RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 18. november 2018

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” novembrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                         
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikli näide novembrikuu "Rahvuslikust Teatajast"

 Uus dokumentide põhine raamat Pullapää jäägritest

 Korralike kaante vahele on saanud raamat nimega „Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii“. Raamatuga soovitakse taas jalule seada tõde, mis on kaduma läinud Eesti ajaloo kolmanda võltsimisega:  laaride, muulide, kaaside, kadakute jpt poolt Pullapää jäägrite kohta kokkukirjutatud olupoliitilise vale läbi“ (lk 252).  „Esimene [võltsimine] oli K. Pätsi korraldusel 1930ndatel, teine kommunistlike okupantide survel ja korraldusel 1950ndatel (lk 5).
 Jäägermajor Jaak Mosin 2015. aastal eksiilis Tenerifel

 Raamatu autoriteks on Tiit Merenäkk ja Jaak Mosin. Sündmusi kajastatakse võimalikult algdokumentide ja tollal ajakirjanduses ilmunud kirjutiste läbi, vältimaks ilmselt autorite arvamist „üheks arvajaks teiste hulgas“.
Raamat algab tolleaja sündmuste lühikokkuvõttega eestimeelsest ja rahvuslikust vaatevinklist, mis on samas vaimus lugejale kindlasti huvitav.
„16. septembril 1992 loodi Kaitsealgatuskeskuse poolt Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii“ (lk 23). Aasta varem – 31. septembril 1991 oli asutatud nn punapolkovnikute poolt loo teine peategelane nn Kaitsejõudude Peastaap (KP), mille ülema kohusetäitjaks oli kommunist ja GRU usaldusisik tankipolkovnik Ants Laaneots (lk-d 22 ja 23). KP oli mõeldud ENSV eliidile võimu ja privileegide kindlustamiseks (lk 40).

Leheküljelt 45 võib lugeda: „Ei olnud ju mingi saladus, et ennast politseiks ümbernimetanud miilitsalt polnud (korrumpeerumise tõttu) inimestel mingit abi loota. Iga päev tapeti inimesi, rööviti, varastati ja seda tegid maffiamehed täiesti karistamatult. Mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum oli äkki saanud NSV Liidu kurjategijate Eldoraadoks, tõeliseks Metsikuks Lääneks... Kogu Eesti oli nende „grupeeringute“ poolt korralikult ära jagatud. Keda siin kõike polnud – Permi, Krasnodari, Peterburi, tšetšeeni, Novosibirski (!) jpm grupid... Et saada ettekujutust, mis tollal toimus on mõttekas näiteks vaadata, kasvõi tapmiste statistikat: 1992 – 302; 1993 – 389; 1994 – 426; 1995 – 328! Tapmistest avastati pooled, kuritegudest iga neljas.“ /-/  „Tolleaegne rusikamees oli kaugelt äratuntav – dressid, siilipea ja sõrmejämedune kuldkett...“ (lk. 84).
Olukorra ilmestamiseks järgnev kirjeldus leheküljelt 85: „Kaks vene rahvusest noormeest (üks nimetab end Aleksander) ja armeenlane (või grusiinlane) tutvustas end Samuel, teatasid, et Argo Kracht võlgneb neile 168 000 krooni. /-/ Väljapressijad ütlesid, et raha tuleb ära maksta esmaspäeval 21.06.1993. a või muidu tapetakse Argo Kracht. /-/ Esmaspäeval pöördusime kriminaalpolitsei poole, /-/ kuid politsei tegevust teisipäeval ei märganud. Helistasime ka politseikorrapidajale ja küsisime, mida teha, öeldi täieliku ükskõiksusega, et pöörduge oma rajooni politseiprefektuuri. Küsisime veel Kaitsepolitsei telefoni, selle peale öeldi, et pöörduge Kaitseliitu. Kaitseliidu korrapidaja käskis minna kohale Tallinna Malevasse. Seal ei võtnud keegi telefoni.“ Viimases hingehädas tuli jäägerkompanii poole pöörduda. Kellelegi see ei meeldinud.

 „Maffia kogus iga päevaga jõudu juurde ja tema ohjeldamisega sisuliselt ei tegeletud, kuna korrumpeerunud politsei (loe: miilits) tegi maffiaga kõikjal koostööd.  /-/  Kibuvitsa baari juhtum näitas, et osutusid vaid jäägrid jõuks, kes oli valmis kantpäid n-ö „liistule tõmbama“. Tekkis probleem: „Kuidas nad kõrvaldada?“ (lk 94).

Raamat läheb põnevaks 95. leheküljel, isegi väga põnevaks

Sellises segaduses jagati Jäägerkompaniile 5. juulil (1993) Laaneotsa korraldus välja anda kõik, mis on laos: mürsud, padrunid, kuulipildujalindid, granaadid...“ Käsku ei jõutud täitma hakatigi, kui saabus juba uus Ants Laaneotsa käsk. „Jäägrikompaniil alates 7. juulist 1993 dislotseeruda ümber Paldiski linna endise NSVL sõjaväeosa 20951 linnakusse.“
Paldiski oli tollal edasi Venemaa maa-ala. Pealegi veel eriti tähtis maa-ala (lk 95). „Hommikul, kui 60-liikmeline kompanii lähenes Paldiskile Keila maanteed mööda, ei lasknud politsei neid linna sisse. Peastaap polnud neid teavitanud jäägrite operatsioonist...  Kompanii oli sunnitud otsima teist sissepääsu, mis õnnestus Padise maantee kaudu“(lk 95). Venelasi polnud teavitatud eestlaste saabumisest. See oli neile täielik üllatus. „Järgmise päeva hommikul saabus jäägrite juurde kaks bussitäit vene eriüksuslasi koos 6 kõrge mereväeohvitseriga. Eestlastele anti ultimaatum – koristada end 1,5 tunni jooksul Pakri poolsaarelt. Venelased olid valmis kohe tuld avama“(lk 95). Siinkohal katkestaks. Rahvusmeelne lugeja vaevalt vaimustub sellest, kui talle raamat ümber jutustatakse. Jäägerkompanii Paldiskisse saatmine oli provokatsioon selle halvimast otsast.

Jäägrite juhid olid oma sõjalised aukraadid saanud Eesti Vabariigi valitsuselt eksiilis enne põhiseadusliku riigikorra taaskehtestamist (lk 287). Need, kelle aukraadid olid nõukogude okupatsiooniarmeest, pilkasid neid operetiauastmeteks ja arvasid, et aukraad okupatsiooniarmeest õigustab neid iseenesest jätkama okupatsioonist vabanenud riigi kõrge sõjaväelasena. Riigi, mida nad olid ise aidanud okupeerida. Tavaliselt ajaloos ei lasta selliseid enam sõjaväe ligigi.
Kellelegi ei meeldinud, et rahvuslikul väeosal oli hea maine, järjest rohkem ajateenijaid soovis just jäägerkompaniis teenida. Mõned isegi põgenesid teistest väeosadest sinna. Kompanii pidi saama Tallinna Vee turvamise lepingu. Jäägerkompaniid olid loomisel Pärnus, Otepääl ja Vaivaras. 
Provokatsioonid olid ka jäägritele eraldatud 300 000 EEK-i äravõtmine Ants Laaneotsa poolt  – kompaniile jõudis 300 000-st vaid 30 (lk 97), samuti kompanii laialisaatmine (pealegi seadusevastane) üheainsa inimese  – peaministrikohusetäitja Trivimi Velliste poolt (lk 108). Üks liialdatud vastutoime järgnes teisele. Kõik kokku on hea näide halvast, (tegelikult väga halvast) asjaajamisest, mida saatsid ähvardused mõlemalt poolt.
Kompanii koosolekul vastuvõetud otsust (lk 104) Kaitsejõudude Peastaabi alluvusest lahkuda ei saa pidada oludele vastavaks. Kui sellele oleks vastatud palkade äramaksmise, likvideerimisekäsu tagasivõtmise ja vajalike puuduste kõrvaldamisega võib olla poleks siis midagi juhtnud. Kogu „kriis“ oleks sellega lõppenud.

Otsiti võimalust vabaneda rahvuslusest kui sõjalisest jõust
Jäägrite eksisamm puhuti suureks: mäss, vastuhakk, allumatus ja seadus(t)erikkumine. Ununes ära, et nad ei vastandunud Eesti riigile, (põhi)seadusele, valitsusele jne. Nad ei soovinud vaid olla „punapolkovnikute“  KP alluvuses. Mujal maailmas ei ole haruldane, et on olemas iseseisvad üksused ja kõik ei pruugi alluda ühele ja samale keskusele ja selles ei nähta midagi kummalist. Üleüldse, miks peaks sellele lisaks veel alluma, kui järgitakse üht ja sama põhiseadust, põhikirja ja aetakse üht ja sama asja. Aga eesti mõtlemise järgi peab. Praegult on Eestis jälle võõrväed, kes ilmselt täidavad siin ülesannet, mis pole Eestile vajalik. Nemad ei allu samuti Eesti ülemjuhatusele. Erinevalt jäägritest ei häiri see kedagi. Ei esitata isegi küsimust, kuidas nad Eestit „kaitsevad“, kui nad siinkandis kellelegi ei allu. Kuivõrd nad alluvad Eesti seadustele, ei ole siinkirjutajale teada?
Kõige endale allutamisel on varjukülg, mille mainimine ei tee lugejat rõõmsaks, kuid meie lehe otsekohesuse juures oleks selle mahavaikimine kohatu. Kui oled suutnud Eesti-suguses riigis mingi ala endale allutada – lähevad lahti välismaiste salateenistuste rahakraanid – sorinal.

Kui aga Pullapääle jäägrite ümber hakati koondama teisi sõjaväe- ja miilitsaüksusi, siis oli see otsene kodusõja esilekutsumine või selleks valmistumine. Kuperjanovi pataljoni A-kompanii aga toodi Pullapää lähedusse ja seati rünnakuks valmis. Kõik kaitsejõudude väeosad viidi lahinguvalmidusse  (lk-d 150, 298, 304). Siinkirjutaja arvates oli see „kriisi“ kõige raskem ja ohtlikum viga. Täiesti kohatu samm. Olukorra võimendamine halvemas suunas, sest jäägrid ei kujutanud endast mingit ohtu ei riigikorrale ega ümbritsevale elanikkonnale. Jäägrid ei käinud rahulikke elanikke vägivallaga ähvardamas ega neilt raha välja pressimas, nagu seda tegid venelastest kantpead tolleaegsete võimude ja miilitsa vaikival nõusolekul. Teiste ühiskondade ajalugu lugedes kutsutakse juba sellist olukorda kodusõjaks, kus relvastatud jõud, s.o väed, seisavad vastamisi.

Otsiti võimalust vabaneda rahvuslusest kui jõust – sõjalisest jõust. Nagu kirjas ülal, provokatsiooni  üritati mitu korda (kord isegi venelaste kätega). See ka õnnestus, mitte nii suurejooneliselt kui loodeti, aga ikkagi õnnestus. „Jäi samas seisma mikrobuss, kust tormasid välja relvastatud mehed, mustad türbid seljas ja maskid ees. Neli kaitseliitlast rebiti autost välja, nende käed pandi raudu. Siis tõugati nad pikali ja maskides politseinikud hakkasid neid jalgadega peksma. Kui julmurid leidsid, et jäägrid on piisavalt pehmeks taotud, sõidutati mehed Haapsalu politseisse. Pärastlõunal sõitis jäägerkompaniist neli meest Haapsallu asja selgitama, /-/ siis ka nendega toimiti samamoodi“ (lk 171).  Riigikogu Riigikaitsekomisjon kogunes hädaistungile ja mõistis hukka. Hukkamõistmise asemel oleks pidanud politseijuhtkonna tunnipealt maha võtma ja vägivallatsenud politseinikud puhkusele saatma, sest keegi ei teadnud, kelle nad järgmise päev sandiks peksavad või maha lasevad. Nii ka läks. Politsei tulistas huupi lahingurelvadest Keilas ja Tallinnas otse tänaval, kus olid teised liiklejad – autod ja inimesed. Ohvreid pole teada või on need maha vaikitud.
„Kohe kui saime üle lävepaku hakati meid jalgadega peksma. Peksjate saapaninadel olid rauast otsad n-ö luumurdjad. /-/ Kui ühed peksjad väsisid, tulid kohe teised asemele /-/ Paari minuti pärast oli Asso [Kommer ] nägu nii verine ja moondunud, et teda polnud võimalik ära tunda“ (lk 182). Jumal! Mida te tegite!? Te pidite ju üheskoos oma vastiseseisvunud ühiskonda – riiki üles ehitama, mitte üksteist surnuks peksma, üksteise pihta tulistama.
Kokkuvõtteks.

Mida siinkirjutaja kogu loost arvab täppisteadusega, mille nimi on tagantjäreletarkus?
Eesti oli äsjavabanenud, omaalgatuslik (Kodanike Komiteed, Eesti Kongress), aateline ja rahvuslik. Rahvuslus oli au sees. Rahvuslik partei – ERSP oli saanud valimistel 9% hääli.  Libarahvuslasteks osutunud Isamaaliit 22%, Eesti kodanik 7%, koos moodustasid nad eestimeelse valitsuse. Riigikogus oli hulk rahvuslikult meelestatud rahvasaadikuid. Rahvuslusel oli ühiskonnas lai kandepind.
Sellisest Eestist oli vaja lahti saada. Kogu see rahvuslus pidi astuma ämbrisse. Rahvuslus tuli ühiskonnast välja juurida ja samuti need teised „pahad asjad“: rahvaalgatus, omaalgatus, ettevõtlikkus, isamaa-armastus – kaitsetahe.
Vaja oli suurt-suurt skandaali – kodusõda – relvastatud kokkupõrget, ohvreid, verd, laipu, reetureid, käpardeid ja kõige rohkem SÜÜDLASI. Süüdlased said olla vaid rahvuslased – eestimeelsed. Kõik pidid nägema, kui saamatu on rahvuslik valitsus, kui pahad on rahvuslased ja „millise õnnetuse sisse nad kogu ülejäänud ühiskonna olid vedanud“.

Omaalgatuslik, rahvuslik väeosa – jäägerkompanii – sobis selleks suurepäraselt. Siin sai lüüa vähemalt kolm kärbest ühe hoobiga: kaitsetahet, rahvuslust ja omaalgatust.
See ka õnnestus, mitte nii suurejooneliselt kui loodeti, aga ikkagi õnnestus. Rahvuslikud erakonnad said kaotuse osalisteks. Nende seas leidus hulk isikuid, kes neid reetsid ja seeläbi nende maine alla viisid. Rahvuslik valitsus lahkus ametist. Rahvuslus ja rahvuslik eliit kaotasid ühiskonnas poolehoiu . Rahvuslaste plaanid jäid pooleli. Eesti jäi dekoloniseerimata, derussifitseerimata ja desovetiseerimata. Endised jäid ametitesse edasi ja tulid järgmise valitsusega tagasi. Jäi alles kõrgetele ametikohtadele vajalik orjameelne isikkoosseis – hädavajalik inimaines uueks hõivamiseks, mis ka aset leidis.
Siinkirjutaja teab, kus selliseid plaane sepistatakse – suurriikide salateenistuste peakorterites.
Soovitus – kindlasti lugeda! Raamat on asendamatu vaimuvara lähiajaloohuvilistele ja kõigile, keda huvitab,  kuidas me praegusse olukorda olema jõudnud. 

Detsembris ilmub raamatule järg: „Läänemaa Vabatahtlik Jäägerkompanii 25“.
                                  JAAN HATTO



Read more...

Riigikogu istung, 15. november 2018



Riigikogu tänasel istungil oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“.

Read more...

EESTI MEEL: Brüsseli vaksalis ehk Mis kompakt!

Me pühendume selles globaalpaktis väljendatud sihtide saavutamiseks üksteise toetamisele tihedama koostöö ja üleilmse partnerluse kaudu ja solidaarsuse vaimus…”

Globaalpakt turvalise ja korrapärase rände saavutamiseks, §39.

Võimuladviku nn peavoolu esindajad süüdistavad migratsioonipakti alatuid vastaseid, et nood pakti ümber tolmu keerutavat, üritades rabada valimiskünnist või päästes valla suisa teabesõda, kus relviks libauudis, pooltõsijutt jms.

On's nad ise häma patust priid? Miks kasutab see "tervem" osa ladvikust siis ometi nii veidrat eestindust lihtlabase pakti puhul, mida inglise keeles lühikujul nimetataks Global Compact for Migration = üleilmne rändepakt. Meil nimetab ladvik seda aga ränderaamistikuks.

Migratsioonibuumi harjal sündinud pakti vist kõige väljapaistvam kohalik vastane Urmas Reinsalu isegi nimetab seda nagu kompromissi-valmidust üles näidates ränderaamistiku leppeks.

Veelgi hullem nurieestinduse näide on termini kompakt import — niisugune tähejada ei tähista eesti keeles oletatava eraldi sõnana midagi ning pealegi… Tegu on mõnekümne-leheküljelise dokumendiga, mis on nii mõtte kui ka mahu poolest väga-väga kaugel kompaktsusest.

Kui mingit lepet või selle eelnõud nimetatakse raamistikuks, on midagi aga valesti. See on ilmselt toores või pelgas nagu luukere (pr carcasse = luustik, toes) ongi.

Ehk on erapooletu täpsuse poolest kõigist muist käibel olevaist paslikum Marrakechi rändelepe (seda on nt EV välisministeeriumi FB-s kõnealuse teema üle vesteldes kasutanud rändeleppe kriitik Vivian Goldschmidt, ent siinkirjutaja ei tea, kas tema oli ka esmakasutaja)

A. Sõna ‘raamistik' sünonüüme

raamistik = karkass, toes(tik), (kande)sõrestik, relp, sard; kandetoestik, tugiraamistik
raamistik alusplaat; voodiraamistik; armatuur, sarrus; luustik; (fam) kaadervärk; (ülek täh) lõim


B. Sõna ‘raamistik' tähendus EKSS-i järgi

1. raamide kogum. Nt akende raamistik. || sellest ümbritsetud, piiratud ala. Kasutusnäide: Üks aken oli katmata. Selle raamistikus istusid laua ümber joobnud mehed, õllepudelid ees. (A[leksander] Saarna) ▷ Liitsõnad: aknaraamistik.
2. tugiraamistik, kandesõrestik vms, karkass. Nt kasvulava, lehtla raamistik.
3. (piltl) piiristatud ala, selle ulatus, piirid. Nt: jutustuse raamistik. Kasutusnäide: Püütagu ainult vaikselt tööd teha oleva korra raamistikus. (H[ans] Kruus)
Võttes tähendusi kokku ja neile lähimat ühisnimetajat otsides tuleb pikemata nentida — üpris tehniline sõna, kui seda mitte just piltlikult kasutada. Rahvusvahelisse õigusse piltlikke võrdkujusid tarida on siiski liiast.

Sõnal ‘raamistik' puudub õiguslik ja heal juhul on poliitiline tähendusväli. Tollele nn raamistikule aga millegipärast ei tihata anda rahvusvahelisele poliitilisele või/ega õiguslikule kokkuleppele omast, tavapärasemat nimetust, olgu või…
• ülddeklaratsioon; või
• pakt (ld pactum kokkulepe) = (pol) poliitilise tähtsusega rahvusvaheline leping; või
• konventsioon (ld conventio) = (jur) sobimus, kokkulepe, eriti rahvusvaheline leping poliitiliste, majanduslike vm suhete korraldamiseks; või
acquis (pr < acquérir omandama) = (jur) õigustik, või
• lepe või leppimus või leping…

Miks!? Kahtluseuss kipub kallale. Iga uudsus äratab ju vähemasti tähelepanu. Ja sunnib vähegi mõistlikku inimest kui mitte üksi kukalt kratsima, kas või omaette seda asja kaaluma, siis küllap teistelt küsima või oma mõttekaaslasiga ühes vaagima:

milleks säherdune moeröögatus ja/
või mis siis nüüd äkki lahti on, et senised mallid ükski ei sobi enam?

Lühidalt, taas on rahvast kas piisavalt pikaldaseks lolliks või lootusetult vaimupuudeliseks loetud.

Lisaks… midagi muud. Nimelt järelemõtlemiseks üks vene lühimängufilm eesti aktsendiga venelaste juhukohtingust EU pealinnas (на русском)
 
VENELASE TULEVIKUNÄGEMUS EHK NÜRI VESTLUS BRÜSSELI VAKSALIS

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2018/11/brusseli-vaksalis-ehk-mis-kompakt.html

Read more...

laupäev, 17. november 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Mart Helme: välisminister Sven Mikser peab valitsusest lahkuma

Välisminister Sven Mikser on oma haldusalal muutnud suveräänse välispoliitika olematuks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon leiab, et ÜRO rändeleppe kohta Riigikogule valetanud ja avalikkust eksitanud välisminister Sven Mikser peab ametist tagasi astuma.

„Välisminister Mikser on püüdnud ÜRO rändeleppe sisu Eesti parlamendi ja avalikkuse eest varjata. Mikseri jätkuv jutt sellest, kuidas rändepakti kriitika olla orkestreeritud inforünnak, on kõige alatum oma rahvale valetamine. Kõige suurem varas on hakanud karjuma, et võtke varas kinni,“ ütles Helme.

 „On kõnekas, et sotsid on kaasanud rändeleppe kriitikute vastu suunatud laimukampaaniasse ka Eestis asuvate välisriikide saatkondade esindajad, kellede puhul peaks olema meie siseasjadesse sekkumine välistatud. See näitab selgelt, et sotsid ei ole truud mitte Eesti rahvale, vaid oma ideoloogilistele mõttekaaslastele väljaspool Eestit. Kui Mikser vabatahtlikult tagasi ei astu, alustab EKRE fraktsioon teiste erakondadega konsultatsioone Mikserile umbusalduse avaldamiseks.“

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-valisminister-sven-mikser-peab-valitsusest-lahkuma/

Read more...

Valitsuskriis on reaalsus: Ossinovski esitas Ratasele ultimaatumi, nõudes Reinsalu lahkumist

Sotside juht Jevgeni Ossinovski haaras ohjad ja esitas peaministrile ultimaatumi: kas valitsusest lahkub Urmas Reinsalu või lahkuvad sotsid. Foto: Scanpix

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski esitas Jüri Ratasele ultimaatumi, öeldes et kui peaminister ei vabasta justiitsminister Urmas Reinsalut (Isamaa) ametist, siis ei näe sotsid võimalust valitsuses jätkata.

“Eile oli halb päev Eestile. Valeväidete massiivi toel orkestreeritud inforünnakule allunud Isamaa muutis valitsuse otsustusvõimetuks ning viis meid sellega Ungari ja Poola välispoliitilisse klubisse. Justiitsministri jaoks on tegemist mänguga, milles võib vahel “paha poiss” olla. Sotsiaaldemokraatide jaoks on tegemist 27 aasta jooksul raske tööga ehitatud Eesti välispoliitilise maine ja põhiväärtuste küsimuse alla seadmisega,” selgitas sotside juht.
“Tunnustan välisminister Sven Mikserit põhimõttekindluse eest selles küsimuses. On selge, et samamoodi valitsus edasi minna ei saa. Seepärast olen teinud Jüri Ratasele ettepaneku vabastada justiitsminister Reinsalu ametist.”

Sotside juhatus asub ÜRO rändeleppega liitumise küsimusega seonduvatest erimeelsusest paisunud kriisiolukorda arutama esmaspäeva õhtul. Intervjuus ERR-ile kordas Ossinovski oma seisukohta, et kui Isamaa rändepakti küsimuses meelt ei muuda, siis on keeruline näha, kuidas valitsus edasi töötab.
“Meie kindlasti ei näe seda võimalust, et siin niisama toredate konsultatsioonide käigus on võimalik see asi ära lepitada. Kui Isamaa peaks meelt muutma selles küsimuses ja tagasi pöörduma selle väärtuspõhise välispoliitilise kursi juurde, siis see on võimalik,” selgitas ta.
Peaminister Jüri Ratas nentis, et koalitsiooni töövõime on saanud tugeva löögi. Seepärast otsustas ta katkestada oma tänase Ida-Viru ringreisi ning pöörduda tagasi Tallinna. Õhtul kell 17 koguneb olukorda arutama Keskerakonna juhatus.

Välisminister Sven Mikser teatas aga, et jätab ära oma Kanada visiidi.
Kell 13.30 superministeeriumis alanud pressikonverentsil toonitas Reinsalu, et ei lase Ossinovskil end põlvili suruda. Justiitsministeri sõnul tuli Ossinovski ultimaatum talle üllatusena ning et selle ultimaatumi motiive võib vaid aimata.
“Rõhutan vaid, et kui selle ettepaneku mõte on suruda Isamaad ja mind kõnealuses küsimuses põlvili, siis minult seda oodata ei maksa. Riiki ei saa juhtida põlvili.”
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi arvates võiks valitsus pingetest hoolimata jätkata kuni kevadiste riigikogu valimisteni. Samas kinnitas ta, et Isamaa oma seisukohta rändeleppe osas muuta ei kavatse.

“Ma arvan, et sellega [Ossinovski ultimaatumiga – toim] püütakse kuidagi survestada Isamaad oma praegusest seisukohast taganema. Ma võin öelda, et me kindlasti oma seisukohta ei muuda,” kinnitas Isamaa esimees.
Samal ajal on teinud omapoolse avalduse ka EKRE esimees Mart Helme, kelle sõnul peaks valitsusest lahkuma hoopis ÜRO rändeleppega seonduvalt valetanud ja avalikkust eksitanud välisminister Mikser.
“Välisminister Mikser on püüdnud ÜRO rändeleppe sisu Eesti parlamendi ja avalikkuse eest varjata. Mikseri jätkuv jutt sellest, kuidas rändepakti kriitika olla orkestreeritud inforünnak, on kõige alatum oma rahvale valetamine. Kõige suurem varas on hakanud karjuma, et võtke varas kinni,” ütles Helme.

„On kõnekas, et sotsid on kaasanud rändeleppe kriitikute vastu suunatud laimukampaaniasse ka Eestis asuvate välisriikide saatkondade esindajad, kellede puhul peaks olema meie siseasjadesse sekkumine välistatud. See näitab selgelt, et sotsid ei ole truud mitte Eesti rahvale, vaid oma ideoloogilistele mõttekaaslastele väljaspool Eestit. Kui Mikser vabatahtlikult tagasi ei astu, alustab EKRE fraktsioon teiste erakondadega konsultatsioone Mikserile umbusalduse avaldamiseks.“
Juba eile õhtul ütles välisminister Mikser, et sisuliselt on valitsus minetanud üksmeele ja vastastikuse usalduse ning seoses sellega ka töövõime.
Tõenäoliselt on valitsuse kukkumine kui mitte tundide, siis päevade küsimus.

Toimetas Varro Vooglaid

Allikas: http://objektiiv.ee/ossinovski-ultimaatum-ratasele-kas-valitsusest-lahkub-reinsalu-voi-lahkuvad-sotsid/

Read more...

reede, 16. november 2018

MATTI ILVES: KERSTI KALJULAID JA SEKS ROBOTITEGA

Üllatavalt tõstatas president üles teema seksist robotitega ja tehti seda laiemale publikule ajalehe "Postimees" artiklis, "Kaljulaid: aeg on rääkida seksist robotiga".
Niikaugele oleme siis tänu liberaaldemokraatiale juba jõudnud. Pole vajadust siin veelkord tuua E. Liidu segaseid "väärtusi".

Siia ELi poolt suunatud Kaljulaid ei teinud seda juhuslikult, vaid kindlasti ülemuste käsul, kes üldiselt on globalistisd ning illuminaadid-vabamüürlased ja nende eesmärk on teada - kehtestada Uus Maailmakord (NWO), koos sellega hävitada rahvad ning riigid ja muuta segaarahvusest inimesed nede orjadeks. Samuti vähendada trastiliselt inimeste arvu maakeral, kuni 1. miljardini. Ümmarguselt 300. illuminaadile ja maailmavalitsejale sellest piisaks täielikult. Ja ainult üheks vahendiks on siis seks robotite-nukkudega, et inimesed enam ei paljuneks nii jõudsalt, seepärast tehakse ka kõik, et hävitada normaalne perekond.

Kui nüüd meie valitsus ja parlemendisaadikud arvavad, et Eesti rahvast reetes ja igati NWO-ile kaasa aidades saavad nad heldelt hüvitatud, ka siin nad eksivad, sest vaid vähestele osutatakse seda "au", et olla nende rikaste oligahride teenrid, rõhuvast enamusest ülejäänust saavad aga samasugused orjad kui meie rahvast.

Ma ausalt öldes ei teadnud, mida siis tähendavad kaasaegsed seks robotid ja -nukud, kuid asja uurises leidsin nii mõndagi. Toon kõigepealt ära ühe seksroboteid tutvustava video.

Saate kiiresti osta seksroboti, varustatud tehisintellektiga, umbes 20.000 $.


Kuna seksrobotid on lihtrahvale veel liiga kallid, siis toodetakse ka ümmarguselt 10 korda odavamaid seksnukke. Kusjuures nende välimus on täpselt sama kui robotitel.

 Nendega saate tutvuda siin:
https://www.siliconwives.com/collections/sex-dolls

 Nii seksroboteid kui -nukke toodetakse vastavalt igale maitsele ja soovile.

Kuna Kersti Kaljalaid on agar loll, siis ongi see kõige halvem variant Eestile!

Read more...

Nädalakommentaar: ÜRO rändeleppe käsitlus peavoolumeedias on olnud alla igasugust arvestust


Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Globalistlikud “ristisõdijad” sirutavad küüned sinimustvalge kallale – mööda näppe neile, ja valusasti

EKRE ei kavatse sinimustvalget hüljata ega luba seda ka teistel teha.

Eestluse hävitamise katsetel ei näi lõppu tulevat ja üheks taktikaks selles näib olevat eestlaste identiteedi hägustamine ja lammutamine.

Esimene katse tehti juba taasiseseisvumise aegadel, kui teatud jõud nii eesti- kui venekeelses kogukonnas püüdsid omariikluse taastamise vältimatust nähes saavutada seda, et Eesti Vabariiki ei taastataks mitte järjepidevuse alusel, vaid täiesti uue riigina – nii saanuks ära nullida okupatsiooni olemasolu, Tartu rahu järgsed piirid, seadusliku kodanikkonna ja kõik muu, mille pärandas meile 1918. aasta 24. veebruaril loodud riik.

Uued katsed kõike eestlaslikku hävitada, alates keelest ja kultuurist kuni suveräänse rahvusriikluseni, algasid pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, ning on ägenenud just viimastel aastatel seoses globalismimeelsuse, multikultuursuse ja perverssete “euroopalike väärtuste” sissevooluga. Kurikameesteks on ennekõike sotsid, aga neid on kõigis kartellierakondades.

Mitmel korral on algatatud jutt hümni sõnade muutmiseks (teatud hetkel koguni sooneutraalseks) või koguni kogu hümni asendamiseks. Siis üritati see ära lörtsida sellega, et seda lihtsalt ei mängitud seal, kus see kombeks on, ja EKRE algatatud hümniseaduse lasid kartellierakonnad koos põhja.
Hoopis räigem on president Kaljulaidi algatatud eestlase staatuse jagamine igale soovijale – eestlane võivat olla ka neeger, araablane ja venelane, kui ta kasvõi köki-möki oskab öelda. Mustanahaline

Abdul Turay pressib ennast ise eestlaseks, väites, et on juba britt olnud, asi see eestlaseks olek siis pole! Riigipea isiklikult on eestluse odavaks peenrahaks muutnud!
Lipu asendamine on samuti mitmel korral juba jutuks olnud ja nüüd on ERR-i vahendusel alanud uus rünnak. “Novembri lõpus täitub 100 aastat sinimustvalge riigilipu kasutusele võtust Eestis, ent leidub üha rohkem inimesi, kelle meelest tuleks trikoloorist loobuda ja asemele võtta midagi muud, näiteks ristilipp.” Nagu näete, algab rünnak just lipu aastapäeva eel ja ERR väidab, et sinimustvalge hüljata soovijaid olevat palju.

ERR on üles loetlenud terve rea reeturlikke lörtsijaid: Eerik-Niiles Kross, kes tahtis Estlandi luua; Kaarel Tarand soovis välja vahetada kogu sümboolika, mis olevalt mujalt laenatud, ning mõistagi üks suuremaid eestluse lammutajaid enne Kaljulaidi ehk Toomas Hendrik Ilves, kes tahtis Eesti Skandinaaviasse pukseerida.

Nüüd on välja ilmunud uus põlvkond eestluse Pavlik Morozoveid: ristilipu fännid, 28-aastane Jaan-Matti Saul ja 30-aastane Peedu Tuisk tahavad sinimustvalge kaltsukasse viia vaid seetõttu, et Eesti sümboolika seonduvat mahajäämuse ja kuritegevusega ning nemad ei saavat seetõttu oma kaupu müüa. Isegi globalistide ütlus, et rahvusriigid nagunii kaovad, kõlab vähem küüniliselt, kui eestlust häbistavate noorte meeste mõnitav suhtumine.

Saul ja Tuisk tahavad küll ristilipu paralleelselt praeguse lipuga kasutusele võtta, kuid see ei vähenda ettepaneku künismi. Mehed ise pole selgeks saanud, et ristilippe on märksa rohkem, ja kui aluseks võtta nende kaubamüügi soov, siis see tekitaks veelgi rohkem segadust sellega, kust põhjamaalt siis toodang pärit on.

Hiljuti avaldas ilmselgelt globalismimeelne Jaan-Matti Saul artikli, millist kasu võiks Eesti lõigata, kui seoksime ennast rohkem Soomega ja võtaksime kasutusele nendega sarnase lipu. Kas ta kavatseb järgmisena tõestada, milline kasu tuleks, kui Eesti oleks europrovints, oblast või osariik? Või millist kasu saaksime siis, loobuksime emakeelest ja asuksime “inglišši spiikima”?

Jaan-Matti Saul rõhutab küll, et trikoloor on püha, kuna väga palju inimesi on selle all surnud ja võidelnud ning tegemist on ajalooga lipuga, kuid miks ta siis seda lippu muuta tahab?
Eesti ei kuulu Skandinaaviamaade hulka, kuigi meil on palju ühist. Me pole ka soomlased. Põhjamaadest pole meil midagi head õppida – Rootsi on ennast juba Absurdistaniks muutnud ning Soomes jätkub maruline ja hukatuslik multikultuuristumine, millest Eestil on viimane aeg ennast eemale hoida.

Ristilipp ei tähenda meile ka ajalooliselt midagi – kuigi oleme kristliku kultuuritaustaga maa, tähendab rist ikkagi meie orjastamist. Mäletate, et taanlased said oma ristilipu eestlasi löönud lahingus? Kas rist tuleb nüüd Sauli (piiblinimi) ja Tuisu kaudu kaudu uut 700-aastast orjapõlve tooma, seekord globalistlik-marksistlikku?

Mingi seltskond ühendusest Uus Eesti Lipp ehk Terje ja Kalev Jaanson arvavad, et Eesti lipuvärvid tuleb muuta. Nende arvates olevat sinimustvalge tupikusse jõudnud ja must liiga negatiivne värv. Ehk sooviksid Jaansonid ka seda, et Eesti minevikust ja mälust kustutataks küüditamised – need on liiga negatiivne osa ajaloost?

Lipp, hümn ja muud rahvuslikud sümbolid tähendavad eesti rahvale minevikku, ajalugu, võitlusi, kannatusi – need ei ole paar vanu katkisi sokke, mida prügikorvi visata. Nende värvide all on surma mindud, neist on saadud jõudu, et elada ja võidelda – ja nüüd tahavad mingi maailmakodanikest noored vanemate põlvkondade identiteedimärgid hävitada, sest nad ei saavat muidu oma kaupa müüa.

Hämmastab see Lääne globalistlikust ruumist pärit soov kõike põrmustada, hävitada, lammutada, või siis vähemalt täiesti teistsuguseks teha. Teatud osale eesti noortest ei tundu juured, minevik, ajalugu, traditsioonid ja tavad enam midagi tähendavat – nad häbenevad seda, kes nad on. Kas nende kõrvus tõesti ei kõla laulusõnad “Oma rahvust maha salata, sama ränk on nagu orjaks müüa end!”? Eelpool nimetatud neli inimest on ennast juba oksjonile pannud, ise seda teadmata.

Ärasalgajaid on kahte moodi – ühed lihtsalt oma lollusest ja ajupesust (ilmselt ka eelnimetatud tegelased), teised aga on teadlikud hävitajad, sealhulgas vasakpoolsed. Nemad irvitavad ja hõõruvad käsi, kui järjekordne eestluse sümbol sopaga üle kallatakse, ning näitavad juba uue peale.

Eesti rahvas on väärt enamat kui oma mineviku, traditsioonide ja sümbolite hävitamist. Või ei ole? EKRE ei luba orjahingedel sinimustvalget põlu alla panna – me lööme teie globalismimeelse ristisõja tagasi!

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/globalistlikud-ristisodijad-sirutavad-kuuned-sinimustvalge-kallale-mooda-nappe-neile-ja-valusasti/

Read more...

neljapäev, 15. november 2018

Fookuses: ÜRO rändelepe - hoop riikide suveräänsusele ja sõnavabadusele



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP