RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 20. november 2019

Inimene räägib sellest mis tal puudub

Allikas: Facebook

Read more...

EKRE seisukoht maksudebati arutelul: makse ei pea mitte tõstma, vaid langetama – ainult nii kasvab rahva jõukus!

Kai Rimmel, Riigikogu majanduskomisjoni liige (EKRE)

Riigikogus võeti täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena luubi alla Eesti maksusüsteem. Kui Keskerakond kutsus üles maksusüsteemi korrastama (loe: makse tõstma) ja uut liiki maksudele mõtlema, siis EKRE leiab, et Eesti inimeste jõukus kasvab siis, kui teha vastupidist – makse langetada.

Avaldame EKRE saadiku Kai Rimmeli etekande täismahus:


Kui siin maailmas on midagi kindlat, siis on need maksud ja surm, on öelnud USA riigimees Benjamin Franklin.
EKRE kui parempoolse ja konservatiivse erakonna jaoks ei ole maksud aga mitte ainult vahend riigieelarve täitmiseks, vaid majanduse juhtimiseks.
Majanduskasv ei ole meie jaoks mitte abstraktne number, vaid mõõdupuu, mis näitab inimeste ja ettevõtete kasvavat jõukust. Majanduskasv on vajalik, sest ühiskond vajab juurde lisaraha nende ühishüvede tagamiseks, milleks riik on loodud: julgeolek, haridus, tervishoid, oma vaeste eest hoolitsemine, teedevõrgu edendamine.

Kuidas me saavutame pikema aja jooksul kõrge majanduskasvu? Kuidas tagada, et kasv järgmisel kümnel aastal oleks ühe või kahe protsendi asemel viis või kuus protsenti?
EKRE on seisukohal, et majandus hakkab kasvama siis, kui makse oluliselt langetada. Erinevalt Keskerakonnast peab EKRE vajalikuks langetada nii maksude taset kui ka maksude hulka. Ja me ei räägi reformierakondlikust peenhäälestusest ehk poole protsendi kaupa nikerdamisest.
Esiteks käibemaks. Leiame, et Eesti majanduse arengule annab tugeva arenguhüppe käibemaksu vähendamine viie protsendi võrra ehk praeguselt kahekümnelt protsendilt viieteistkümnele protsendile. Eksivad need, kes teevad lineaarse arvutuse ja ütlevad, et laekumised riigieelarvesse vähenevad neljandiku võrra.
Eelmise valitsuse aktsiisifiasko on hea näide sellest, kuidas maksude tõstmine või langetamine ei kujuta endast lineaarset arvutust Exceli tabelis, vaid mõjutab nii inimeste käitumist kui ka majanduse üldist olukorda.

Käibemaks on maks, mis lööb kõige valusamalt just kõige vaesemaid inimesi. Selle langetamine vabastab majandusse kohe üle viiesaja miljoni euro, mis suurendab tarbimist, tuues muuhulgas kaasa ka käibemaksu laekumise tõusu. Samuti ei maksa unustada, et riik ise on väga suur käibemaksu maksja. Seega võimaldab käibemaksu langetamine säästa riigieelarves kümneid miljoneid. Seejuures peame vajalikuks laiendada käibemaksu üheksa-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale.

Maksulangetus toob kaasa majanduse elavnemise, mis lühikese ajaga taastab laekumised maksualanduse eelsele tasandile.
Teiseks, aktsiisid. Kütuse ja alkoholi aktsiisi tõstmise ajal oli EKRE ainus erakond, kes hoiatas, et maksu tõstmine toob kaasa laekumiste vähenemise. Seda ei usutud, ning Eesti riik kaotas eelmise valitsuse ajal kümneid ja kümneid miljoneid eurosid maksuraha.
Nüüdseks on meil olnud aktsiiside asjus juba kaks korda õigus. Alkoholiaktsiisi langetamine tänavu suvel parandas – just nii nagu me ennustasime! – maksulaekumisi, vähendas piirikaubanduse mahtu ning Soome turist hakkas taas rohkem Eestis käima.

Oleme seda meelt, et Eesti majandus kasvaks kiiremini, kui langetaksime veel elektriaktsiisi, riiklikult reguleeritud võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid. Samuti peaks langetama gaasiaktsiisi. Eestis köetakse gaasiga 200 000 kodu, aga erinevalt diislikütusest ei saa seda Lätist tuua.
Praegu on energiahinnad Eestis kõrgemad kui teistes naaberriikides, kaasa arvatud rikastes Põhjamaades. See pärsib meie konkurentsivõimet ja paneb surve alla palgad: kui kõik muud sisendhinnad on naabritest kõrgemad, siis ainus koht, kust kokku hoida, on töötajad. Just sellepärast nõuavad mõned tööandjad meile odavat tööjõudu Ukrainast.
Elektri ja gaasi hinda langetades anname ettevõtjatele võimaluse tõsta palkasid, kaotamata konkurentsis välisturgudel. Eesmärk peaks olema muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas.

Milliseid maksupoliitilisi muudatusi me veel vajalikuks peame? Tee- ja veokimaks ei suurenda oluliselt riigieelarvet, küll aga vähendab meie transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab transpordikulusid siseriiklikult, tõstes nii kõiki hindu. Need maksud tuleks kaotada.
Maksustada tuleks lisaks pankadele ka kindlustusfirmade raha, mida praegu Eestist välja viiakse.
Ettevõtluse edendamiseks tuleks tühistada sotsiaalmaksu miinimumkohustus, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

Ettevõtetel tuleks võimaldada teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta.
Regionaalsete eripärade tasandamiseks tuleks sisse viia maksusoodustused ettevõtetele.
Kokkuvõttes – maksulangetused koostöös teiste majanduspoliitiliste hoobadega nagu bürokraatia vähendamine ja infrastruktuuri väljaehitamine suurendaksid järgneva kümne aasta jooksul meie majanduskasvu sellisel määral, et võime hakata võrdlema oma rikkuse taset Soomega.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-seisukoht-maksudebati-arutelul-makse-ei-pea-mitte-tostma-vaid-langetama-ainult-nii-kasvab-rahva-joukus/

Read more...

Juri Toomepuu: Nõiajaht jätkub – President Trumpi ametist tagandamiseuuringud USA esindajatekojas

Pärast vabariiklase Donald Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel on ta vastaspartei, demokraadid, hõivatud kõikvõimalike skeemidega, kuidas president Trumpi ametist tagandada.

Näitasid ju kõik küsitlused ja teadsid kõik „teadjad“, et Trumpil ei ole võimalust presidendiks saada. Ta vastane, president Clintoni naine, endine senaator ja välisminister Hillary Clinton oli kaheksa aastat ehitanud poliitilist organisatsiooni. Trump, keda polnud keegi kuskile valinud, alustas sellega alles siis, kui ta kuulutas välja oma kandidatuuri. Clinton kulutas valimiskampaaniale peaaegu kaks korda rohkem raha kui Trump – 565 miljonit Trumpi 322 miljoni dollari vastu.

Clintoni pooldajad, demokraadid ja vasakpoolne peavoolu meedia, said šoki, millest nad pole senini toibunud. Demokraadid ja Clinton väitsid, et Trump võitis seetõttu, et ta rikkus seadust, tegutsedes valimiste mõjutamiseks ühiselt Venemaaga ja seetõttu tuleb president Trump ametist tagandada.
USA põhiseadus sätestab, et esindajatekoda võib esitada senatile presidendi ametist tagandamise ettepaneku, kui ta leiab, et too on sooritanud „Treason, Bribery, or other high Crimes and Misdemeanors“ – riigireetmise, äraostmise või teisi raskeid kuritegusid ja süütegusid. Esitatud süüdistuste alusel viib senat USA ülemkohtuniku juhtimisel läbi kohtuprotsessi. Süüdi mõistmiseks ja ametist tagandamiseks on vaja kahe kolmandiku senaatorite nõusolekut. Sõna „süütegusid“ pole põhiseaduses defineeritud. See annab võimaluse esitada mitmesuguseid süüdistusi parteipoliitilistel kaalutlustel.

Demokraatidel õnnestus nende sõiduvees olevate ja demokraatide poolt ametisse määratud USA uurimisagentuuride juhtide abiga luua uurimiskomisjon endise Föderaalse Juurdlusbüroo ülema Robert Muelleri juhatusel, kes palkas 19 Clintoni toetajat, s.t Trumpi-vaenulikku komisjoniliiget. Neid aitasid 40 Föderaalse Juurdlusbüroo agenti ja palju luureanalüütikuid, audiitoreid ning muid uuringute läbiviimise eksperte. Komisjon esitas 500 läbiotsimisorderit, 2800 kohtukutset ja kuulas üle 500 tunnistajat.

Pärast peaaegu kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma 32 miljonit dollarit, avaldas Mueller 448-leheküljelise raporti, kus ta pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu ei olnud teinud mingit koostööd Venemaaga. Raport nentis ka, et ei saa tõendada, et Trump polnud süüdi uurimise takistamises, milles demokraadid olid samuti Trumpi süüdistanud. Samas ei suutnud Mueller esitada ühtegi tõendit, et Trump oleks uurimist takistanud.

Kahe aasta jooksul avaldas Trumpi-vastane peavoolumeedia peaaegu iga päev sensatsioonilisi teateid, mis kinnitasid, et pole kahtlust selles, et Mueller leiab, et Trump saavutas valimisvõidu, sest ta oli koostöös Venemaaga valimisi mõjutanud. Esindajatekoja praegune luurekomitee esimees Adam Schiff kinnitas avalikult ja korduvalt, et tal on kindlad andmed, et Trump on süüdi. Tuli välja, et Schiff oli valetanud, avalikult ja korduvalt.

Demokraadid saavad muidugi aru, et pole realistlikku võimalust Trumpi ametist tagandada. Süüdistused olid esitatud ilmselt selleks, et mõjutada valijaid. See neil Trumpi-vastase peavoolumeedia abiga 2018. aasta kongressivalimistel ka õnnestus. Nad said esindajatekojas enamuse ja seega võimaluse süüdistusi Trumpi ametist tagandamiseks ametlikult senatile esitada. Kuna kaks kolmandikku senaatoritest peavad süüdimõistmist otsustama ja senatis on vabariiklastel enamus, pole ikka realistlikku võimalust Trump ametist tagandada, aga ilmselt arvavad demokraadid, et süüdistuste esitamine aitab neil järgmise aasta presidendivalimised võita.

Sestap ongi alanud uus Trumpi ametist tagandamise kampaania. Kui Ukrainas võitis presidendivalimised ülekaalukalt Volodymyr Zelensky, kes lubas Poroshenko-aegse korruptsiooni lõpetada, helistas talle president Trump, et teda õnnitleda ja arutada USA ja Ukraina suhteid. Pika sõbraliku kõne lõpul mainis Trump eelmise USA asepresidendi Joseph Bideni poega Hunter Bidenit, kes sai „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga kurikuulsalt korruptiivselt Ukraina Burisma gaasifirmalt. Varem oli Hunter Biden üldsusele tuntud peamiselt seetõttu, et oli olnud narkomaan. Mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi tal energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati. Ilmselt oli Bideni poeg oma palga teeninud, ehkki mitte auga.

Juba Obama valitsuse ajal, aastal 2015, tõstatas välisministeeriumi ametnik George Kent küsimuse Bideni poja ülitulusast ametist, väites, et see võib jätta võimuga kauplemise ja korruptsiooni kahtlusi. Ta väitis, et tema hoiatust välisministeerium lihtsalt ignoreeris.

See, et Trump mainis oma kõnes Bidenit, andis demokraatidele uue võimaluse Trumpi ametist tagandamise uuringuid alustada. Otsese aluse andis selleks nn vilepuhuja kaebus, kes väitis, et talle olevat mitmed kolleegid teatanud, nagu oleks Trump survestanud Zelenskyt uurima Bideni rolli Burisma gaasifirma korruptsiooniafääris ja seda põhjusel, et see võiks aidata Trumpi järgmise aasta presidendivalimistel, juhul kui Biden saaks vastaskandidaadiks.

Trump kinnitas, et ta pole Zelenskyt mingil moel survestanud ja avaldas Zelensky loal kogu telefonikõneluse teksti. Seda kinnitas ka Zelensky ise ja hiljem ka uus Ukraina välisminister.
Demokraadid aga leidsid, et Trump oli USA abi andmise ajutiselt peatanud ja selles survestamine seisiski. Trump oli seda küll teinud, sest ta üritas saada Ukraina toetamiseks abi ka Euroopa riikidelt, eriti Saksamaalt, aga Zelensky ei teadnudki midagi abi ajutisest peatamisest. Seetõttu polnud seda quid pro quo (tasu eest vastutasu) olukorda, mida demokraadid väitsid. Puudus „quo“.

Uuringud viiakse läbi esindajatekoja luurekomitees, mille esimees on valetajana tuntud Adam Schiff. Uuringuid ei tehta ametlikult esitatud ametist tagandamise süüdistuste kohta, vaid selleks, et leida põhjuseid ametlike süüdistuste esitamiseks. See annab komitee esimehele võimaluse kuulata tunnistajaid üle salajastel istungitel, keelata vabariiklastel küsitleda tunnistajaid ja mis kõige mõjuvam, hoida salajas informatsiooni, mis näitab, et survestamist ei toimunud ja lekitada peavoolumeediale kõike, mis võib Trumpi mainet kahjustada. Ametlikult esitatud süüdistuste arutamisel oleks selline teguviis kongressi reeglite alusel lubamatu.

Kuna võimalus, et senat Trumpi ametist tagandaks, on kaduvväike, on kõik need uuringud ilmselt mõeldud selleks, et mõjutada valijaid järgmise aasta presidendivalimistel.

Näib, et see eesmärk demokraatidel ei õnnestu. Üks uuringu istung tehti avalikuks ja lubati ka mõnel vabariiklasel tunnistajatele küsimusi esitada. Kaks esimest tunnistajat, need, keda demokraadid pidasid kõige tähtsamaks, ei osanud midagi vastata küsimusele, kas nad teavad mingist kuriteost, mis oleks aluseks Trumpi tagandamiseks. Nad tunnistasid ka, et nad ise ei tea survestamisest midagi, nad on ainult kuulnud sellest teistelt, samuti nagu „vilepuhuja“. Kolmas tunnistaja, endine USA suursaadik Ukrainas, pälvis palju sümpaatiat demokraatidelt seetõttu, et Trump oli teda halvaks nimetanud ja saadikuametist vallandanud. Zelensky teatas muide Trumpile, et ka tema ei soovinud selle saadiku ametis jätkamist.

USA põhiseadus sätestab, et president on riigi välispoliitika juht ja kõik saadikud on otseselt tema esindajad. Nende ametisse määramiseks on tal vaja senati nõusolekut, aga tal on õigus neid igal ajal vallandada, põhjusega või põhjuseta. Diplomaadid, kes on alalised välisministeeriumi ametnikud, jätkavad muidugi oma teenistust ka siis, kui nad enam saadikud ei ole. Kui Obama presidendiks sai, vallandas ta kõik suursaadikud. Keegi sellest mingit numbrit ei teinud.

Üks põhjus, miks demokraatidel nende uuringutega valijate mõjutamine eriti edukas ei näi olevat, on rahva loidus nende jälgimisel. Suur hulk inimesi oli pettunud, kui valeks osutusid kõik „uudised“, mida enamik telejaamu Muelleri uuringute ajal edastas. Kõik telejaamad kaotasid hulgaliselt vaatajaid, välja arvatud tasakaalukam Fox News. Kuigi presidendi tagandamise uuringud peaksid pälvima suurte hulkade televaatajate tähelepanu, oli avaliku istungi vaatajaid ainult umbes 13 miljonit, mis on muude tähtsate sündmustega võrreldes kasin. Trumpi presidendiks vannutamist vaatas rohkem kui 30 miljonit inimest. Ülemkohtu kandidaadi Brett Kavanaugh ülekuulamist senatis vaatas 23 miljonit inimest.

Kõige tähtsam tunnistaja oleks nendel uuringutel muidugi see „vilepuhuja“, kelle kaebuse alusel demokraadid süüdistuse esitasid. Komitee esimees Adam Schiff lubas umbes tosinal korral avalikult, et „vilepuhuja“ tuleb tunnistama. Siis said vabariiklased aga teada, et Schiff või ta abilised olid need, kes olid tollel „vilepuhujal“ aidanud oma kaebust valmistada ja selle kooskõlastanud. Nüüd keeldub Schiff teda tunnistajaks kutsumast, väites, et see kaebus on leidnud küllaldaselt kinnitust teistelt tunnistajatelt, mis pole ilmselt tõsi, ja ettekäändel, et teda on vaja kaitsta ta isiku saladuses hoidmisega.

Praeguste küsitluste alusel on raske ennustada, kes järgmise aasta valimised võidab. Demokraadid pole isegi veel oma kandidaati kindlaks määranud. Kui meenutada, et pea kõik küsitlused vahetult enne 2016. aasta presidendivalimisi ennustasid, et Trumpi presidendiks saamise tõenäosus on väga väike, siis pole kindlasti mõtet praegu läbiviidud küsitlusi kuigi tõsiselt võtta.
Eelvalimised algavad varem, aga kes saab järgmiseks USA presidendiks, selgub lõplikult siiski alles valimispäeval, 3. novembril 2020.

Ega keegi täpselt tea, mida toob homne päev, aga kõige paremini ennustab tulevikku siiski minevik – mida lähedasem, seda täpsemalt. USA majandus on Trumpi juhtimisel parem kui kunagi varem ja ikka veel tõusuteel. ISISe terroristlik kalifaat on hävitatud. USA produtseerib rohkem energiat kui ükski teine riik maailmas ja pole enam sõltuv välismaal toodetud naftast. Tööhõive USAs on kõrgem kui kunagi varem – töökohti on rohkem kui tööotsijaid. Palgad tõusevad. USAle ebasoodsad kaubalepingud on muudetud ausamaks. NATO liitlased on aru saanud, et nad ei saa lõpmatuseni USA maksumaksjate kulul ennast kaitsta ja lepingus ettenähtud summad on hakanud liitlaste riigikaitse eelarvetesse laekuma. Piirimüür, mille Trump lubas enne eelmisi valimisi ehitada, pole veel valmis, aga edu on siiski märgata demokraatide müürisarnase vastupanu kiuste. Lüngad, mis tekkisid Obama ajastul USA riigikaitses, on täidetud.

Kaldun arvama, et Trump suudab teha aastal 2020 sama, mida ta saavutas neli aastat tagasi.

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 19. november 2019

MATTI ILVES: AJU MAHT VÄHENEB

Viimastel aegadel on toimunud täiesti üllatav areng, inimeste aju maht-kaal on asunud vähenema! Praegu on see keskmiselt 100 grammi kergem kui varem.

Teadlased arvavad, et praegu tuleb inimestel kasutada märksa vähem aju, et üleüldse ellu jääda ja vajalikku toitu hankida.

Lisaks sellele on õppimine ja hariduse omandamine muudetud teadlikult kergemaks, ka meil taheti kaotada põhikoolides eksamid ja gümnaasium on võimalik lõpetada kui saada eksamitel sajast punktist ainult üks!  Samuti ülikooli esmakursuslastest pooltel puudub funktsionaalne lugemisoskus (vaid 49% esmakursuslastest sooritas funktsionaalse lugemisoskuse ülesanded rahuldavale või heale tulemusele, vt. uuring „Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase“).
Inimesed muutuvad tegelikult lollimaks.

Globalistid aga selle pärast ei muretse, sest neile vajalikke väheseid oskusi täidetakse veel vajaliku täpsusega nende orjade poolt. Üldiselt loodetakse lähemas tulvikus juba tehisintellektile.

Read more...

Lääne demokraatia ja ÜRO rändelepe



Päevakohane katke Einar Laigna loengusarjast.

Read more...

Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi kontrolli alt väljunud kuritegevuse eest

Vägivallalaine alla mattunud Göteborgi politseinikud räägivad soomlastele, mis Rootsi on teinud valesti ja mis vigu tuleks vältida. Enim teeb muret ressursside nappus, mistõttu on Rootsis kuritegevus kontrolli alt väljunud.
Kokku on Rootsis 22 piirkonda, kus vohab kuritegevus nii, et politsei on seal võimetu midagi tegema. Rootsi politseinikud on kogenud oma töös ähvardusi ja see on küllalt tavaline. Kuritegelike jõukude liikmed üritavad mõjutada ja ähvardada politseid mitmel moel. Näiteks filmitakse ja pildistatakse oma tööd tegevaid politseinikke ning pannakse pildid veebi üles, vahendab Iltalehti.

Lisaks ähvardustele on politseinikud langenud ise korduvalt vägivalla ohvriks. Mitmel puhul on relvastatud politseinikud sündmuskohalt põgenenud. Eriti ohtlikud on kuritegelike jõukude vähem tähtsad liikmed, kes üritavad politseinikke rünnates teenida plusspunkte.

Lisaks takistab politseinike tööd vaikimise kultuur, kus inimesed ei julge kuritegevusest rääkida. Need, kes politseile midagi räägivad, selgitatakse kiiresti välja ja neid hakatakse ähvardama või nende peal tarvitama vägivalda. Inimesed ei julge otse politseinikele midagi rääkida, seetõttu ei saa kohtus kurjategijaid karistada.
Suur probleem on Rootsis politseinike nappus, mistõttu liigutakse kiiruga ühest kohast teise. Kui politseinikud lahkuvad, saavad kurjategijad taas tegutseda.

Rootsi politseinikud kurdavad kõige rohkem ressursside nappuse ja politseinike vähesuse üle. Seetõttu ei suudeta enam kuritegevust ja vägivalda ohjata ning see on kontrolli alt väljunud. Rootsi tegi suure vea, kui ei võtnud piisavalt varakult kuritegevuse kasvu tõsiselt. Probleemsetes piirkondades pole tegeldud inimeste harimise, sotsiaalteenuste ja töökohtade loomisega. Samal ajal on politsei ressursid jäänud ajale jalgu.
Soomes on sellega arvestatud ja Antti Rinne valitsus kavatseb suurendada aastaks 2022 politseinike arvu 200-300 võrra kuni 7500-ni. Nii Rootsis kui Soomes on aga probleemiks see, et politseikooli pole piisavalt huvilisi. Politseitöö ei köida, sest palgad on madalad. Võrdluseks: Rootsi eesmärk on saada aastaks 2024 juurde 10 000 politseinikku.

Soome politsei andmetel teevad Rootsi ja Soome kuritegelikud grupeeringud omavahel koostööd. Soome tuleb rahvusvaheline kuritegevus teistest riikidest. Soomeski on märgatud ohtlikke tendentse, kus teatud piirkonnad jäävad teistest maha ning seal kujuneb soodne pinnas kuritegevuseks. Kui nii läheb, siis korralikud inimesed enam teatud kohtadesse elama ei lähe. Toimub koolide jagunemine ja piirkondade eraldumine.
Narkomaania on üha teravam probleem nii Soomes kui Rootsis. Narkootikumide kaudu seovad kurjategijad inimesi endaga. Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi, et ei lastaks teatud piirkondadel eralduda. See tähendab ühtlasi suuremat panustamist koolidesse ja sotsiaalteenustesse, mille abil on võimalik teatud ühiskonnagruppide tõrjutust vähendada ja reageerida õigeaegselt noorte narkoprobleemile.

Probleemsetes piirkondades puudub inimestel usk tulevikku ja seal pole eeskujud mitte üliõpilased, vaid kuritegelike grupeeringute liikmed, kel on ilusad autod. Rootsi politseinikud hoiatavad, et probleemide ennetamine on palju lihtsam kui vigade parandamine. Probleemiks on Rootsi politseinike arvates ka see, et kurjategijate vanglakaristused on liiga lühikesed.
Suur probleem on Rootsis pagulaste ja varjupaiga taotlejatega, kel on võimalik omale ise elukoht valida. Nüüd tahetakse seda korda muuta nii, et kui pagulased lähevad elama probleemsesse piirkonda, siis jäävad päevarahast ilma. Rootsis tahetakse iga hinna eest vältida segregatsiooni. Teine suur kuritegevuse kasvulava on narkokaubandus.

Põhjamaade politseiasutused teevad omavahel tihedat koostööd. Soomes on juba politseinikele mõista antud, et teatakse, kus nad elavad. Politseinikke tahetakse mõjutada, et nad oma tööd ei teeks. Rootsi kogemus räägib aga sellest, et kurjategijatele ei tohi järgi anda. Rootsi politseinikud hoiatavad Soome kolleege, et nad ärkaksid, sest veel on võimalik Rootsi-sarnast katastroofi vältida.
Soomes on samuti märke noorte tõrjutusest. Viimase kümne aastaga on tõrjutud noorte hulk kasvanud, kuigi selle ärahoidmiseks on kulutatud palju ressursse. Eraldatud teatud piirkondades kasvab ja noorte pessimism süveneb. Praegu elab Soomes hinnanguliselt 61 000 tõrjutud noort.

Read more...

esmaspäev, 18. november 2019

“Räägime asjast” 17.11.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17112019/
 

Read more...

Vooglaid: valitsus ei leia raha sünnitusosakondadele, LGBT-le aga küll

SAPTK eestvedaja Varro Vooglaid kritiseerib olukorda, kus valitsus ei leia raha Valga ja Põlva haigla sünnitusosakonnale, kuid toetab sadade tuhandete eurodega homo- ja sooideoloogiat propageerivaid võltskodanikuühendusi.

"Eile langetati otsus, et Põlva haigla sünnitusosakond pannakse rahapuuduse tõttu kinni. Valga haigla sünnitusosakond suleti samal põhjusel juba mullu. Tähelepanuväärne on asjaolu, et võimalus ka edaspidi Põlva haiglas lapsi ilmale tuua eeldanuks aastas ca 400 000 eurost täiendavat rahastust," kirjutab Varro Vooglaid portaalis Objektiiv.
"Niisuguste uudiste taustal tõuseb ikka ja jälle esile kontrast ideoloogiliste ühingute riikliku rahastamisega, milleks valitsus leiab igal aastal sadu tuhandeid eurosid. Teatavasti anti Eesti LGBT Ühingule sotsiaalministeeriumi kaudu selleks aastaks 96 000 eurot, Eesti Inimõiguste Keskusele 92 010 eurot ja portaali Feministeerium haldavale MTÜle Oma Tuba 60 000 eurot maksumaksjate raha," märgib Vooglaid ja lisab:

"Midagi on sellises olukorras raskelt mäda, kui reaalset ühiskondlikku hüve loovaid teenuseid pakkuvad asutused likvideeritakse väidetava rahapuuduse tõttu, aga ideoloogilist propaganda ja -lobitööd tegevatele ühingutele, mis ei loo mingisugust ühiskondlikku hüve, vaid hoopis kahjustavad seda, jätkub raha küllaga."

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/1105-vooglaid-valitsus-ei-leia-raha-suennitusosakondadele-lgbt-le-aga-kuell

Read more...

"EESTI DEMOKRAATIA ON OHUS! VÕITLUS EKRE JA TEMA MINISTRITE VASTU NÄITAB AINA KASVAVAT TENDENTSI. MIS JA KES VÕIVAD OLLA SELLE TAGA TEGELIKULT?

On täisti selge, et täna ei ole meil normaalselt toimivat õigusriiki! Ajakirjandus tegeleb kohtumõistmisega ja prokuratuurist on saanud repressiivorgan. Kuritegusid uuritakse valikuliselt ja on näha, et siin on valitud maailmavaateline pool. Kuid ikkagi, kes on see keegi kes seda kõike suunab?

Võimu kohta õeldakse, et võim korrumpeerib, täielik võim korrumpeerib aga täielikult ja see on sageli tingitud rotatsiooni puudumisest. Võimule on jäänud pikaks ajaks ühed ja samad persoonid.

Kaja Kallase ja reformierakonna hüperaktivismist võib ka aru saada, neile pressib aeg peale, sest üsna varsti hakkavad tulema ka raportid rahapesu kohta. Sellest ka see meeletu kajakakisa.

VANU AJALEHTI SIRVIDES MIDAGI IKKA LEIAB

See 40 kinniste näomaskidega kapoka öine reid keskerakonna büroos 2012 aasta jaanuaris, põhjuseks ettevõtja Jüri Luige 500 eurone annetus kõlab täna halenaljakalt, kuid samal ajal tõenäoliselt ei ole juhus, et ka KaPo peadirektori Raivo Aeg-i teadmisel toimus ajaloo üks suuremaid rahapesutegevusi läbi Eesti? Äramärkimist väärib, et just KaPost on avastatud ka kõige rohkem vene luure heaks töötanud agente.

Juba aastal 2011 teadis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni juht RAUL VAHTRA, et asi on mäda ja toonased protokollid tõestavad seda veenvalt, kuidas riigiametnikud teadsid ammu, et Venemaalt voolavad Eestisse ja Eestist tagasi hiiglaslikud jõed kahtlast raha. Muide, sellele juhtis tähelepanu ka Euroopa Keskpank.

Alles hiljuti külastasid Reformierakonna juhtpoliitikud Justiitsministrit Raivo Aeg-i, esitades talle küsimuse, kas maaeluministri volituse andmine PRIAle kohtuskäimiseks oli seaduslik, maaeluministrit süüdistatakse valetamises ja sajas muus surmapatus.
Aeg omakorda vallandab EKRE suunal sõimuvalingu, väites, et EKRE rünnakud prokuratuuri suunas on äärmiselt häirivad ja jälestusväärsed.
Kuid kelle nägu täna meie prokuratuur siis tegelikult ikkagi on?

See tänane rünnak EKRE vastu, välja otsitud pseudoteemad ning olulistelt sündmustelt tähelepanu hajutamine on põhjusega ja see põhjus on juba üsna läbinähtav.

Meenutaks mõningad episoode minevikust, mida katab tänaseni teadmatus ja saladusteloor.

Oleme kindlasti märganud ,et mitte kuidagi ei taha laheneda endiste reformierakondlastega seotud kuriteokahtlused, näiteks Tallinna Sadama asi. Selgub, et see ei jõuagi ilmselt kohtukullini, sest 55-aastane Harju maakohtu kohtunik Julia Vernikova taandab end Tallinna Sadama kohtuprotsessist, kuna plaanib 2020. aasta suvel minna pensionile. Kas siin oodatakse tõepoolest taaskord aegumist?

Tänast justiitsministrit teame kui tulihingelist Peaprokurör LAVLY PERLINGU toetajat, kes ise endine Saaremaa miilits, kelle KaPo peadirektoriks olemise ajal tegutses KaPo ridades äärmise viljakusega vene luure heaks ka Aleksei Dressen. ALEKSEI DRESSEN on tänaseks õnnelikult välja vahetatud Venemaale piiril röövitud Eston Kohveri vastu, kes muide väidetavalt töötab edasi sealsetes luureorganites, ...

ABIELUS JULGEOLEKUSTRUKTUURIDE JA VÕIMUVERTIKAALIGA?

Aastal 2013 sunniti KaPost lahkuma rahapesu uurinud uurija AIVAR ORUKASK, kes läks rahapesu teemadel nõu pidama KaPo korruptsioonivastase büroo juhi ­MARTIN PERLINGUGA. Tema üllatuseks ilmusid sellele kohtumisele ka toonane peadirektor RAIVO AEG ja tema asetäitja ERIK HELDNA. Miks Orukask üleöö KaPo usalduse kaotas, pole avalikusele teada.
Martin Perlingust ja Lavly Lepp-Perlingust on tänaseks saanud elukaaslased. Lavly oli enne Martin Perlinguga tutvumist pikka aega KaPos Peadirektorina ja Peaprokurörina töötanud, tänaseks manala teele lahkunud Jüri Pihli elukaaslane.

Kas teave mis saadi Krediidipangaga seotud isiku kaudu, et vene ärimees ANTON GER olevat rahastanud sotsiaaldemokraatlikku erakonda, viis Aivar Orukase töölt eemaldamiseni? Milliseid teeneid sotsid selle eest küsisid, avastas Orukask midagi veel hullemat, või sunniti ta lahkuma liigse agaruse ja kontakti otsimise pärast FSBga, et rahapesu tõhusamalt uurida, sellele vastused puuduvad.

KAS KÕRGED RIIGIAMETNIKUD TAKISTASID AUSAT UURIMIST?

Endine riigiprokurör STEVEN-RHISTO EVESTUS on öelnud, et sageli juhtus nii, kus prokuratuur kuulutas Orukase algatatud kriminaalasja uurimise mõttetuks ja tahtis toimiku arhiivi saata, Orukask aga vaidlustas selle, või saatis riigiprokuratuuri teabenõude küsimusega, miks uurimine ei edene.(?) Tavaliselt politseinikud nii ei käitu väitis toonane Riigiprokurör Evestus, kelle õeldu põhjal olid temal tülid Orukasega tavapärased. Mulje, et kõrged riigiametnikud on varasemalt takistanud rahapesu uurimist, kriibib hinge.

Anton Geri keda on süüdistatud 10 aastat tagasi suurimas 64 miljoni euroni küündivas rahapesus on toodud ka üheks arvatavaks põhjuseks sotsiaaldemokraadi ja endise siseministri ANDRES ANVELTI kiiresti halvenevas tervises ning töölt lahkumises.
Ger ja Anvelt olid peretuttavad, samal ajal liigutab Ger läbi oma firmade Ateka Resource ja Instance miljoneid sularahas üle riigipiiri Eestist Venemaale. Summad on nii kolossaalsed, et Ateka tarvitab raha vedamiseks soomustatud autot.

Justiitsminister Raivo Aegi ei heidutanud isegi 2011 aastal IRLs toime pandud räige kuritegu Eesti riigi vastu, elamislubade müügiskandaal ja liitus sellele vaatamata 2014 aastal IRLga. Seal oli teda ees juba ootamas skandaalne luurekoordinatsiooni juht EERIK NIILES KROSS, kes ülejooksikuna erakonda vahetas ja reformierakonnaga liitus. Märksõnadena võib siin välja tuua seosed Artic Sea kaaperdamise ja reisikeelu alla sattumisega USAs.

Kuid järjest huvitavamaks läheb. Rahapesuskandaali keskmes olev Swedbank on kaitsnud Rootsi riigitelevisiooni väitel Venemaa üht kõige ohtlikumat oligarhi ISKANDER MAHMUDOVIT, keda teatakse Vladimir Putini lähikondsena ja kelle Eestis tegutsenud äripartneritele MAKSIM LIKSUTOVILE ja SERGEI GLINKALE jagas kodakondsust just Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus.

Nende meeste ettevõtete nõukogus on istunud ka keskerakondlane JAAN TOOTS ja eestkostjateks olnud toonane justiitsminister ja reformierakondlane REIN LANG, kui ka keskerakondlane, hiljem reformierakonda siirdunud endine siseminister KALLE LAANET.

Huvitav on ka Postimees grupp suuromaniku MARGUS LINNAMÄE seotus Liksutovi ja Glinka kaudu vene miljonär RUSTAM AKSJONENKOGA, kellel oli osalus läbi Eesti investeerimisfirma Finartis Linnamäe ravimimüügifirmas Magnum Medical.

LÄBI SWEDBANKI LIIKUS OLIGARHIDE JA VENE SALATEENISTUSE RAHA?

RUSTAM AKSJONENKO oli samuti helde reformierakonna toetaja ja Eesti kodakondsuse kõrgeteks soovitajateks Aksjonenkole võis leida reformierakondlased PAUL EERIK RUMMO, LAINE JÄNES-RANDJÄRVE ja ANDRUS ANSIPI.

Hilisem pilguheit Panama paberitele ja selle seostele rahapesuga toob sealt välja vägagi huvitavaid nimesid ja tegelasi:
https://www.aripaev.ee/…/09/panama-blogi-teder-berman-gnidin

Saatuse irooniana on õelnud kunagine Eesti Finantsinspektsiooni juht (2007- 2013) ja endine reformierakondlane RAUL MALMSTEIN 2009. aastal, et aeg ajalt erinevad venemaa finantsinstitutsioonid rõhutavad, et Venemaa lähiriikides on probleeme rahapesu tõkestamisega, aga need on enamasti üldsõnalised avaldused ja rahapesu kahtlustesse ei pea ülitõsiselt suhtuma. (!)

REFORMIERAKONNA VALITSUS PAKKUS 2007 AASTAL KATUST SIMMILE JA TEISTELE VENE SPIOONIDELE

Reformierakondlane JÜRGEN LIGI, olles aastatel 2009-2015 rahandusminister, jõuab finantsinspektsiooni nõukogu istungitele üliharva. (18st istungist vaid kahele) Ligi aga süüdistab rahapesu järelevalve tegemata jätmises hoopis Taani finatsinspektsiooni.

Kapos pikalt Eesti riiki reetnud UNO PUUSEPA, HERMAN SIMMI ja mitmed teised reetmisjuhtumid panevad küsima, kelle huve teenis Reformierakond ja Jürgen Ligi, kui lammutas 2007-2008. a KaPoga konkureeriva eriteenistuse, sõjaväeluure?

KaPo oli kujunenud otsekui Eesti riigireetjate taimelavaks, KaPoga paralleelselt loodud sõjaväeluurel sellist "riigireetjate armeed" ette näidata polnud.
Igal juhul teenis selline Eesti kaitsevõime hävitamine taaskord Venemaa huve!

Aastatel 2007-2015 juhtis Sampo panka ja Danske Eesti filiaali tänaseks manala teele suundunud Aivar Rehe, kes sooritas enesetapu. Küllap oli sellel sügav isiklik põhjus aga see teadmine on koos Rehega hauas. Rahapesu oli selleks ajaks ületanud 200 miljardi piiri.

Reformierakond on muutunud ohuks demokraatiale ja Eesti omariiklusele!

Olgem ausad, kõik viimasel ajal reformierakonna poolt ellu kutsutud sündmused sobituvad väga raskesti Eesti kui demokraatliku õigusriigi kuvandiga ja paistab, et sellele palaganile ei taha kuidagi lõppu tulla.

Kuid milline roll on selles kõiges politseikindralinspektor ja justiitsminister Raivo Aegil?"


Allkas: Kersti Kracht, copitud "Äripäv" - Facebook

Read more...

pühapäev, 17. november 2019

Huvitavat pühapäeaks: Enne kui jooksed, tasub alati mõelda, kelle järel, milleks ja kas ikka.

Soovin jagada vaid mõnda paljudest kogetud olukordadest isiklikus elus, mil olen elanud väljaspool kodumaad - Austrias, Saksmaal ja Inglismaal. Need mälestusekillud olgu lihtsalt mõtiskluseks, mida me täna oma "südame-profiilipiltidega" laiemas pildis saavutada soovime.
Näiteks on tänaseks saanud idüllilisest Salzburgi linnakesest Rumeenia "kerjusmafioosode" pesapaik. Turvaline ja esteetiline linnapilt on ärakasutavate kerjuslaste ja nende vanemate ja vanavanematega "reostatud" ja see mõjutab hetkel juba ka turistide külastatavust. Isegi Mozarti kuulikesed ei aita enam. Miks? Sest oldi liiga liberaalsed.
Saksamaal Essenis olid juba 2002. aastal linnasüdamest vaid kolme trammipeatuse kaugusel minu kui hea saksa keele oskusega inimese jaoks poodidel võõrkeelsed sildid, niiet ma vaid vaateakende kaudu aimata võisin, mida seal müüakse, võib-olla... Keskusesse sõites olin trammis oma kasutütrega nii kaugele kui silm ulatus ainuke mitte kaetud peaga naisterahvas ja meile saadeti imelikke pilke vaikiva sõnumiga "nii ei sobi". Ühel ootamatul õhtul tulid mu tollase sakslasasest elukaaslase juurde umbes kella kümneses metroovagunis neli tõmmut verd meest - vagun oli tühi ja ka hädapidur liiga kaugel -, müksasid teda provokatiivselt ja mõnitasid sõnadega "Hei, sina, sealihaõgija!". Kaaslasel ei jäänud muud üle, kui koos meestega mitte oma õiges peatuses väljuda, sest metroojaam oli inimtühi... Mida peab tundma inimene, kui teda koheldakse omaenda riigis sedasi?
2004.a Münchenis elades kogutakse meiegi maja elanikelt paanilises palves allkirju, et maja taga asuvast Saksa-Türgi kultuurikeskusest ei saaks islami mošeed (Saksa-Türgi oli formaalne silt, loomulikult ei käinud seal ühtegi sakslast ja saksa kultuuriruumiga sideme loomise asemel kasutati keskust juba tookord palvelana). Sama aasta suure neljapäeva hommikul, mis on teatavasti katoliiklikus ruumis üks tähtsamaid kirikuaasta pühasid, kuuleme oma magamistuppa, kuidas muezzin hüüab palvele. Kultuurikeskuse hoovi ja seintele on provokatiivselt paigaldatud hiigelvõimsad kõlarid. Müncheni politseilt ja linnavalitsuselt on saadud vastavad kooskõlastused. Sakslased sulgevad oma akende luuke...
Kuidas selline asi juhtuda sai? Sest Saksamaa on kannatanud mõneti ülekohtuselt II maailmasõja taaga all ja ei miskit muud, kui kunagi, palju aastaid tagasi oldi lihtsalt liiga liberaalsed.
2003. aastal Austria kaunis-kaitstud mägikülas elades, umbes 50 km Salzburgist lõunapool, saabuvad ühel ilusal suvepäeval külla õigeusklikud juudid, seavad end laagrisse sisse ja nõuavad iseenesestmõistetavalt, et tänasest päevast peale ei tohi nende kogukonnale ükski taluperenaine oma lehmalt piima lüpsta. Aga piima on neil vaja. Seda tehku ainult mees. Ja kui peremees nõus pole, siis lasku rabi isiklikult lehma juurde. Miks? Järjekordne II maailmasõja taak ja "väljavalitud maa" pühadusse tõstmine. Tõeline ajalookomplekside tohuvabohu.
Aga kuidas pidid tundma need põlised mägikülanaised, kes on au ja austusega oma lehmi aastasadu lüpsnud?
2009.a Londoni lähistel Slough´s elades elame Suur Britannia kõige emigrantiderohkemas linnas - teles jookseb lausa ekstra krimisari selle kohta, mis Slough´s toimub. Mitte sellepärast, et vaenu õhutada või kallutada, aga sellepärast, et seal tõesti juhtub. Juhtub sedagi, et meie üürimaja katuse kohal politseikopter tiirutab, sest juhtumisi otsitakse põgenemasaanud kurjategijat, muuhulgas ka meie pisikesest, kõrgete plankudega ümbritsetud aiast. Sellisest, nagu on enamik tüüpilisi inglise aedu. Britid olid sellest linnast üha jõudsamalt ära kolinud, sest nende jaoks ei jätknud enam "ruumi". Mida peab tundma ühe riigi kodanik, kellel ei ole enam omal maal oma ruumi?
2018. aasta oktoobris Kölnis ja Kölni lähistel külas käies kuulen arukatelt ja haritud sõpradelt, et järjest enam on tekkimas linnaosasid, kus sakslased enam elada ei soovi/ei saa, sest kultuursed ja sotsiaalsed arusaamad on lihtsalt leppimatult erinevad. Kohalikud on hakanud isegi väikelinnades uksi lukustama korraks majast väljudes, sest sissemurdmised ja aiavargused on oluliselt sagenenud. Pean silmas meie mõistes külasid, kus oli veel hiljuti normaalne, et aias töötades ei pea ust sneprisse keerama. Muuseas, samuti huvitav fakt: 2016.a Saksamaa kriminaalpolitsei statistika esmapilgul isegi ei näita sellist statistikat. Tundub, et rahvale ainult "tundub". Aga ups!, hiljem selgub, et just sel ajal, kui andmeid erinevatest liidumaadest Kriposse saadeti, olid Nordrhein-Westfaleni elektroonilised torud "mingil seletamatul põhjusel umbes ja andmeid ei saadudki statistikasse edastada"... Aga just selles liidumaas elab lõviosa neli aastat tagasi sissevoolanud migrantidest. Kölni katedraali ümbrus on alates skandaalsest uusaastaööst 2015/1016 paksult relvastatud politsenikke täis. Kuidas sellised asjad toimuda saavad? Sest 2015. aastal oldi liiga liberaalsed.
Läinud aasta septembris Strasbourg´i külastades pidin kõhedusega mööduma laetud automaatrelvadega politsenikest täiesti tavalisel tänaval, sest nende seljataha jäi juudi kultuurikeskus (ja ilmselt ka sünagoog). Sest kardetakse eri uskude relvastatud konflikte, enesetaputerroriste jne.
Välismaal elanuna ja Eestimaa senist turvalisust väga hinnates tahan ma täna küsida, kas kõik profiilipiltide muutjad on kordagi omal nahal kogenud eelnevalt kirjeldatut? Või kas on ikka piisavalt reisitud Euroopa suurriikides, eelkõige Prantsusmaal, Saksamaal, aga ka Rootsis peale 2015. aastat?
Kõigile neile eestlastele, kel on välismaalastest elukaaslased (ka minul on olnud, ja rohkem kui ühel korral) - selleks, et teie elukaaslane oleks perre vastu võetud ja ka ühiskonnas tolereeritud, ei pea ilmtingimata 180 kraadi teises suunas jooksma. Veel vähem lihtsalt kaasa jooksma sellepärast, et teised jooksevad. Üle võlli on alati üle võlli.
Võib-olla rahuneks nüüd natukeseks maha ja laseks asjadel lihtsalt settida - see ju meie esivanemate tarkus, mis on (küll praegusaja Eesti täbarast iibest hoolimata) meid vähemalt seni kenasti vee peal hoidnud.
Enne kui jooksed, tasub alati mõelda, kelle järel, milleks ja kas üldse.

Ursula Zimmermann

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP