RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 19. juuni 2018

Lõunatund: Raamatuesitlus 11.11.2016. a. - Heiki Kortspärn "Sureme surmates".


Read more...

POMMUUDIS: Poola president Andrzej Duda teatas, et paneb Euroopa Liidu liikmelisuse referendumile

Poola president Andrzej Duda teatas, et paneb Euroopa Liidu liikmelisuse referendumile. Euroopa Liit seisab silmitsi kriisiga, kui ka Poola peaks Euroopa Liidust lahkuma, kirjutab Daily Express.

Andrzej Duda kavatseb küsida rahva käest, et kas Poola peaks Euroopa Liidust lahkuma.
Rahvahääletusel moodustatakse 15 erinevat punkti – neist kõige tähtsamad:

    Euroopa Liidu liikmelisus
    Kas Poola põhiseadus peab olema rahvusvahelistest ja Euroopa Liidu seadustest kõrgemal.
    Kas Poola jääb edasi NATO liikmeks.
    Kas riik võtab põhiseadusega kaitse alla “kristliku pärandi”.

President selgitas, et referendumi küsimuste lõpliku vormi üle otsustamiseks toimub konsulteerimise periood. Seejärel küsib ta ametlikult senati heakskiitu rahvahääletuse korraldamiseks.

Rahvahääletus EL-is jätkamise üle peaks toimuma novembris, kui senat selleks nõusoleku annab.

Allikas: http://rahvuslane.ee/valisuudised/pommuudis-poola-president-andrzej-duda-teatas-et-paneb-euroopa-liidu-liikmesuse-referendumile/

Read more...

Üks intsident

Tere kõikvõimas facebook!
Tahan Teiega jagada ühte intsidenti, mis juhtus minu ja minu elukaaslasega eile 17.06.18 kella 16.30-17.20 vahel Raplamaal, Järvakandis.
Nimelt suundusime elukaaslasega sealsesse kohvikusse, kus juua ära ühed kosutavad marjasmuutid ja siis edasi liikuda.

Jätsin oma auto maja ette, ühiskasutavasse avalikku parklasse käima, et kliima salongi mõnusalt külmaks puhuks ja oleks talutav edasi liikuda, sest mõistagi oli eile ilus soe ilm.
Olime oma smuutid kätte saanud ning suundusime õue terrassile neid nautima, kus nautis ka hilist lõunat/õhtusööki ka 1 seltskond, mis koosnes 4 täiskasvanust ning 2 lapsest.
Järsku palus mul sellest seltskonnast 1 naisterahvas, hiljemalt ära tundes oli see meie Tallinna abilinnapea ja EESTI ROHELISTE Erakonna juht Zuzu, et ma oma auto seisma jätaks, kuigi mu auto asus teist 10-15m kaugusel.

Vastasin Talle kenasti, miks ma selle käima jätsin ning ka, et olen varsti minema minemas. Minu vastusega Ta rahul ei olnud ning hakkasite oma tuttavatega laste ees mind käskivalt sundima, et ma selle seisma jätaks. Kui ma seda ikka ignoreerisin ägestusite ning tõusite püsti, seistes minust 2m kaugusel umbes ning lubasite mu rehvid läbi torgata. Seegi polnud kõik! - Te võtsite endale õiguse mind mõnitada roppustega laste ees, teiste ees, võõraste ees!?
Võin tuua ka näiteid: “Pekinägu, Paksmagu, tropp, jobu jpm”
Minu meelest oleme me kõik omamoodi siia ilma loodud ja mis õigusega tulete te mind tühja koha pealt solvama? Kus on teie eneseväärikus?

Jäin õnneks selles olukorras suhteliselt vaoshoituks ning rohkem naersin Teie dramatiseerimise üle ning mõistsin, et teil tuleks endaga rohkem tööd teha.. nii vaimselt kui ka muud moodi.
Kas see ongi õige tegu, et tulla pealinnast maakohta ja alandada/sõimata siinset noort, kes proovis lihtsalt turgutada ennast külmasmuutiga ning hiljem minna külma autosse? Ma ei osanud muud moodi oma tumedat autot jahutada, et selles kannataks võtta ette üks külaskäik/sõit vanemate juurde, kuhu on oma 20km.

Vot nii viisakas ja eeskujulik ongi meie Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova aka Zuzu.

Võib jagada siis ehk rahvas teab keda mitte pooldada valimistel.

Allikas: Kauro Kruusmaa, Facebook
______________
Rohelised propageerivad narkootikumi kasutamist:


M.I.

Read more...

esmaspäev, 18. juuni 2018

MATTI ILVES: PAGULASTE VASTUVÕTMINE LÄHEB ROOTSILE KOHUTAVALT KALLIKS

Rootsi ajalehe "Svenska Dagbladet" toimetaja Per Gudmundsson on teinud kindlaks, et nn. pagulaste ülalpidamine läheb maksumaksjatele maksma mäksa rohkem kui alguses arvati, nimelt 347 miljardit eurot! Seda on tunduvalt enam, kui optimistlikud riigitegelased alguses arvasid.

Rootsi riik võtab innigrante heameelega vastu. 2015 oli nende ametlik arv 690 000 ja 2017 juba 830 000, kausjuures ühe immigrandi oodatav eluiga rootsis on keskmmiselt 58,3 aastat. Sellise eluea puhul läheb üks pagulane riigile maksma 418 827 eurot. Rootslased ei arvesta üldse sellega, et esimese põlve immigrandid mingit tööd oleksid võimelised tegema ja on ülalpeetavad puhtalt maksumaksjate arvel.

Huvitav oleks ka teada, palju on Eesti tegelikud kulutused immigrantidele siia tulekuks. Kui liita juurde nõnda-üteldud (peamiselt neegritest) "üliõplastele" meie riigi poolt makstavad kulud (mina ei usu, et neegrid maksavad enda "õpingute" eest ise), sest ülikoolid on muutunud juba ammu immigratsioonipumpadeks, selline on poliitika.  Samuti ei pea neegrid peale õpingute lõpetamist või väljaviskamist, mida muidugi ei lasta juhtuda, minema tagasi oma koduriiki ülesehitama, vaid nad saavad lihtsustatud korras Eestis alalise elamisloa!

Kasutatud allikas: https://www.kansalainen.fi/pakolaiset-maksavat-ruotsille-347-miljardia-euroa/

Read more...

“Räägime asjast” 17.06.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17062018/
 

Read more...

Tagatubade riiklus

Milles on riigikogulase ja tavalise töötaja vahe? Vahe on selles, et kui tavaline inimene astub töösuhtesse ja tema töösuhet reguleerib tööseadusandlus, siis riigikogulane astub staatusesse ja tema sellist staatust tööseadusandlus ei reguleeri. Peale riigikogulaste pole ka presidendi amet töösuhe, vaid isiku staatus - ta on president 24/7 ja olla president - see pole töösuhe ega tööl käimine. See on ka põhjus, miks RK liikmed ajal, mil nad mingit tööd ei tee (suvi), saavad oma kõrget tasu edasi. Ja miks neil pole puhkust - oma staatuses ollakse kogu valimisperioodi vältel ja see staatus ei katke ei nädalavahetusteks, ei suvekuudeks, ei üldse. Staatus algab Riigikokku saamisega ja kestab kuni volituste lõppemiseni.

Kui mõelda staatuse kategoorias, siis on meil ühiskonnas veel staatusega inimesi. Need on firmade ja ettevõtete omanikud. Nad omavad oma firmat ja see pole nende töösuhe firmaga. Omanikuks olemist ei reguleeri tööseadusandlus ja kui omanik võtab välja dividendid, siis pole see palk.

Tagasi RK liikmete juurde tulles ja nende seisundit staatuse läbi mõistes on just RK liikmed meie riigi omanikud. Nende staatus riigis on täpselt sama, mis on firmaomaniku staatus firmas.

Niisiis, meil on sisuliselt seisuslik ühiskond, kus teatud inimestel on nende eriline staatus. Nad saavad raha, aga see raha pole nende palk töö eest - nad saavad seda oma staatuse eest. Nad küll teevad midagi (aga võibolla ka ei tee midagi üldse - nende vaba valik), aga see tegemine pole reguleeritud tööseadusandlusega. Neil pole oma staatuses ei kohustusi ega vastutust - riigikogulastel pole seda riigi ees, nagu omanikel pole seda oma ettevõtte ees. Tuleb vaid hoolitseda, et kõik kokku ei variseks.

Seda RK liikmete vastutamatust nimetatakse sõnadega "poliitiline vastutus." Sisuliselt tähendab see erakonna ülemvõimu oma liikme suhtes - erakonna tagatuba võib kellegi mingil põhjusel järgmistel valimistel nimekirjas tahapoole nihutada või nimekirjast üldse välja jäta.

Selline on meie seadusandlus. Kas see meile meeldib või mitte, see on juba teine küsimus. Nii asju vaadeldes selgub aga, et meie riik polegi demokraatlik, vaid on seisuslik - seda omavad ja määravad isikud, kes on riigi suhtes mitte palgatöötaja, vaid omaniku staatuses.

Kuulen vastulauset: "Aga meil on ju valimised!"

Jajah, me võiksime oma riiklikku korraldust ka demokraatiaks pidada, sest eks RK liikme staatuse saamine ole ju seotud valimistega... Paraku!

Esiteks - me ei vali isikuid, vaid erakondi. Teiseks - erakonnas ei moodustata valimisnimekirju mitte rahva või erakonna tahte kohaselt, vaid valimisnimekirjad koostab erakonna tagatuba. Kolmandaks - meil kehtib ülekantava hääle põhimõte - valituks saavad alati need, kes on valimisnimekirja eesotsas. Ja eesotsas on alati need, kelle sinna paneb klann.

Nii ongi mõned RK-s igavesti. Ise nimetavad nad endid elukutselisteks poliitikuteks, kuid tegelikult nad pole seda - neil on lihtsalt elupikk staatus, mitte elukutse. Oma alustelt pole meie riik seeläbi demokraatia, vaid erakondlik diktatuur. Täpsemalt: tagatubade, klannide diktatuur. Tagatube me ju ei vali, jah? Aga nemad meid ju valitsevad, jah?

Kogu progress ühiskonna arengus seisneb selles, et enam ei omandata staatust sünniga, vaid see on tagatubade organiseeritud ja määratud. Tõtt öelda - ma eelistaksin, et staatus saadaks sünniga ja oleks päritav: eks just kingsepa pojast saab ju hea kingsepp ja pagari pojast hea pagar.

Mis roll jääb siis demokraatiale? Ah, väga pisike: see on rahva võimalus valida valitsev erakond. Rahva osa ja roll kogu mängus on osaleda valimistel - anda valitsejate võimule legitiimsus. Reaalset valikut isikute osas rahvas ei tee. Meenutage varasemaid valimisi: kõik valitavad seletasid enne valimisi nagu ühest suust: "Tulge kindlasti valima!" Sisuliselt anuvad nad rahvalt oma legitiimsust olla valitsejad. See pole nende üleskutse demokraatiale, vaid oma staatuse ja võimu tagamise vajadus.

Sellise "demokraatia" kõrval on meil aga ka natuke vabadust: meil on sõnavabadus - vabadus oma suud pruukida. Näiteks Facebook'is. Kuid sedagi vähest üritatakse piirata - on ju käibele lastud uus termin: "vihakõne." Ja see on nagu vabaduse vähkkasvaja - vaikselt laienedes halvab ja hävitab see lõpuks vabaduse üldse.

Allikas: Harri Kingo, Facebook

Read more...

pühapäev, 17. juuni 2018

Huvitavat pühapäevaks: Pihtimused ametnike tööst: veidrad tabelid, pidev kohvijoomine ja ühe sõrmega trükkimine

Delfi üleskutsele kirjutada ametnike igapäevatööst - sisututest ülesannetest ja veidratest juhtumitest - vastas nii mõnigi oma kogemusest avalikus sektoris.

Tänases Päevalehes kirjutas Reet Pärgma autorikülje suvepraktikast ministeeriumis - täis mõttetuid ülesandeid ja kentsakaid juhtumeid.
Toome välja huvitavamad palad ametnike elust. Veidrad tabelid kõige arvestamiseks? Aruandlus, mis hakkab segama töötegemist? Ühe sõrmega 20 minutit trükkida ühe minutiga kirjutatavat teadet?
Allikate sõnul leidub ametnikutöös palju kasutut ja veidrat. Anonüümsuse säilitamiseks on kirjutajate nimed ja ametikohad muudetud.

Diana
Kõige suurem probleem riigiametites on see, et need kasvavad kui lohepead, raiud ühe ära....3 kasvab asemele. Enamuses on need loodud oma sõpradele ja tuttavatele, parteikaaslastele heade soojade töökohtade tarbeks.
Oma 30 aastasest riigiametniku kogemusest erinevatel töökohtadel võiks rääkida imelugusid, kuid eks igas ametis on oma veidrused ja oleneb väga palju juhtist s.t kuidas tema nägmus töötegemisest on jne.
Üks kõige naljakam tegevus on olnud Tarbijakaitseametis, kus endise IF Kindlustuse juhatuse esimees A.Sooniste juurutas peadirektorina tööle asudes ametnikele sellise tabeli täitmiseks, kus igaüks märkis erinevatesse lahtritesse tabelis näiteks mitu telefonikõnet ta päevas tegi (kusjuures kui näiteks naine helistas ja teatrisse kutsus, siis see läks ka tabelisse nõustamisena kui nn "muu kõne"), mitu kirja päevas lahendasid, mitu tundi autoga sõitsid, mitu tundi kontrolli teostasid, mitu tundi kolleegidega vestlesid jne jne.....neid lahtreid, mida täita tuli, oli kokku ca 50.
Seejärel juurutas ametis kompetentsijuhtimise süsteemi, mille alusel määras palka ja lisatasusid, igaaastaselt teostas koondamisi selliselt, et koondas ära näiteks peainspektorid ja moodustas nõunike kohad, võttis uued, siis koondas jälle need ja moodustas peaspetsialistid, ekspedid, nüüdseks valdkonnajuhid.
Tema alluvuses on nüüd vist 5 aasta jooksul 90% isikkoosseisust välja vahetatud.
Muidugi need erinevad kampaaniad millega riigiametid kõik kokku puutuvad ja ulmelised komandeeringud, koosviibimised, suve- ja talvepäevad ja koolitused oma tuttavate turismitaludes või hotellides.
NB! Tarbijakaitse uuendustest, soovist sellele "elu sisse puhuda", on Delfis varasemalt ka kirjutatud: "Majandusministeerium püüab närbunud tarbijakaitseametile uut elu sisse puhuda".

Kaarel
Veetsin praktikal riigiasutuses pool aastat ja kokku olin kolmes eri osakonnas. Kõige ebameeldivam kogemus oli siis, kui pidime õppima 62-aastaselt ametnikult, kuidas sisestada teateid arvutisse.
Temal võttis ühe sõrmega trükkimine 20 minutit aega ja mina sain ühe teate kirjutamisega hakkama ühe minutiga. Kahjuks trükkida anti meile vähe ning pidime 4 tundi järjest vaatama, kuidas inimene teateid sisestab. Meeletu ajaraiskamine töötaja poolt, kes on vana ning arvutikasutus alla igasugust arvestust.
Lisaks oli üks töötaja, kes päev otsa telefoniga rääkis oma kabinetis mehe ja sõbrannadega ning nii tema päevad möödusid. Käisin ka osakonnas, kus inspektor käis visiitidel asutuses ning samal ajal ka poodides riideid ostmas. Päevasel ajal istuti kaks tundi kontoris ja joodi kohvi ning söödi küpsiseid. Ja iga hommiku saadeti tõesti meil, kus oli kirjas uudised järjest, mida ajasisustamiseks teha.
Ametnikel on ka autojuhid, kes neid riigi rahade eest sõidutavad sinna, kuhu nad soovivad ehk siis poodidesse jne. Kui ametnikul läheb kaua, siis autojuht ka vahepeal tukastab autos.

Marit riigiametnikust tuttava tööpäevast
 Üks päev: tööpäev algab kell 9, vean ennast veidi enne kümmet kohale. Käik kohvi järele, mõni sõna kolleegidega ja kell on juba pool kaksteist. Võtan ette pooleldi loetud seaduseelnõu, millest pean vigu otsima - nagu ka viis inimest veel. Oleme seda lugenud juba kolm nädalat. Paar viga ka leitud ja sõnastust parandatud. Enamusest asjadest ei saa aru, sest ma pole selle valdkonnaga kunagi elus kokku puutunud.
Oi, kell juba pool üks! Peab lõunale minema. Majas on söögikoht üsna rahvarikas, lähen majast välja. Lubasin lapsele kuskilt uue telefonilaadija otsida, koer hammustas vana pooleks. Kui majja tagasi jõuan, hakkab kell kolm saama. Süüa ei jõudnud, jooksen puhvetist läbi ja võtan kaks pirukat. Pirukate kõrvale käib muidugi kohv. Kohvimasina ümber on uuemate uudiste juturing, räägitakse maja peal levivaid kuulujutte kes kellega käib, kedakuskil nähti, kes on ootamatult ebasoosingusse langenud jne. Veerand viis panen paberid laual kokku ja arvuti kinni, aeg koju minna.
Teine päev: Hommik algab koosolekuga kell 10 (sest varem jõuab tööle nagunii ainult valvelaud). Koosolek on igav, venib poole üheni. Millest õieti räägiti, keegi ei mäleta. Otse lõunale. Pool kolm tulen lõunalt, joon kohvi ja püüan pool tunnikest eelnõusse süveneda. See on keeruline, sest laps helistab, siis helistab abikaasa. Pool viis koju. Eelnõuga on aega veel kaks kuud. Kui ükskord valmis saab, siis saab valmis. Mitte enne.

Kaspar
 Ametnikul tööd kõrini. Asi, mis aga häirib, on lõputud koosolekud ja tegemiste aruandlus. Raske on aru saada, miks peab terve osakond pealt kuulama, kui osakonnajuhataja uurib ühe ametniku ühe väga spetsiifilise töö arenguid, seejuures teisi puudutav osa ja roll selles on ammuilma teada.
Kas nad ei saaks seda omavahel arutada? Miks mina ametnikuna pean sellisel koosolekul istuma?
Teine süüviv trend on igareedesed aruanded, mis ikka nädala jooksul täpselt tehtud sai, ja igaesmaspäevased aruanded, kus päevade, kohati isegi tundide kaupa kirjas, mida sellel nädalal teha kavatsetakse.
Selliste asjade peale kulub pea kolmandik ametniku tööaega, kui siia juurde lisada asjaajamine, mis kaasneb juba paaripäevase välislähetusega, alates taotlusest, eelarvest, hotelli bronnist, lõpetades sõidupiletite kleepimisega mingile finantsosakonna tädile ja kõige selle elektroonilise kooskõlastusringi korraldamisega, siis kui palju see ametnik lõpuks oma sisutööga tegeleda saabki?
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://rahvahaal.delfi.ee/archive/article.php?id=82660779

Read more...

Nädala Tulipunkt Martin Helmega 15.06.18



Read more...

Itaalia keelab ka teistel päästemissioonide laevadel migrantidega randuda

Itaalia siseminister Matteo Salvini lubas riigi immigratsioonipoliitikas korra majja lüüa ja teebki seda.


Seejärel pakkus Hispaania, et tema võtab Aquariuse vastu, ja pühapäeval peaks see jõudma Valencia sadamasse. Riigi uus sotsialistlik valitsus on üle võtnud immigratsioonipumba rolli.
Salvini ei ole sisserändajate asjus meelt muutnud, vaid ütles Facebookis: “Sellal kui Aquarius seilab Hispaania poole, on Liibüa ranniku lähistele saabunud kaks teist Hollandi vabaühenduse alust (Lifeline ja Seefuchs), ning ootavad oma inimlasti, kuni smugeldajad on nad hüljanud.”
“Võtku need inimesed teatavaks, et Itaalia ei taha enam osaleda selles varjatud immigratsiooniäris ja neil tuleb otsida teisi sadamaid, kuhu minna,” lisas ta.

Rändekriis vajas Vahemerel juba ammugi immigratsioonipidurit, kes takistaks inimkaubitsejate kaasosaliste ehk nn humanitarorganisatsioonide arutut tegevust, ja Itaalia on selle rolli edukalt endale võtnud. Nüüd on oodata inimkaubanduse kolimist Hispaania ümbrusesse.

Read more...

laupäev, 16. juuni 2018

Laupävased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP