RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 9. aprill 2020

Soome arst: koroona piirangud peaks kestma suvi läbi, pandeemia on läbi alles 2021. aasta suvel

Oulu ülikooli haigla peaarst Petri Lehenkari leiab, et Soomeski peaks näomaskide kandmine muutuma normaalsuseks. Ainus võimalus haiguse esimene laine peatada on piirata maksimaalselt nakkuse levikut.
Epideemia leviku peatamine riigi tasemel sõltub iga indiviidi panusest. Sotsiaalne distantseerumine ja näomaskide kasutamine peab muutuma normiks, kirjutab Lehenkari blogikirjutises.
 Arst märgib, et haiged ja nakkuskahtlkusega isikud tuleks eraldada ning ülejäänuid jälgida ja testida. Karjaimmuunsusest saab rääkida alles siis, kui ohustatud gruppidele on olemas vaktsiin.

Lehenkari soovitab väljas liikuda kindad käes ning kaelarätt näo ees. Näomaski soovitab ta kõigile, sest nii on võimalik kaitsta eelkõige teisi inimesi. Haigus levib ülemiste hingamisteede kaudu, mistõttu on misiganes näomaskiga võimalik nakatumist ära hoida.
Arst soovitab soomlastel endil ise maske õmmelda, sest nii saab end kaitsta nakatumise eest. Haigetele aga soovitab ta end täielikult isoleerida, et nakkuse levikut ära hoida. Algul võis oletada, et inimesed on ise piisavalt arukad ja järgivad nõudeid, nii siiski ei juhtunud, seetõttu tuli kehtestada riiklikud piirangud.

Oulu peaarst annab inimestele ka muid soovitusi, näiteks lõpetada suitsetamine, tarbida vähem soola, et alandada vererõhku ning võtta lisaks D-vitamiini. Vererõhk on üks haiguse riskifaktoreid, lastel kõrget vererõhku enamasti ei esine. Meeste haigestumine on suurem omakorda seetõttu, et mehed suitsetavad, nad kasutavad vererõhuravimeid, nad on ülekaalulised, diabeetikud ja neil esinevad muud haigused.
Peaarst leiab, et piirangud kehtivad Soomes tõenäoliselt suvi läbi 2020. aastal ning vaktsineerimine võiks alata aasta lõpus. Epideemia võib olla läbi 2021. aasta suveks. Pärast seda jääb koroonaviirus iga-aastaseks hooajaliseks haiguseks nagu seda on gripp.

Read more...

Anti Poolamets: Euroopa avatud uste poliitika on pankrotis

Riigikogu väliskomisjoni liikme Raimond Kaljulaiu dramaatiline artikkel Eesti Päevalehes kirjeldas, kuidas kurjad konservatiivid tahavad vabadusi piirata, sest ei kirjutanud alla tema koostatud väliskomisjoni avaldusele. Tema sõnul pidi vaba ühiskonna vaim juba praegu eriolukorra tõttu väsima. Kaljulaid tõukas oma artiklis poliitilist kultuuri mudaliigasse, nimetades lennujaamas isikukaitsevahendeid vastu võtnud välisministrit Urmas Reinsalu kubujussiks. Sama nimega ristis ta ka Läti saadikut, kes on Eestile kriisi ajal suurt abi osutanud. Raimond Kaljulaid võlgneb talle kindlasti isikliku vabanduse.

Kaljulaidi demagoogilistest väidetest kubisev jutt kinnitas, et opositsioon on esimesest koroonakriisi ehmatusest üle saanud. Aga see pole kaasa toonud konstruktiivset panust kriisi üleelamiseks, vaid sama valimatud rünnakud kui viimase aasta jooksul. Näib, et 89 % eriolukorra meetmeid toetavatest elanikest tõlgendavad vabadusi teisiti, kui piiramatut vaba liikumist ja priviligeeritud nakatamisõigust. Sellise avatud uste mentaliteedi tulemusel lõhati Saaremaal Milano võrkpallimeeskonna maale lubamisega bioloogiline pomm, mille tagajärgi püüame meeleheitlikult kontrolli alla saada. See on võrreldav 40 000 vaatajaga jalgpallimatšiga Milanos, kust viirus mööda Itaaliat hargnes. Ainuüksi Tartu suuruses Bergamo linnas on nüüd üle tuhande surnu.

Väliskomisjoni avaldus võeti vastu nelja komisjoni liikme häälega. Euroliidu saamatust varjata püüdvat avaldust ei toetanud Anti Poolamets ja Ruuben Kaalep EKRE-st ning Raivo Tamm Isamaast jäi erapooletuks. Mihhail Lotman pidas aga avaldust vajalikuks. Suveräänsusskeptikutest Raimond Kaljulaidi ja Marko Mihkelsoni koostatud tekst ei kanna välja oludes, kus nende ehitatud globalistlikud õhulossid on kuu ajaga olematusse hajunud. Utoopiate teostatavus pannaksegi kriiside ajal proovile. Euroopa Liit on kriisijuhtimisel põrunud, nii oma „hoidke piirid lahti, katk tuleb“ arusaamaga, kui võimetusega kiirelt reageerida. Kas Euroopa bürokraatide armees polnud ühtki eksperti, kes oleks suutnud Hiinas pulbitseva epideemia ohtu Euroopale ennustada? Või oli võimetuse põhjuseks usk pärani uste poliitikasse? Mis sest, et kõigi silme all startis haiguse kiire leviku ajal Hiinast tuhandeid lennukeid Euroopasse tõbe kandma. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ütlus „edukat Euroopa vastust saab koordineerida üksnes siis, kui Schengeni ala töötab nagu ette nähtud“, kuulutas piiride olemasolu paheks ja oleks moodsa katku vabalt levima lasknud, kui liikmesriigid ei oleks eriolukorra õigust rakendanud. Alles see oli, kui Merkel Euroopale massiimmigratsiooni nuhtluse kaela tõmbas. Kui teod sõnu ei kinnita, siis muutuvad avaldused EL-i ühtsuse kohta tühjaks kõnekõminaks. Schengeni vaba liikumise dogma on kaks korda krahhi läbi teinud – 2015 massiimmigratsiooni puhul, mis muutis terrorikuriteod „uueks normaalsuseks“ ning tänasel pandeemia ohjeldamisel. Kuritegevuse või illegaalse tööjõu kontrollimisest pole mõtet rääkidagi.

NATO liitlaste ründamine õõnestab julgeolekut
Väliskomisjoni avaldusse sokutati ka NATO ühtsuse teema, teades, et EKRE ei toeta avaldusse lisatud Ungari vastast rünnakut. Kas selles kriisis on NATO ebaõnnestunud? Pigem vastupidi - välilaatsarette välja toovad NATO sõjaväed on eeskujuks. Lihtsalt opositsiooni trollimise soovi pärast nutta pandeemia tipul taga Euroopa Liidu pärani uste poliitikat ühes võltsi murega NATO pärast, ei peaks olema Riigikogu väliskomisjoni tase. Kõik teavad niigi, et EKRE on tugeva riigikaitse ja liitlassuhete eestvedaja, mida ei saa öelda opositsiooni kohta. Pigem vastupidi. Viimastel aastatel on märgata mitmete Eesti poliitikute põhjuseta turmtuld NATO liitlaste vastu, kes samal ajal meile õhuturvet pakuvad. Eriti kohatu on liitlaste ründamine kriisi ajal. Ei rünnata lihtsalt teatud poliitikaid, vaid pannakse Marko Mihkelsoni kombel kahtluse alla nende riikide valitsuste legitiimsus. Pidev demokraatide mantra kordamine, kuidas USA valimiste tulemusi või Brexitit aitasid otsustada välised jõud, paneb kahtluse alla meie võtmeliitlaste riigivõimu seaduslikkuse. Ja seejärel minnakse müts käes USAlt ja Suurbritannialt kaitset ja raha küsima. Isegi praegu, kui Poola lennukid on Ämaris, ei jäeta kasutamata ühtki võimalust nende valitsuse tegevust mittelegitiimsena näidata. Laimu märgatakse ning üha raskem on suhteid siluda. Vasakliberaalidel on aga kõige rohkem hambus tohutu rahva toetusega Ungari konservatiivne valitsus. Seda juba pagulaskriisi ajast. Kas see on tänutäheks Ungari kompanii eest Tapal? Kui sõbral kriisiajal tool alt tõmmata, siis jäetakse see meelde pikaks ajaks.

Ungari tuleb teistest paremini toime
9,6 miljonilise elanikkonnaga Ungari haigestumus COVID-19sse jääb tänu riigi targale poliitikale teistest liikmesriikidest oluliselt maha, samuti Eestist. 4. aprilli seisuga oli seal üksnes 733 nakatunut, mis on kolmandiku võrra väiksem kui meil. Ometi leitakse aega Ungari ründamiseks riikide poolt, kes teise silmas pindu otsivad, ent enda silmas palki ei näe.
Käesolevas dramaatilises olukorras tuleks väliskomisjoni poolt pigem tunnustada Ungari ja teiste liikmesriikide võimekust oma piirid sulgeda, seda oludes, kus ELi sisepiirid on olnud aastaid maas ja piirivalvet koondatud ning avaldada solidaarsust taudiga võitlemisel. Silmakirjalikult Ungari demokraatia pärast muretsevad riigid on ise samuti erakorralisi meetmeid rakendanud, aga pahatihti oluliselt väiksema parlamendi toetusega. Näiteks Prantsusmaa, kus 2015 aasta terrorirünnakute järel kehtestati kaheks aastaks range eriolukord kümnete tuhandete sõjaväelastega tänavanurkadel ning kus pandeemia tõttu lükati edasi kohalike omavalitsuste valimiste teine voor.
Kui Ungaris võis valitsus eriolukorra kehtestada vaid 15 päevaks ilma parlamendi loata, siis Eestis ei pea valitsus Riigikogult midagi küsima, vaid teeb seda nii kauaks, kui eriolukorra aluseks olevad asjaolud ära langevad. Ungari parlament andis kahekolmandikulise häälteenamusega valitsusele eriolukorra juhtimiseks vajalikud volitused. Nad ei taha epideemia ajal üksteist nakatada ja nii parlamenti töövõimetuks muuta. Parlament säilitas endale täie vabaduse kokku tulla, siis kui vajalikuks peavad ning eriolukorrale kriips alla tõmmata. Kas see on ohtlik vabadustele, kui parlament midagi otsustab?

Äsjase Nézőpont Intézet poolt korraldatud uuringu põhjal toetab 90 % ungarlastest, sealhulgas 94 % valitsuse toetajatest ning 80 % teiste erakondade valijatest parlamendi otsust eriolukorra pikendamiseks. 78% ungarlastest on rahul valitsuse poolt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmetega tervikuna.
„Praeguses olukorras võib vist üsna julgelt öelda, et kõigi Euroopa kodanike – kui arvata välja teatud liberaalsed ajakirjanikud – tähtsaim mure on õigus jääda ellu ning selle õigusega seotud riigipoolsed garantiid ja meetmed“ kirjutab Ungari europarlamendisaadik, Fideszi asutajaliige Tamás Deutsch. Mõelgem ka Eestis ennekõike selle põhiõiguse tagamisele, mis on kõigi teiste teostamise aluseks.

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

kolmapäev, 8. aprill 2020

Fookuses: õigusriigist, Ungarist, sundvaktsineerimisest ja avaliku sektori kärbetest



Seekordses saates "Fookuses" tuli juttu tervest reast küsimustest. Puudutatud sai nii kardinal George Pelli õigeksmõistmise, Ungari rappimise, jälgimisühiskonna mustrite laienemise, võimaliuk sundvaktsineerimise ja kiibistamise kui ka avaliku sektori kulude kärbete vajalikkusega seonduvaid küsimusi.

Read more...

Heldur Paulson: Surmajuhtumite ametlik statistika Euroopas:

https://www.euromomo.eu/outputs/number.html?fbclid=IwAR3pdII-1cEfEDjna4v9uvYc-yQpD7dgVPMwaMBXJd89JrJUsZf5BLTkB9U
See näitab, et ei ole midagi ebatavalist... tavaline suurenemine. Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis lausa tunduvalt vähem. Kas ei ole tegeimist ikkagi sellega, et seekord on välja töötatud test (millega saab kontrollida)?

Allikas: Facebook

Read more...

Juri Toomepuu: USA valimised koroonaviiruse ajastul.

 Kevadel, millele järgneb sügisene presidendivalimine on USAs normaalsetel aegadelt kirglik poliitiline tegevus. Toimuvad eelvalimised osariikides. Need määravad presidendiks pürgijate toetajate arvu partei suurkogus. Demokraadid valivad partei suurkogul osalemiseks 3,979 delegaati, Presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 1,991 delegaadi toetust. Vabariiklased valivad 2,472 ja kandidaadiks osutub too kelle poolt hääletavad suurkogul 1,237.

Kolmandal novembril valitakse neljaks aastaks president, kaheks aastaks kõik 435 saadikute koja liiget ja sajast senaatorist valitaks kuueks aastaks seekord 33.

Valimiskampaania käigus külastavad kandidaadid oma valimisrajooni keskusi ja nende palgatud või vabatahtlikud esindajad koputavad paljude ustele, et veenda valijaid „õige“ kandidaadi poolt hääletama. Presidendikandidaatide kampaania organisatsioonid korraldavad massiivseid üritusi kus kandidaadid peavad sütitavaid kõnesid, nagu on eriti edukalt teinud President Trump, keda tulevad suurtes spordisaalides kuulama kümned tuhanded inimesed ja jälgivad kümned miljonid televaatajat.

Reklaamijatel ja telejaamadel on kampaaniate ajal head päevad. Ainuüksi miljardär Michael Bloomberg, üks demokraatide presidendiks pürgijatest, kulutas pool miljardit dollarit endale reklaami tegemiseks. Pärast seda kui rohkem kui pooled delegaadid olid valitud oli Bloomberg saanud endale ainult 61 toetajat. See läheb arvatavasti ajalukku kui kõige kulukam ja ebaefektiivsem poliitiline kampaania mis on kunagi toimunud – rohkem kui 8 miljonit dollarit iga kasutu delegaadi võitmiseks!

Niipea kui selgus, et koroonaviiruse probleem on tõsine, jäi poliitiline tegevus selle varju, aga mõlema USA tõsiseltvõetava partei, st vabariiklaste ja demokraatide presidendikaadid olid selleks ajaks juba selgunud. Vabariiklaste President Trumpile ühtegi tõsiselt võetavat vastast loomulikult esile ei kerkinud. Demokraatide partei eelvalimisteks registreeris aga 29 kandidaati ja 25 nendest tegid aktiivset valimiskampaaniat. Kõik peale endise asepresidendi Joe Bideni ja Vermonti sotsialistist senaator Bernie Sandersi on oma kandidatuuri lõpetanud ja Sandersil enam realistlikku lootust demokraatide kandidaadiks saamiseks pole. Biden oli paljudes osariikides eelvalimiste võitja peamiselt seetõttu, et ta nimi oli tuntud ja demokraatide rõhuv enamus sotsialisti siiski oma partei presidendi kandidaadiks ei soovi.

Koroonaviiruse pandeemia on hävitamas USA majandust. Enne viiruse levi oli USA majandus parem kui kunagi varem. Töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, tööhõive oli ajaloolises kõrgpunktis kõikidele ühiskonna kihtidele. Palgad olid tõusuteel. Börsi hinnad olid pretsedenditul tõusuteel. Mõne nädalaga tõusis aga töötute arv 10 miljoni lähedale. Tähtsad majandusharud, nagu näiteks turism, lennuliiklus, toitlustusettevõtted ja hotellid on varjusurmas. Börsi hinnad tegid järsu languse. Näib, et USA majandus on langemas tasemele mis on sarnane 1930 aastate depressioonile.

Tavaliselt otsustab majandus ja rahva heaolu valimiste tagajärjed. Kui kõik on hästi valitakse valitseva partei president tagasi ja kongressi enamus läheb ka tema parteile. Kui majandus hääbub, tõuseb võimule vastas partei.

Selle aasta valimised võivad osutuda erandiks. Esiteks, rahvas saab aru, et President Trump ega vabariiklased pole kõige vähematki süüdi ülemaailmse pandeemia levis ja President Trump on teinud kõik mida maailma parimate hulka kuuluvad nakkushaiguste eksperdid on viiruse peatamiseks soovitanud. Samuti on ta astunud tõhusaid samme rahva heaolu kaitseks. Ta on saanud kongressi nõusoleku anda riigi poolt garanteeritud laene ettevõtjatele, laene mida pole vaja tagasi maksta kui nood oma töölisi ei vallanda ja lisaks anda 1,200 dollarit igale inimesele kelle eelmise aasta isiklik aasta sissetulek oli vähem kui 99,000 dollarit, või perekonna sissetulek vähem kui 136,500 dollarit. President Trump on pälvinud ka palju tähelepanu oma igapäevaste koroonaviiruse briifingutega. Neid jälgivad paljud miljonid televaatajad.

Vasempoolne peavoolumeedia muidugi ei väsi Trumpi kritiseerimast ja demokraadid tahavad alustada saadikutekojas järjekordset Trumpi uurimist, seekord ta väidetavast ebaadekvaatsest viiruse vastu võitlemisest. Näib siiski, et rahvas enam vasakpoolset meediat ei usalda ja kõik varasemad Trumpi uuringud on pigem tõstnud ta populaarsust.

Demokraatide tõenäoline kandidaat Joe Biden on ka juba ammu tuntud oma keelevääratuste, sobimatute väljenduste ja mannetu käitumisega. Hiljuti, näiteks, kinnitas ta teleesinemisel, et koroona viirus sai alguse „Hiina Luhani provintsist“ selle asemel, et öelda Wuhani provintsist. Teda ja ta poega on ka põhjust süüdistada korruptsioonis. Kui Biden oli Obama asepresidendina USA Ukraina poliitika juht, maksis kurikuulus korruptiivne Ukraina Burisma gaasifirma ta pojale Hunter Bidenile „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga, kuigi mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi Hunteril energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati.

Viimased rahva küsitlused näitavad, et enamus küsitletutest kiidab heaks President Trumpi koroonaviiruse vastase tegevuse. Üks huvitav küsitlus Trumpi pooldavate registreeritud valijate hulgas leiab, et 55 protsenti nendest on väga entusiastlikud oma poolehoius. Bideni pooldajate hulgas on selliseid ainult 28 protsenti. Valimistel muidugi pole tähtis mida valijad kandidaadist kellele nad oma hääle andsid arvavad, aga valimispäeval hääletama minek võib oleneda nende entusiasmist.

Registreeritud valijate hulgas on demokraadid kindlas enamuses, aga seda olid nad ka 2016 aasta valimistel kus Trump sai suure võidu. Ta vastane, Hillary Clinton sai küll rohkem hääli, aga valijameeste kolleegiumis (electoral college) võitis Trump ülekaalukalt. Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured, rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Nad kehtestasid valimisseaduse, mis on kompromiss rahva häälte ja osariikide tahte vahel. Trump suunas oma valimiskampaania osariikidele, mille hääled moodustavad valijameeste enamuse.

Palju võib veel juhtuda enne 3. novembri valimisi, aga senised trendid näitavad, et President Trump jääb ametisse veel neljaks aastaks ja on ka tõenäoline, et vabariiklased võidavad seekord ka saadikute koja enamuse ja säilitavad oma enamuse senatis.

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 7. aprill 2020

MATTI ILVES: Minu tubli õetütar Monica KOV patrullis


Õetütar töötab Rakveres lasteaia õpetajana. Kuna tema grupist praegu ühtegi last lasteaias ei käi, siis võtab ta osa KOV patrullist (pikem) ja jälgib, et nüüd viiruse leviku ajal inimesed kehtestatud reeglitest ikka kinni peaksid.

Lnn paitab justkui väljasurnud olevat ja rahvas püsisib enamuses korralikult kodudes.

Read more...

Lõpuks jõudis meieni EPL vahenduse Vilja Kiisleri kõrgeimate instinktide tulem

 Pilt: FB

Vilja Kiisler tahab majaneegreid, kes teda ümmardaks ja põlluneegreid, kes teda toidaks.
Vilja Kiisler teatab, et eestlastele ei tohi tööd anda, see on rassism, natsism ja tuleks koheüldseärakeelata, sest näitab "madalamaid instinkte
Eesti keelt ei olevat samuti vaja, sest ka see on natsism.
Eesti tulevik on Vilja Kiisleri arvates orjanduslik kord, kus "liberaaldemokraatliku eliidi" heaks töötavad põllu- ja majaneegrid, "proled" ja "kolhoosnikud" on Eestist minema aetud.

Mina toetan täieliselt Vilja Kiislerit.
Ettepanek H.H. Luigele - lõpetage koheselt rahva madalaimatel tunnetel mängimine ja vallandage koheselt kõik toimetused in corpore. Teil seal ju puha europiidse rassi esindajad tööl, ka moslemeid ei ole ...
Elik, sm. Luik, lõpetage natsism ja rassism!
Eritreas, Põhja-Aafrikas, Zimbabwes etc on palju toredaid inimesi, et eesti keelt ei ole Vilja Kiisleri Eestis vaja, siis alustagemgi ntx suahiili ja araabiakeelse Telhhviga.

Et Ekspress Grupi töökas kollektiiv nälga ei sureks, võib neid vastavalt Eriolukorra Seadusele rakendada põllumajanduses.
Sellesama palga eest, mida Vilja Kiisler on nõus maksma Ukraina lüpsjale.
Miks ei võiks Vilja Kiisler võidelda koos ukraina lüpsjaga eesti natside vastu lehma lüpstes?

Allikas: R.M. Ungern, Facebook

Read more...

Soome kodanik saatis peaministrile avaliku kirja, kritiseerib valitsuse aeglast reageerimist koroonaviirusele

Pensionil olev vabakutseline kirjanik Maijaliisa Hiekkanen on avaldanud blogis avaliku kirja peaminister Sanna Marinile. Kirjas kritiseerib autor Soome valitsuse aeglast reageerimist koroonaviirusele.
Hiekkanen toob kirjas välja, et nii sotsiaal- ja terviseministeerium kui peaminister on tunnistanud vigu seoses koroonaviirusele reageerimisel. Samas on aeglane reageerimine olnud Soome valitsuse teadlik tegevus. „Kuigi koroonaviiruse kohta oli teada juba alates 2020. aasta jaanuarist ning haigus oli tulnud Euroopasse, siis ennetavate meetmete ja valmisoleku puudumine oli suur poliitiline ja võimukasutuse viga. Veel 8. märtsil 2020 näitasite üleolevat suhtumist, kuigi selleks ajaks oli Itaalias juba ligi 1000 surnut ja ligi 10 000 haigestunut. Te halvustasite Itaalia karme meetmeid selliselt: „Jätame tsirkuse teistele, Soome ametivõimud tegutsevad asjalikult.” Sellise suhtumisega sööstis Soome otse surma suhu. Lennukitäite kaupa tuli reisijaid nii Itaaliast kui mujalt. Ilma karantiini nõuete, ilma mingi kontrollita! Kõik teavad, et viiruse allika tuvastamine viis lõpuks Itaaliasse välja.”
 Hinnanguliselt naasis Soome suusapuhkuse 10. ja 11. nädalal kokku 200 000 soomlast. Lennujaamade haldamisega tegelev Finavia teatas, et ei saanud terviseametnikelt mingeid juhiseid.

Hiekkanen märgib kirjas, et nii sotsiaal- ja terviseministeerium kui Sanna Marin on ise tunnistanud, et viirus pääses maale, kuna juhtkond polnud „piisavalt ärkvel”. Hiekkanen lisab, et ehk tasuks olla ärkvel nüüd edaspidi. Ta toob välja, et Soomes õnnestus nö rajale saada alles pärast seda, kui asjasse sekkus president Sauli Niinistö, kel on suurem kogumuste pagas.
Kirja autor toob välja, et Soome aeglase reageerimise ja terve soome rahva ohtu seadmise põhjus on valitsuse liikmete noorus ja kogenematus. Ta juhib tähelepanu peaministri üleolevale suhtumisele koroonaviirusse, samuti presidendi ettepanekusse luua koroonaviirusega võitlemiseks eraldi riiklik löögirusikas. Soome ajakirjanik Sanna Ukkola kirjutas eraldi arvamuse pealkirjaga: „Sanna Marin näitas presidendile keskmist sõrme – miks?” Ukkola analüüs on asjalik, ta kirjutab: Marin lükkas tagasi presidendi asjalikku ettepaneku. Rahva silmis on selline (noore kogenematu) poliitiku käitumine halvakspanu vääriv.

Paljud soomlased on varsti valitsuse armul, kuna piirangud toovad kaasa pankrotilaine, sajad tuhanded on saadetud sundpuhkusele, paljusid ootab ees koondamine. Töötushüvitiste maksmise algus aga võib venida mitu kuud, kuni aastavahetuseni välja. Mis on väljapääs? Toimetulekutoetus? Kela (sotsiaalkindlustusamet) ei jõua neid menetleda. Kelasse on juba laekumas 90 000 töötutaotlust. Kela on umbe jooksnud. Ettevõtjad on rahata, kuna asutused on kinni. Pered on stressis. Hirm ja stress on väga suured.
Valitsus määras õpilased koduõppele, aga on kümneid tuhandeid õpilasi, kel pole kodus arvutit. Laste ja noorte vaimsed probleemid pole otsustajaid huvitanud. Ligi 100 000 last ja noort vajasid juba varem psühhoteraapiat. Mis neist on saanud nüüd karantiini tingimustes, küsib Hiekkanen.

Kirja autor märgib, et eriolukorras peavad ka kodanikud olema eriliselt tähelepanelikud. See käib eelkõige peaminister Sanna Marini kohta, kes lükkas tagasi presidendi ettepaneku kriisigrupi loomise kohta. Selle asemel teatas Marin omaenda kriisigrupi, nö rusika loomisest. Rahvas saab aru, et peaminister on noor ja kogenematu ning eriolukord käib talle üle jõu. Aga miks sellisel juhul mässata? Nagu ajakirjanik Ukkola küsis: Miks näitas Sanna Marin presidendile keskmist sõrme?
Hiekkanen toob välja peaminister Marini varasema tausta. Marin on tunnistanud ajakirjale Vogue, et tema vanemad läksid lahku, kui ta oli väike. Pärast seda on ta näinud oma isa vaid ühe korra. Marin ise leiab, et tal ei ole isa. Marini ema uus elukaaslane oli naine. Marinil võisid tekkida lapsepõlves kompleksid, mis löövad välja hiljem. Varasema elu puudusi võidakse kompenseerida eri viisil. Üks neist võib olla võimuiha. See võib lõpuks pöörata selle isiku ja terve rahva vastu.

 Lõpetuseks märgib Hiekkanen avalikus kirjas peaministrile, et kriisiolukord on kriisijuhtimise proovikivi. Autor toob välja vastuolu: ühelt poolt eriolukord ja sügav kriis, teiselt poolt kogenematud juhid kriisi juhtimas. Autor rõhutab, et kaalul terve rahva saatus. Autor on ise vanaema ja ei lubaks enda suhtes sellist suhtumist nagu peaminister käitus presidendiga. Ta häbeneks emana kasvatuse puudumise pärast. „Kui elate (Looja abil) veel 35 aastat, olete teine inimene ja suudate arvestada ka teistega enda kõrval,” märgib Hiekkanen, „seda, mida elu on õpetanud. Elu on kasvamine. Kriisid on uue kasvu algus. Koostöö õppimine – ja vanemate austamine!”

Read more...

esmaspäev, 6. aprill 2020

“Räägime asjast” 05.04.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-05042020/
 

Read more...

Rootsi on tegemas kannapööret pärast seda, kui koroonasurmade arv hakkas kiiresti kasvama

Rootsi on seni võtnud koroonaviirust väga lõdvalt, aga nakatumiste ja surmade arv on kiiresti kasvanud, mistõttu valmistutakse sealgi eriolukorraks.
Kuigi varem väideti, et Rootsis ei võimalda seadus eriolukorra kehtestamist, valmistas valitsus laupäeval ette eelnõu, mis võimaldab kiirkorras eriolukorra kehtestada.
 Eelnõu kinnitamise korral saab valitsus volitused kehtestada kodanike põhiõigustele piiranguid, mis puudutavad näiteks ravimite müüki, ravimite jaotust, kaubanduskeskuste ja söögikohtade sulgemist, samuti sadamate, lennujaamade ja transpordisõlmede sulgemist.

Valitsus peab põhjendama, miks piirangud on vajalikud. Valitsuse eriõigused kestavad kolm kuud. See eelnõu on tekitanud palju poleemikat ning opositsioon tahab selle läbi kukutada, vahendab SVT.
Valitsus on valmis pärast seda eelnõud muutma selliselt, et valitsus saab küll kehtestada piirangud, aga peab nende kohta tegema eelnõud parlamendile, kes saaks otsused kas kinnitada, muuta või tagasi lükata.

Praktikas tähendab see seda, et valitsus saaks näiteks sulgeda lennujaamad ja kui parlament soovib, saab selle otsuse ära muuta ning lennujaamad uuesti avada.
See eelnõu tähendab täispööret Rootsis, kus inimõiguste piiramine on raskem kui Soomes. Täispöörde taga on koledad numbrid, mille kohaselt on Rootsis surnud koroonaviiruse tagajärjel üle 370 inimese, Soomes on vastav number vaid 25. Kuivõrd Rootsi surmade kohta saabub info viivitusega, võib Rootsi tegelik surmade arv olla juba 750, hindab Rootsi uudisteagentuur TT.

 Veel reedel rääkis Rootsi peaminister Stefan Löfven, et Rootsis arvestatakse koroonakriisis ka tööhõive ja majanduse, mitte ainult terviseandmetega. Seetõttu on Rootsis jätkuvalt koolid avatud, kuigi Soome läks koduõppele üle juba kaks nädalat tagasi. Rootsis on ka muuseumid ja söögikohad siiani avatud. Peaminister Löfven prognoosis, et Rootsis tuleb tuhandeid koroonasurmasid ja kriis kestab mitu kuud. Ta märkis, et senist poliitikat võidakse muuta – seda laupäeval tehtigi, tükk aega teistest riikidest hiljem.
Rootsi on raskes seisus, sest Külma sõja aegsed varustuskindluse laod likvideeriti ja nende sisu kas kingiti ära või saadeti prügimäele. Kriisi puhkedes oli Rootsis vaid 526 intensiivravi voodikohta. Nüüd on kavas voodikohti kiiresti juurde tekitada.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP