probleeme ei teki.

* Olete juba üsna eakas. Kas peate vastu, kui ministrina on vaja teha nädalate kaupa 12-tunniseid tööpäevi?

Juba mitu kuud on läinud vähemalt kümnetunniste tööpäevadega nii valimiskampaania kui ka koalitsioonikonsultatsioonide ajal. Erakonna juhtimine, suhtlemine – ei saa kurta, et vastupidamisega oleks probleeme.

* Olete praeguseks aru saanud, kas kaitsepolitseiamet allub Eesti vabariigile või Euroopa Komisjonile?
Luureasjad on keerulised. Küsimus on esitatud irooniaga, aga tegelikkuses on siseministeeriumi valdkonnas mitte ainult kaitsepolitsei, vaid ka kriminaalpolitsei, politsei- ja piirivalveamet laiemas plaanis ikkagi osa suurest üleeuroopalisest ja rahvusvahelisest võrgustikust, kus käib väga tihe, kohati ka väga salastatud infovahetus, mis ei saagi jõuda laiema avalikkuseni.

Loomulikult on kõik need teenistused Eesti teenistused, aga loomulikult arvestavad kõik need teenistused laiema pildi, koostöövajaduse ja teinekord koostöö kaudu tulnud suunistega.

* Kuidas te selgitaksite oma varasemat väidet, et Eesti eriteenistused töötavad Euroopa Komisjoni heaks?

Olen tegelikult öelnud, et nad töötavad lähtudes Euroopa Komisjoni ainuõigeks kuulutatud, poliitilise liinina järgitavast ideoloogiast. Selle järgi on igasugused rahvuslikud jõud ohumärgiga märgistatud. Sellega meie eriteenistused ei peaks tegelema. Nad ei peaks tegelema poliitikaga, aga me näeme, et kõiki liberaalse demokraatia dogmasid peab järgima ja kui neile oponeerida, oled kohe dissident. Niisugust nõiajahti, inimeste lahterdamist, ühiskonna lõhestamist, nagu näeme viimasel ajal, ei mäleta ma ka kaugest nõukogude ajast, mida ma kaugeltki ei idealiseeri. Vastupidi, vihkasin nõukogude korda kogu südamest. See, mis toimub Euroopas, vihakõne kriminaliseerimise katsed, inimeste jaotamine õigeteks ja valedeks poliitiliste eelistuste põhjal on hirmuäratav, õõvastav, sellega ei saa nõus olla. See on koht, kus suhtun meie eriteenistustesse kriitiliselt. Nad paraku täidavad poliitilist tellimust. See on teema, mis minu ministriks olemise ajal tuleb kindlasti lauale.

* Millised eriteenistused?

Mis me täpsustama hakkame.

* Kaitsepolitsei, välisluureamet?

Küll me töö käigus vaatame. Välisluure ei allu siseministeeriumile, vaid kaitseministeeriumile.

* Kuidas kapo poliitikasse sekkub?

See on provotseeriv küsimus. Lugege raamatutest, kuidas eriteenistused läbi aegade on töötanud. Kuidas ehitatakse üles ja kasutatakse agentuuri, kuidas kasutatakse agentuuri poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Lugege tarku raamatuid ja siis võite deduktiivset meetodit kasutades teha järeldusi selle kohta, kuidas meil ja Euroopas laiemalt eriteenistused töötavad, tuginedes vanadele, järeleproovitud stampidele. Tänapäeval on lisandunud elektroonilised võimalused, mis muudavad inimeste jälgimise palju kergemaks.

* Kritiseerite väga teravalt kapot, mis on teie haldusalas...

Olen kritiseerinud. Kui saan ministriks, kohtun inimestega, vestlen nendega, teen neile selgeks, mida arvan ühest, teisest või kolmandast asjast. Kuulan ära nende selgitused ja siis vaatame, kuidas meie koostöö edasi kulgema hakkab.

* Olete öelnud, et eriteenistustel on agente poliitikas, ajakirjanduses ja avalikus sektoris. Kes need agendid on?

Kui ma oleksin näinud töölepinguid või tasustamisdokumente, saaksin sajaprotsendilise kindlusega väita. Praegu saan tugineda vaid oma visuaalsele vaatlusele, mis ulatub päris pikkade aastate taha. See visuaalne vaatlus on mulle jätnud mulje nii mõnestki inimesest nii poliitikute kui ka ajakirjanike hulgas. Kui keegi arvab, et see on vandenõuteooria, siis lugege tarku raamatuid, kus kirjeldatakse, mismoodi värvatakse agente, mõjuagente, kuidas apelleeritakse inimeste edevusele, ahnusele ja naiivsusele, et kasutada neid ära mingite eesmärkide saavutamiseks. Eriteenistus, millel ei ole võrgustikke, ei ole eriteenistus. On arusaadav, et igal eriteenistusel peab olema informaatorite võrgustik, võimalikult ulatuslik informatsioon kõigest, mis ühiskonnas toimub ja mis võib ühiskonnale kujutada ohtu. Täiesti ilmselge, et need võrgustikud on olemas, aga need on salastatud.

* Kas arvate, et ministrina leiate kaitsepolitsei majast kaustad agentide toimikutega, kus on paberid kaastööga nõustumise kohta, agendinimed, rahastamisdokumendid?

Loomulikult on sellised asjad olemas. Mitte ainult kaustikud. Ma arvan, et elektroonilised andmebaasid on ka nende kohta, kes ei ole otsesed kaastöölised, vaid kahtlusalused, jälgitavad, võimalike ohuallikatena tuvastatud. See ongi nende töö. Kui nad seda ei tee, siis milleks me neile maksame? Kurja juur pole mitte selles, et neil on võrgustikud, et nad jälgivad inimesi ja on kursis sellega, mis toimub, tihti isegi inimeste peas, vaid selles, kui seda hakatakse kasutama mingite poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, riigi sise- ja välispoliitika mõjutamiseks. See ei ole ühelegi eriteenistusele lubatud. Nende volituste hulka ei kuulu poliitika kujundamine. Ma tahan selgusele jõuda, loodetavasti ka jõuan, et nad ei tee seda. Mul on ainult väga hea meel, kui ministrina saan sajaprotsendilise kindluse, et nad sellega ei tegele.

* Kas arvate, et kapol võivad olla oma salajased kaastöötajad erakondades, sh EKRE-s?

Loomulikult. See on nende elementaarne tööülesanne.

* Kui EKRE-s võivad olla salajased kaastöötajad, siis kas olete EKRE-s tegelenud ka vastuluurega?

Meil ei ole luuret ega vastuluuret, pole oma relvaüksusi, pole oma löömameeste üksusi, pole midagi sellist, milles meedia on proovinud meid süüdistada. Erakond ei ole ju ka nii suur, et erakonnas aktiivselt tegutsevate inimeste puhul teinekord mingid asjaolud silma ei jääks.

* Mida peaks EPL-i peatoimetaja vaatama, kui ta kahtlustab, et mõni alluv on hoopis kapo kaastöötaja? Kas on mingi muster?

On jah. Üsna tüüpiline. Korduvate juhtumite puhul on väga selgelt näha, kuidas kõik algab ja milleni kõik viib. Jah, muster on olemas, olen seda elus mitu korda kogenud, ka erakonna töös korduvalt, aga ma ei hakka teile seda mustrit ütlema. Nuputage ise.

* Peate äkki ka mind kapo kaastöötajaks?

Äkki olete, kust mina tean.

* Kas teie poliitilised konkurendid saavad olla kindlad, et te ei kasuta kurjasti kogu seda eriteenistust, võimu ja infot?

Nad võivad olla selles kindlad. Ma ei kasuta seda kurjasti, nagu ei ole ma kurjasti kasutanud võimalust laimata oma poliitilisi oponente nii, nagu poliitilised oponendid laimavad mind ja meie erakonda. Me ei ole laimanud, me oleme süüdistanud neid konkreetsetes pahategudes, rumalustes ja selles, et nemad kuritarvitavad nende käes olevat infot.

* Teie veebiportaal Uued Uudised on üsna kurja sõnakasutusega. Olete kindel, et portaal pole kunagi läinud mõne teie poliitilise oponendi suhtes üle piiri?

Mida võtame üle piiri minekuna? Võib-olla mõne krõbedama sõna kasutuse mõttes jah, aga mitte sõnaväänamise ja laimamise asjus, mida teeb igapäevaselt ka teie meediagrupp.

* Koalitsioonileppes on kirjas, et majandusele kasulikku migratsiooni ei piirata. Kes on majandusele kasulik migrant?

Isegi mitte migrant, vaid spetsialist. Ma spetsialiste ei nimetaks migrantideks, sest inimesed, kes on valdkonna spetsialistid ja tulevad siia ametlikult seda rada pidi, mida seadusandlus ette näeb, on täiesti aktsepteeritavad. Nende inimeste arv ei ole Eestile ka demograafiliselt ohtlik.

Oleme kriitilised odavtööjõu massilise sisserände suhtes. Kõrgelt kvalifitseeritud inimesed on teretulnud, sest nad aitavad kaasa sellele majandusmudelile, mida tahame näha – kõrgtehnoloogiline, kõrgetasemelist lisandväärtust tootev majandus.

* Kas välisspetsialistidest sõltuvad idufirmad võivad olla kindlad, et nende ärimudel ei kannata, sest nad ei saa tuua vajalikke spetsialiste?

Nad saavad ju tuua. Palun väga, Euroopa Liidus on tööjõu vaba liikumine. Meil on tööjõu vaba liikumine ka Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Jaapani puhul. Sealt kõrgelt kvalifitseeritud inimesi leida peaks idufirmade jaoks olema täiesti võimalik. Oht meile nii majanduslikult kui ka demograafiliselt on odav tööjõud, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

* Koalitsioonilepingus on punkt vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamise kohta. Milline see mõjutustegevus on ja kuidas seda tõkestada?

Vaenulik mõjutustegevus on näiteks ühe naaberriigi telekanalid, kus päevast päeva räägitakse meie riigist ja eesti rahvast valet, ässitatakse siinseid venelasi. See teema oli arutlusel. Konkreetsed sammud mõjutustegevuse piiramiseks tulevad töö käigus.

* Kas nüüd, kui olete siseminister, tuleb venelastest riigisaladuse hoidjatele karmim turvakontroll, nagu te sügisel lubasite?

Siseminister päris üksi ei saa, me peame koalitsioonis sel teemal saavutama konsensuse. Nagu näitab ka viimane arreteerimine – endine kaitsepolitseinik, jällegi venekeelne inimene, kes lahkus teenistusest, sest ta ei olnud võimeline või tahteline eesti keelt ära õppima.

Järjekordne näide sellest, et üks vene keelt emakeelena kõnelev inimene on osutunud Eestile ebalojaalseks. Probleem kui niisugune on olemas. Kuidas me sellega tegeleme, kuidas selle lahendame – selles asjas tuleb koalitsioonis saavutada kokkulepe.


Allikas: https://epl.delfi.ee/news/eesti/mart-helme-olen-kriitiline-meie-eriteenistuste-suhtes-nad-taidavad-poliitilist-tellimust?id=85946319

Read more...

neljapäev, 18. aprill 2019

MATTI ILVES: EL VAJAB AVALIK-ÕIGUSLIKKU RINGHÄÄLINGUT?

Ungari sotsiaalteadlane Istvan Teplan (Sorose käsilane) kutsub Euroopa ajakirjandusfirmat asutama külaliste artiklis Austria päevalehele Die Presse.

Kesk-Euroopa ülikooli endise asepresidendi sõnul ründatakse ajakirjandusvabadust mitmes Euroopa riigis, näiteks Ungaris, kus „meedia pluralism on kadunud”. Teplan kirjutab, et ühe keskse meediagrupi loomisega, mis ei allu majandusliku konkurentsi reeglitele, on Ungaris vaba ajakirjandus täiesti kadunud.

Sotsiaalteadlane lisab, et Euroopa rahvusmeedia on täis ELi-vastast propagandat ja võltsitud uudiseid ning probleem on liiga suur, et seda riiklikul tasandil lahendada. Teplan rõhutas, et EL-il on suur vastutus ja see peaks looma Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu ja uue teenuse (EPBNS).

Ta ütles, et Euroopa võitleb identiteedikriisist ja Euroopa avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon pakuks suurt võimalust tugevdada Euroopa kultuuri ja identiteeti. Teplani sõnul on EPBNSi loomine ELi jaoks ülemaailmse tähtsuse tugevdamiseks hädavajalik.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Eesti EKRE juht õnnitles põlissoomlaste juhti valimisedu puhul, tihendatakse koostööd

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme õnnitles telefonitsi põlissoomlaste erakonna esimeest Jussi Halla-ahot tema erakonna võimsa valimistulemuse puhul.
Vestluses leppisid kahe rahvusliku erakonna juhid kokku, et kui EKRE ja põlissoomlased saavad eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel sinna oma esinduse, siis hakatakse tegema koostööd rahvusriikide fraktsioonis, vahendab Uued Uudised.

 Ühtlasi hakkavad põlissoomlaste ja EKRE liidrid kohtuma siis, kui Mart Helme satub Helsingisse või Jussi Halla-aho Tallinnasse.

Jussi Halla-aho sai Helsingis 30 527 häält, lüües sellega praeguse presidendi Sauli Niinistö 1999. aasta rekordit, mis oli 30 450 häält. 2014. aastal valiti Põlissoomlaste esimees europarlamenti.
Soome parlamendivalimistel sai kõige rohkem hääli Sotsiaaldemokraatlik Partei – 17,7 protsenti ja 40 saadikukohta. Teiseks jäid põlissoomlased 17,5 protsendi ja 39 saadikukohaga.

Read more...

EKRE samahästi kui valitsuses!

Riigikogu hääletusel sai Ratase valitsuse moodustmine kinnituse häältega poolt 55 ja vastu 44 häält.

Kui mitte arvastada varasemsemat ülejooksikut Keskerakonnast Raimond Kaljulaidi, kes on isapoolne poolvend praegusele globalistist presidendile Kersti Kaljulaidile, siis läks kaduma vaid 1 hääl ja see oli Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.

Ladõnskaja tuli poliitikasse alles 2015. aastal, Riigikogu valimistel IRLi nimekirjas. Isamaa nüüd peaks Ladõnskaja-Kubitsa välja viskama erakonnast, sest ei saa kunagi kindel olla selles kuidas ta edaspidi hääletab.

M.I.

Read more...

kolmapäev, 17. aprill 2019

Igor Gräzin Objektiivile: Euroopa Parlamendis peab seisma rahvusriikide iseseisvuse säilimise eest!



Igor Gräzin rääkis Brüsselis Objektiivile antud intervjuus, et Euroopa Parlamendis on hädavajalik seista rahvusriikide huvide kaitsel ja takistada euroföderalistide ambitsioone. Rahvuslikult meelestatud jõud on peagi toimuvate europarlamendi valimiste eel selgelt tõusuteel, mistõttu valitseb euroföderalistide seas juba praegu omamoodi leinameeleolu. Intervjuu on salvestatud 10. aprillil 2019 Brüsselis, Euroopa Parlamendis.

Read more...

Kolumn: Toompea kevad 2019

Stenbocki maja kevadel. Foto: Bigstockphoto

EKRE on Eesti poliitikas esitanud väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele. Võib mõista pettunuid. Samamoodi olid pettunud ka NSVL-i lagunemise ajal need, kes pidid oma peaga mõtlema hakkama ning nutsid taga „stabiilsust“ ja „arengut helgesse tulevikku,“ kirjutab Roland Tõnisson.

20. märts on ametlik, kalendaarne talve lõpuaeg. Algab taas ringkäiguline looduse tärkamise periood. Hiljuti on ilma peal näha olnud mitmeid kevadeid, nagu Araabia kevaded Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas. Enam me isegi ei mäleta neid, ent nende käigus anti uus hoog protsessidele, mis panid Euroopa ägama.
Kevadelaadsed sündmused Iraagis, Afganistanis … Me ei räägi enam ka Frontexist, Euroopa piiriorganisatsioonist, mille Vahemere-äärsed üksused olid ja on sisuliselt Aafrika ja Aasia migrantidele turismibürooks.

Ukraina kevadest maaliti meile pilt kui rahva õiglasest vihast presidendist oligarhi, Kremli käpiku Janukovitši vastu – pidi algama uus lehekülg Ukraina ajaloos. Nüüdseks on muutunud vaid see, et rooli juures on need oligarhid, kes enne Janukovitšit kadestasid, Euroopa tööturg on täis ujutatud ukrainlastega ja keskmine pension on jätkuvalt umbes 60 eurot. Seda Baltikumile mitte alla jääva hindade taseme juures. Kogu küsimus on Ukraina puhul olnud selles, et haarata suur regioon kümnete miljonite inimestega ühest mõjusfäärist ära ja suunata nende tööjõud ning tarbimisharjumused uutesse rööbastesse. Keskmine ukrainlane ei ole sellest aga võitnud midagi. Peale terrorivastase operatsiooni riigi idaosas.

Keegi ei viitsi mõelda enam sellelegi, et araablastele ja ukrainlastele jagati identseid voldikuid nõuannetega, kuidas tänavatel paremini mässata, kuidas käepäraste vahenditega rünnata korrakatsejõude ja kaitsta ennast. Kokkusattumus? Vaid naiivne inimene võib arvata, et üleriigilised, üheaegsed ja ideoloogiliselt samal põhjal olevad meeleavaldused on „rahva stiihiline väljaastumine oma rõhujate vastu.“
Samasugust nõuannet said ameeriklasedki, kes ei olnud nõus Trumpi valimisega presidendiks. Nii araablastele, ukrainlastele kui ameeriklastele oli see võimalus ka teenimiseks. Keskmine ukrainlane ei saa oma sissetulekutega nädalate kaupa elada tänavatel. Seda saab lubada inimene, kellel jookseb samal ajal sissetulek. Trumpi vastastel meeleavaldustel maksti tunnitasuna 15-18 dollarit, lisaks ületunnitasu ja boonused (vaata fotot). Nõudmised kandidaadile ei olnud kõrged. Varasem kogemus ei olnud vajalik, „töötada“ võis kas hommikuses või õhtuses vahetuses täis- või osalise ajaga.

Soome meedias käis samasugune materdamine Põlissoomlaste erakonna suhtes, kuni selle juht Timo Soini välisministriametiga ära osteti ja vaikima pandi. Sinnamaani võis aga lugeda Helsingi Sanomates, kuulata riigiraadios ja vaadata riigitelevisioonis praktiliselt iga päev sellest, kuidas soomlased ohustavad maailmarahu oma kitsarinnalisusega. „Kui põlissoomlased saaksid võimule, siis suretaksid nad ka metsloomad välja!“ jagas Sanomate allväljaanne „Metro“ kellegi lugeja karjatust esimesel siselehel kui „rahva“ mure väljendajat.

Mida arvata praegusest poliitkevadest Eestis? Sisuliselt on tõesti tegemist „kevadelaadsete“ meeleoludega. Tegelikult hüsteeriaga nende poolt, kes tunnevad oma maailma ohustatuna.
Nad kutsuvad barrikaadidele, sest nad ei ole kapriissete lastena rahul käimasoleva kolmikliidu sünniga. Kapriisne laps viskab end poe põrandale kõhuli ja röögib nii kaua, kuni ta saab kaupluseriiulilt selle asja, mida himustab. Ja teiste inimeste arvamus ei maksa talle midagi. Kapriisne laps poliitikas on „katkine kahur“, mis teeb pauku ootamatult, sageli iseenda pihta.

Minu jaoks jääb suureks müstikaks see, kuidas on võimalik inimesel selliseks areneda? Samasugust nõutust jagas üks mu tuttav kirjavahetuses, mida tema loal siin tsiteerin:
„25 sõpra on siiamaani selle valge südame pannud … Päris mitu lähedast inimest, tegelikult, nende hulgas. Aga ma tean ammu, et nad on 110% tolerastid, abortide poolt, illegaalsete migrantide poolt, samas pole nad isegi ühega neist nahaalsetest migrantidest samas lauaski kunagi istunud ja kardavad lapsi sülle võtta. Kurb, et niipalju on lühinägelikke ja ükskõikseid. Ainuke asi, millega ma ennast lohutan on see, et nad on suhteliselt jõuetud ja arad. See tähendab, et nende niinimetatud revolutsioon lõpeb õnneks selle malbe südamekesega. Iga kord kui me poliitikast vms räägime, siis on neil suu vett täis ja iga kord kui mainin EKREt, nad võpatavad. Samas, miks ma nüüd lõpuks otsustasin, et aitab, on nende lühinägelik suhtumine maailma … Enamik neist on emme-issi rahade peal, või meeste-armukeste ülalpeetavad. Loomulikult on siis hea olla rumal ja lühinägelik. Ise ei ole nad midagi saavutanud. Ja siis on hea samal rasval edasi elada, kui oravad riiki juhivad. Nende jaoks pole oluline, kas majandus kasvab või mitte, nemad imevad ikka ema rinda.“
See tsitaat ühtib tõdemusega Ühendriikidest: „Clintoni jaoks läks hääletamine päeva alguses päris hästi, aga siis said Trumpi toetajad töölt vabaks.“
Viimaste parlamendivalimistega on Eestis alanud hoopis teistsugune kevad. Reformierakonnaga ja sotsidega on kõik selge – meil on olnud liiga pikk poliittalv, ent lõpuks hakkab välja sulama see roe, mida on nahaalselt poetatud Eestimaa pinnale. See on saamas kõigile nähtavaks.
Ma ei tea, millist mängu mängib selles Keskerakond, võib olla ta rakendab mupot, et saasta tekitanud selle ise kokku korjaksid. Küllap ta on piisavalt kaval, et ka oma „äka“ teistesse, orava- ja punase lille pildiga kotikestesse poetada.

Ometigi peab väga olulisena nägema potentsiaalse kolmikliidu rolli Eesti poliitilise kultuuri arengus. EKRE on toonud Eesti poliitikasse väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele. Võib mõista pettunuid. Samamoodi olid pettunud ka NSVL lagunemise ajal need, kes pidid oma peaga mõtlema hakkama ning nutsid taga „stabiilsust“ ja „arengut helgesse tulevikku.“
Poliitilise naiivsuse ja rahva eksistentsiaalse kriisi aeg peab lõppema. Globalistlikule-marksistlikule katkulevikule tuleb teha lõpp. Lapsetapp peab lõppema. Genotsiid eesti rahva vastu peab lõppema. Eesti rahva pagendamine vaesusse ja eksiili peab lõppema. Selles osas on tärganud Eestis lootus ja võimalused 2019 aasta kevadel. Sellest peab saama kuum, pikk ja töörohke suvi EKRE, Isamaa ja Keskerakonna kolmikliidule.

Allikas: http://objektiiv.ee/kolumn-toompea-kevad-2019/

Read more...

Pariisi Jumalaema kiriku põleng ei pruugi sugugi olla vaid inimlik hooletus

Jumalaema kiriku põleng andis suure hoobi maailmakultuurile.

Kogu maailma vapustas Pariisi Jumalaema kiriku põleng, mis on suur hoop maailmakultuurile.
Uued Uudised ei võta julgust väita, et tegu oli tahtliku süütamisega, kuid ärevaid momente on küllaga. Esiteks – kuidas nii olulisel objektil on nii kehv tuletõrjesüsteem, et hoone sai kiiresti leekidesse mattuda?

Teiseks – nagu kirjutab Objektiiv, langes Prantsusmaal ainuüksi ühe nädala jooksul vandaalide rünnakute alla kaksteist katoliku kirikut. Kirikujuhid on avalikkuse tähelepanu vältimiseks juhtumitest vaikinud, lootes, et politsei uurimistöö toob lahenduse.
Möödunud pühapäeval, vaid natuke peale keskpäevamissat, süütasid marodöörid Saint-Sulpice kiriku Pariisis – ühe pealinna suurima ja tähtsaima katoliikliku pühakoja, kirjutab Breitbart. Politsei sõnul oli tegemist tahtliku süütamisega ja algatatud on kriminaalmenetlus.
Prantsusmaa Siseminsteerium registreeris 2018. aastal 1063 kristlaste vastu suunatud väärtegu, selle kõrval 541 antisemiitliku ja 100 moslemite vastast väärtegu.

Pärast kaksiktornide ründamist 2001. aastal võttis Prantsusmaa politsei erilise tähelepanu alla Eiffeli torni, sest tollal imbus läbi info, nagu tahaks islamiterroristid hävitada selle droonide abiga, ja just seetõttu, et tegu on Prantsusmaa sümboliga. Notre Dame on kristliku Prantsusmaa sümbol.
Hoiatav on ka Õhtulehe vahendatud uudis: Türgi president Erdogan teatas, et kaalub Hagia Sophia muutmist mošeeks. See kaunis hoone Istanbulis on ajaloo vältel olnud kasutusel nii ortodoksse kui katoliku kirikuna ja mošeena. Tänapäeval nähakse muistset pühamut kui ehitist, mis ühtaegu ühendab religioone, kuid on samas ka uskudeülene. 2018. aasta märtsis põhjustas Türgi president rahvusvahelise pahameele, kui luges religioonide mitmekesisuse sümboliks saanud hoones islamipalvet.

Erdogani samm näitab islami survet teistele kultuuridele. Katoliikliku pühakoja mahapõletamine võib olla teadlik hoop, sest sellise kultuurimälestise kadumine on kui killukese äravõtmine kristliku kultuuri mosaiigist. Mäletatavasti tegi Islamiriik sedasama maailmapärandi kallal Palmyras.
“Pariisi Jumalaema kirikuga põles maha üks Euroopa ristiusu olulisemaid kultuuripärandeid,” tõdes 20 aastat Prantsusmaal elanud eestlane, poliitikavaatleja ja kolumnist Martin Kala ERR-ile. Ehk ongi selles karm tõde – Euroopa kultuuripärandi hävitamine, mis toob sama suurt kahju kui omaaegne Aleksandria raamatukogu mahapõletamine.

Ilmselt näitab uurimine, kas Notre Dame`i katedraali põlengu taga on kuri käsi või mitte. Kahjuks on Euroopa kristlik kultuur löögi all nii euroopaliku ateistliku neomarksismi kui ka Vanasse maailma üha jõulisemalt siseneva islami poolelt.
Kui see põleng peakski süütamiseks osutuma, siis vaevalt poliitkorrektne Macron tagajärgi kartes seda enne europarlamendi valimisi avalikustada lubab – pigem pannaks ametlikuks versiooniks, et Quasimodo ja Esmeralda mängisid tikkudega.
Ja lõpetuseks pilt Pariisi moslemitest põleva kiriku taustal.
 Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/pariisi-jumalaema-kiriku-poleng-ei-pruugi-sugugi-olla-vaid-inimlik-hooletus/

Read more...

teisipäev, 16. aprill 2019

Matteo Salvini pöördumine Martin Helme ja EKRE poole



Matteo Salvini on Itaalia asepeaminister ja riigi populaarseim poliitik.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP