RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 23. jaanuar 2019

Intervjuu: Martin Helme vastus Indrek Tarandile (Saade)

Link: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-martin-helme-vastus-indrek-tarandile-saade/

Read more...

Jaak Valge: Meie eesmärgiks on rahva valitsetud riik!

Read more...

Head sõbrad ja toetajad!

Indrek Särg, Riigikogu kandidaat 2019, 772.

Hea Tartu valija,
olen Indrek Särg - tartlane juba neljandat põlve. Minu insenerist vanaisa koostas Tartu turuhoone betoonkonstruktsioonid, minu naistearstist isa aitas ilmale suure osa Tartu tänastest elanikest. Minu tööks on olnud harida tudengeid nii Tartu Õpetajate Seminaris, Tartu Ülikoolis kui Tartu Teoloogia Akadeemias. Olen käinud eesti keelt ja kultuuri õpetamas ka välisülikoolides ning aidanud Venemaa alla jäänud sugulasrahvastel jäädvustada oma keelt ja kultuuri ning neid maailmas tutvustada.

Ülikoolitöö kõrvalt andsin järele oma poisipõlveunistusele ja läksin õppima Eesti Mereakadeemiasse. Lõpetasin laevajuhidiplomiga ning suvepuhkuse ajal võite mind nüüd kohata reisilaevade kaptenisillal. Kogemuste kasvades on suvisest harrastusest saanud elukutse, sest möödunud suvel valiti mind Eesti Merekooli siseveelaevanduse õppeliini juhatajaks ning Tartu filiaali juhiks.
Poliitikast olen huvitunud poisipõlvest peale, kui koos vanaisaga kuulasin välisraadiote saateid. Elasin tudengina tulihingeliselt kaasa Eesti vabanemisele ning seejärel lootsin, et meie riigi arengut juhitakse põhiseaduse alusel õiges suunas - omariikluse ja iseseisva rahvusliku arengu teel. Eeldasin, et pere ja õppejõuameti kõrvalt pole minul enam vajadust poliitikasse aktiivselt sekkuda.
Paraku on Euroopa Liidu väga murettegev suund nüüdseks näidanud, et kui me ei avalda aktiivset vastupanu, siis on meil rahvana järjest vähem võimalusi jääda omal maal kestma, rääkimata majandusliku ja kultuurilise sõltumatuse säilitamisest. Kooseluseadus ja migrantide pealesurumine pagulaste nime all sai minu jaoks viimaseks piiriks, kus tundsin: tuleb teha kõik, mis võimalik, et hoida Eestit rahvuslikust katastroofist.

Ma polnud varem ühegi erakonna liige, ent 2015 astusin EKREsse ja samal aastal valiti mind EKRE Tartu ringkonna esimeheks. Kohalikel valimistel 2017 kandideerisin EKRE esinumbrina Tartu linnapeaks ning sain istuva linnapea järel linnapeakandidaatidest Tartus teise häältetulemuse. Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehena olen nüüdseks saanud linnaeelarve ja muude oluliste arutelude kaudu ka eelteadmisi, kuidas peaks toimima riigikogus. On ilmne, et Eesti arengut saab põhimõttelistes küsimustes suunata vaid seadusliku rahvaesinduse ehk riigikogu kaudu. Seetõttu pean kandideerimist enda kodanikukohuseks.

Riigikogul seisavad ees otsustavad ülesanded:
migratsioonitulva tõkestamine, eestlaste arvukuse kahanemise peatamine ja pööramine kasvule, kohaliku ettevõtluse hoogustamine siinsele toorainele ja töökogemusele toetudes ning vähendades maksukoormust, eestikeelse linnakeskkonna ja hariduse tagamine kõikjal Eestis ning eriti olulisena: vastuseis süvenevale tallinnismile. Senised valitsejad on Eestit juhtinud Tallinna-keskse linnriigi poole ning selle vältimiseks tuleb nüüd taas hakata ülejäänud Eesti, sealhulgas Tartu ja Lõuna-Eesti osatähtsust tõstma. Just Tartul on eeldusi olla Tallinnale veenvaks vastukaaluks ja tagada Eesti terviklik arenemine. Eesti teises suurlinnas Tartus on tugevamalt hoitud eestimeelsust ja -keelsust, seevastu Tallinnas domineerivad järjest rohkem välismõjud ja võõrkeeled. Pärast valimisi on Tartul suur oht sattuda Tallinna tugevneva surve alla, kuna Tartu osakaalu vähendades saab Tallinn endale võimalusi juurde. Seetõttu algab tervikliku Eesti taasloomine just Tartu positsiooni kindlast hoidmisest ja tõstmisest Eesti riigis ning Tartu ja Lõuna-Eesti võimaluste järk-järgulisest suurendamisest. Vali riigikokku põlistartlane Indrek Särg, kes julgeb ja oskab seda teha! Kui Tartu tõuseb, siis Eesti elab!

Meie esimesi võitlusi tuleb ilmselt valdkonnas, mida praegu tajuvad alles vähesed: Euroliidu survel ning kaugküttefirmade huvides tahetakse Eestiski järjest vähendada ahjude ja väikekateldega kütmise võimalusi. Eramuomanikud tahetakse sundida üle minema kaugküttele või muretsema kalleid korstnafiltreid, mis aga võivad vanemate majade küttesüsteemid sootuks ära lagundada. Selles võitluses tuleb kindlalt seista eramajaomanike poolel! Erakütte säilitamine on nii eestlaste majandusliku sõltumatuse, puiduressursi parema kasutamise kui kaitsevõime tagamise seisukohalt ülioluline. Kui riik või kohalik omavalitsus hakkab nõudma eramuomanikelt kaugküttele üleminekut või korstnafiltrite paigaldust, siis tuleb need kulud täielikult katta riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest, pannes neile ka kogu vastutuse võimalike tagajärgede eest.
Ühte hoides suudame võita ka võimsaid vastasteid, koos tegutsedes loome Eestit tänastele ja tulevastele põlvedele!

Tartu tõusu ja terve Eesti eest!

Indrek Särg #indreksärg

Read more...

teisipäev, 22. jaanuar 2019

MATTI ILVES: PRNTSUSMAA RAKENDAB KOLLATE VESTIDE VASTU UUSI RANGEID VAHENDEID

Kas Prantsumaal on veel dmokraatia? Valitsus on asunud rakendama kollaste vetide protestide vastu uusi rangeid vahendeid. Peaminister Philippe ütles telekanalile TF1, et valitsus toetab uut seadust, et karistada kõiki neid, kes osalevad loata protestidel ja ka neid, kes kannavad meeleavaldusel maske.

Juba on hakatud meeleavalduste juhte arreteerima, eelmisel nädalal võeti kinni juba veoautojuht Eric Drouet ja temale järgnevad nüüd ka teised. Mõned poliitikud läheksid veelgi kaugemale, näiteks vabariiklaste juht Laurent Wauquiez teataks et nendest vahenditest ei piisa ja tema võtaks protestijate vastu kasutusele "vahetu jõu", nende partei oleks juba varem kehtestanud erakorralise seisukorra.

Prantsusmaa president Emmanuel Makron on sügavalt ebapopulaarne ja 75 % valijatest teda enam ei toeta. Selle on globalist Makron saavatanud oma lühikese võimutsemise ajal.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/2019/01/democracy-france-announces-new-measures-to-curb-yellow-vest-protests/

Read more...

"Räägime asjast" 20.01.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-20012019/
 

Read more...

Digitaalse düstoopia arhitektid: Tallink kaalub näotuvastussüsteemi kasutuselevõtmist

Tallink ja Taltech sõlmisid teaduskoostööleppe targa laeva lahenduste loomiseks, mille raames näeb Tallink ühe tulevikulahendusena ka reisijate identimist näotuvastuse abil, aidates seeläbi kaasa täieliku jälgimisühiskonna järk-järgulisele ülesehitamisele.

Postimees vahendab, et eelmisel nädalal sõlmisid Tallink ja Taltech (Tallinna Tehnikaülikool) lepingu teaduskoostöö käivitamiseks, mille esimeses järgus on eesmärgiks töötada välja targa autoteki lahendus, mis aitaks kiirendada autode peale- ja mahalaadimist.

Tallinki juhatuse liige Lembit Kitter pakkus aga välja, et ühena tuleviku nutilahendustest võib Tallink laevadel reisijate identimiseks kasutusele võtta ka näotuvastuse tehnoloogia. Kitteri sõnul on koostööprojekt Taltechiga jagatud kuuekuulistesse etappidesse ning kuigi kahe aasta pärast peaks esimese etapi ehk targa autoteki lahendus valmis olema, siis koostöö sellega ei piirdu.
“Elame digirevolutsiooni ajal ja areng on väga tormiline. Mis kohe meelde tuleb, on kõik see, mis on seotud isikutuvastusega ja turvakontrolli toimingud. Siin on tänapäeval reaalselt võimalus näiteks minna näotuvastuse peale, et ei ole enam elektroonilist piletit vaja,” selgitas Kitter võimalikke edasisi plaane.

Ta lisas, et jalakäijatega on probleeme vähem, kuna juba täna toimub väravates reisijate elektrooniline tuvastamine, kuid digitaalsetest lahendustest lähtuvat klienditeenindust oleks võimalik parandada laeva sees:
“Ka laevas oleks vaja reisijaid personaalselt kohelda. Meil on laevades WIFI võrgud, me saame inimese eest hoolitseda, kui ta selles võrgus liigub ja me saame teada, mis ta tahab. On võimalik ette ära määrata inimeste profiilid, kes laeva tulevad – kui nad on selleks muidugi nõusoleku andnud – ja vastavalt sellele pakkuda sellist teenust, nagu nad vajavad.”

Totalitaristliku Hiina eeskuju

Näotuvastusel põhinev jälgimissüsteem on praeguseks laialdast rakendamist leidnud aga näiteks Hiinas, kus see on seotud ka katsefaasis oleva sotsiaalse krediidi süsteemiga, millega premeeritakse partei- ja režiimitruud käitumist ning karistatakse ebalojaalsust valitseva korra suhtes näiteks õppimisvõimaluste tõkestamise, teatud ametikohtade välistamise või laenu- ja viisataotlustest keeldumisega.
Eksperimentaalne “Sotsiaalse usalduse programmi” loomine käivitus aastal 2014 Hiina rahvavabariigi Riiginõukogu algatusel 30 linnas, eesmärgiks ohjeldada asotsiaalset käitumist ning alates aastast 2021 kavatsetakse seda rakendada kogu Hiina territooriumil. Igale eksperimendipiirkonnas elavale kodanikule määratakse alguses 1000 punktiline arve ning edasine sõltub juba temast endast – korrektset käitumist premeeritakse lisapunktidega ning “asotsiaalset” käitumist karistatakse punktiskoori vähendamisega.

“Valitsuse silmis usalduse võitnud kodanikud võivad nautida kõiki ühiskonna poolt võimaldatavaid teenuseid. Usalduse kaotanud isikud ei või samas iseseisvalt astuda pea sammugi. Andmetöötlussüsteem kogub Riiginõukogu jaoks informatsiooni ostude, trahvide, liikumise ja isegi sotsiaalmeedias jagatud “meeldimiste” kohta, ning jagab inimesed ka automaatselt kastidesse, nagu hinduistlikus ühiskonnas. Kuna tegemist on riikliku programmiga, mida kureerib Hiina Kommunistlik partei, ei võigi see ühele korralikule kodanikule vastumeelt olla,” kirjeldab seda süsteemi Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson.

Süsteemi testiva ettevõtte Sesame Credit tehniline direktor Lee Jeng-un selgitab aga, et “inimene, kes mängib 10 tundi päevas videomänge, saab külge loodri sildi. Sageli mähkmeid ostev inimene klassifitseerib lapsevanemaks, seega ka vastutustundlikuks isikuks.”
Kõik inimesed jagunevad vastavalt oma reitingule viide kategooriasse – AAA , AA, B, C ja D. AAA (üle 1050 punkti) – see on eliit. Neid võetakse meelsasti tööle, nad saavad laenu väga headel tingimustel, kui nad satuvad haiglasse, saavad nad esmaklassilise ravi ja hoolitsuse osalisteks.
Kategooriasse D (alla 600 punkti) kuuluvatel isikutel (õigemini häbimärgistatuil) on tööd leida keeruline, laenudest võivad nad vaid unistada ning neile ei müüda ei lennu- ega rongipileteid (Hiina valitsus on võtnud 2018. aasta mai seisuga võimaluse kasutada lennukeid 11,4 miljonil ja kiirronge 4,25 miljonil inimesel). Nendega ei maksa isegi suhelda, sest see langetab kõrgemalseisva kodaniku “reitingut”.
“Neist eemale hoida on normaalne, sest minu reiting on seotud minu sõprade reitingutega ja nii liigun õigel teel. Inimesed hakkavad paremini käituma, sest ülejäänud inimesed hakkavad neid (kõrgema reitinguga kodanikud) järgima,” väljendas üks hiinlanna rahulolu eksperimendi käiguga.
Riigi viimase viisaastakuplaani kohaselt on eesmärgiks seatud ka avaliku “musta nimekirja” koostamine, mille alusel piirata “asotsiaalsete” isikute ligipääsu toodetele-teenustele ja töötada välja karistusmeetodid.

Umbes 200 miljoni valvekaameraga kommunistlik riik on viimas oma jälgimisühiskonda nüüd aga järgmisele, tehisintellekti põhisele tasemele, töötades välja näotuvastussüsteemi, mis on võimeline leidma kõigest sekundite jooksul 90 protsendise täpsusega õige vaste 1,3 miljardit isikutunnistuse fotot sisaldavast andmebaasist. Seda süsteemi hakatakse kasutama eelkõige julgeoleku ja valitsemise eesmärkidel, näiteks avaliku halduse korraldamiseks ja tagaotsitavate isikute jälitamiseks.
Kuigi selline kavatsus on muutnud ärevaks tehisintellekti eksperdid, kes on mures eelkõige privaatsuse kadumise pärast, on tehisintellekti põhine näotuvastustehnoloogia juba praegu Hiinas kasutusse võetud, näiteks piiripunktides, üli- ja üldhariduskoolides, et kontrollida (üli)õpilaste tähelepanelikkust koolitunnis või loengus aga ka mõnedes Pekingi avalikes tualettides, et piirata igale külastajale jagatava paberi hulka. Seega Eestil veel arenguruumi on.

“Ma sülitan privaatsuse peale,” väljendas oma meelsust üks süsteemi reklaamimise tarbeks intervjueeritud eesrindlik seltsimees. “Püüda kaitsta personaalset informatsiooni on ajaraiskamine olukorras, kus oleme niigi kontrollitavad. Elame elektroonika-, digi-, ja internetiajastul.”

Kiibistamine kui Overtoni akna nihutamine

Totaalse jälgimisühiskonna juurutamisele ja aktsepteeritavaks muutmisele on kaasa aidanud ka inimeste kiibistamine Ülemiste linnakus – praeguseks on seal kiibistatud juba kolme nimeka ettevõtte töötajaid ning Mainor Ülemiste AS juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul ka pool tema meeskonnast. Samuti pakuvad nad nüüd kiibistamist oma klientidele ka teenusena:
“See teeb tööelu tõepoolest väga palju mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted, aga miks mitte ka meie linnaku värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele uusi mugavusteenuseid juurde.”

Tulevikku vaadates leiab Nõlvak aga, et “tehnoloogiliselt võiks ju sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või koostöös riigiga suisa ID-kaardina.”
Kardan, et sellised muretekitavad hoiakud ja suundumused aitavad kaasa digitaalse düstoopia oodatust kiiremale juurutamisele ka Eesti ühiskonnas ning kui me oleme valmis ohverdama oma vabaduse ja privaatsuse mugavuse ja “progressi” altarile, müütama oma suveräänsuse digitaalse läätseleeme eest, siis võivad sellel olla meie jaoks väga rängad ja ettearvamatud tagajärjed, mis võivad viimaks päädida koguni digitaalse orjaajaga.

Allikas: http://objektiiv.ee/tallink-kaalub-naotuvastussusteemi-kasutuselevotmist/

Read more...

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi, et ta ei olnud iial kukutanud läbi ühtegi oma üliõpilast, kellest oli näha, et ta oli õppides vähegi vaeva näinud. Kuid ükskord juhtus nii, et ta kukutas läbi kogu kursuse ühekorraga. Nimetatud kursuse üliõpilased olid hakanud vaidlema, et sotsialism on progressiivne ühiskonnavorm, kus ei ole keegi rikas ega vaene ja inimkonna keskel valitseb võrdsus.

Professor ütles üliõpilastele: "Olgu, katsetame siis sotsialismi meie kursusega. Võtame kõikidest tulemustest keskmise ja igaüks teist saab samasuguse hinde. Kedagi ei kukutata läbi ja keegi ei saa kõrgeimat hinnet."

Esimese eksami järel liideti kõikide hinded kokku ja jagati võrdselt. Õpilased, kes olid näinud rohkem vaeva, olid rahulolematud, seevastu need, kes ei olnud vaevunud õppima, rõõmustasid. Teise eksami lähenedes need, kes eelmisel korral olid õppinud vähem, nägid nüüd veelgi vähem vaeva õppimisega ja paljuõppinud õpilaste õppimisinnukuski langes. Tulemuseks said kõik puuduliku hinde. Kui eksamid jätkusid, langesid tulemused veelgi, kuid seevastu omavaheline läbisaamine oli muutunud väga halvaks. Süüdistused ühelt ja teiselt poolt lendasid õhus, otsene vaen kasvas, sest igaüks süüdistas teisi, et need ei tahtnud õppida teiste heaks. Olukord jätkus kuni kogu kursus jäeti õpinguid kordama.

Professor selgitas, et nii juhtub ka reaalse sotsialismi tingimustes. Kui eesmärk on paljutõotav, on ka tööpanus selle saavutamiseks suur. Kuid kui tulemust ei ole näha, ei vaevu keegi ennast pingutama teades, et selle tulemusena midagi ei muutu.

Selles loos on viis põhilist õpetust:
1. Vaeseid ei saa muuta rikkamaks, kui rikastelt võtta nende sissetulek;
2. Seda, mida üks saab ilma tööd tegemata, on teine pidanud tegema topelt;
3. Riik ei saa anda kellelegi midagi, enne kui ei ole võtnud seda teistelt;
4. Rikkust ei või kasvatada seda jagades;
5. Kui pooled inimestest arvavad, et neil ei ole vaja teha tööd, sest teine pool hoolitseb nende eest ning teine pool arvab, et neil ei ole mõtet teha tööd, sest keegi teine kasutab selle tulemusi, on see ükskõik millise rahvuse lõpu algus.

Sõbra seinalt kopitud.

Allikas: Heldur Paulson, Facebook

Read more...

Valides Konservatiivset Rahvaerakonda toetad...


Read more...

Soomes pääsevad tänavu vabadusse 14 eluaegse karistuse saanud vangi, teiste seas laibatükeldaja, inimsööja ja elusalt põletaja

Kohtu otsusega pääsevad tänavu Soomes vabadusse 14 isikut, kellele määrati algselt eluaegne vanglakaristus. Nende seas on sarimõrvar, laibatükeldaja, inimsööja, elusalt põletaja.
Oma abikaasa surmanud mees pääses eluaegsest vanglakaristusest 12 aastase vangistusega. Kaks meest maha lasknud mõrvar pääses eluaegsest 18 aastaga. Keskmine ära istutud aastate arv on tänavu vabadusse pääsevatel „eluaegsetel” 14 aastat ja 10 kuud, vahendab Iltalehti.

 Kuus vabadusse pääsevat mõrtsukat kasutasid tulirelva, kuus terariista. Kolm tükki panid mõrva toime põletades, kaks kägistades ja kaks rusika või haamriga lüües.
 Helsingi ringkonnakohtu andmetel on praegu eluaegsete vangide keskmine ära istutud aeg 14 aastat ja 6 kuud. Tänavu vabanevate seas on aga 8 isikut, kelle vangistus jääb palju lühemaks, ühel juhul koguni 12 aasta pikkuseks. Kuue mõrtsuka puhul oli karistus üle 15 aasta.

Esimesena pääseb vabadusse oma naistuttava elusalt põletanud mees. Tema vabaneb juba esmaspäeval, 21. jaanuaril. Eluaegne vanglakaristus tähendas tema jaoks 13 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.
Seejärel vabaneb julm sarimõrvar. Esimese ohvri ta kägistas, ülejäänud kaks pussitas surnuks. Alla 40-aastane mees pääseb vabadusse pärast 16 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Ta vabaneb 1. veebruaril.
Kuu hiljem vabaneb kuulsa laibatükeldaja, uusaastaööl vabanenud Virpi Butti kuriteokaaslane, inimese söömises süüdistatud Janne Hyvönen. Kohus leidis, et 15 aastat ja 9 kuud oli piisav Soome ühele julmemale mõrtsukale.
Kõik tänavu vabanevad „eluaegsed” on mehed. Nende ohvrite hulgas on 11 meest ja 7 naist. Kolm naistest olid meeste abikaasad, üks endine naistuttav.
Soome kriminaalhooldusamet oli vastu nelja isiku vabastamisele. Kohus otsustas aga teisiti. Enamikul juhtudel põhjendati vabastamist sellega, et vang on õppinud ameti, millega tsiviilelus hakkama saab, samuti on isikul ootamas pere ning eluase ja töökoht.

______________
Ega meil ka olukord palju parem ei ole, sest vabadusse lastakse praegu igasugused retsidivistid. Seda tehakse peamiselt seepärast, et jätta E. Liidule paremat muljet, Eestis on nüüd palju vähem vnge!
M.I.

Read more...

pühapäev, 20. jaanuar 2019

Huvitavat pühapäevaks: Eesti soomusrongid Vabadussõjas


Minu mõlemad vanaisad võtsid osa Vabadussõjast ja üks neist teenis soomusrongil. Landeswehri sõjast oli ta toonud kaasa isegi sõjasaagi. Lapsepõlves näitas ta mulle Saksa suurtükiväe ohvitseri küllalt suurt binoklit!
Vaadake ka siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2019/01/soomusrong-jogeval.html
M.I.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP