RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 17. veebruar 2020

“Räägime asjast” 16.02.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-16022020/
 

Read more...

Suurbritannia ei kavatse nõustuda Euroopa Liidu ahistavate nõudmistega

Britid saavutasid taas iseseisvuse ega kavatse seda käest anda.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson lükkab ilmselt tagasi Brüsseli nõudmised, millega tahetakse, et Ühendkuningriik jätkaks pärast Brexitit Euroopa Liidu regulatsioonide järgimist maksu- ja töötajate õigustega seotud küsimustes.

The Telegraph kirjutab, et Johnson ei nõustu Euroopa Komisjoni esialgses mustandis välja toodud tingimustega. Ühe tooride saadiku sõnul on mõned nõudmised lausa naeruväärsed. EL tahab, et Ühendkuningriik oleks valmis nn võrdsete võimaluste alaga, mis garanteeriks, et britid ei vii sisse EL-ile väga ebasoodsat madalate maksudega maksusüsteemi, nagu on näiteks Singapuris. Erimeelsused EL-i väga põhimõtteliste nõudmiste osas muudavad taas võimalikuks olukorra, kus kaubanduslepet aastaks lõpuks ei sõlmita.
Johnsoni läbirääkijad ei nõustu ilmselt sellega, et Ühendkuningriigile esitatakse leppe sõlmimiseks rangemaid nõudmisi, kui on tehtud Koreale, Jaapanile ja Kanadale. Arvatavasti viitavad läbirääkijad ka asjaolule, et EL-i standardid on nii mõneski küsimuses madalamad kui Ühendkuningriigi omad, näiteks töötajate õigusi, keskkonnakaitset ja tervishoidu puudutavate regulatsioonide puhul.
Mitmed tooride poliitikud on pidanud EL-i nõudmisi absurdseteks. Ühendkuningriigi endine haridusminister Michael Grove ütles hiljuti, et sujuva kaubanduse tagamine EL-iga ei ole liidu nõudmiste tõttu võimalik.

„Meie soov on saada kaubandus EL-iga nii sujuvaks kui võimalik, see on selge, kuid sel juhul tuleks meil nõustuda kõigi EL-i nõudmistega, leppida kõigi EL-i seadustega. Mis omakorda tähendaks, et me peaksime alluma EL-i kohtunikele, alluma liidu poliitilistele struktuuridele,“ ütles Grove. „Me hääletasime iseseisvuse poolt. Muidugi me tahame EL-iga nii häid suhteid kui võimalik ja me oleme valinud võimalusena samasuguste suhete loomise, nagu on EL-il Kanadaga. See tähendab, et me tahame kahepoolseid suhteid, milles ei ole tariife, kvoote meie kaupadele, kuid on teatud regulatsioonid, mis on Suurbritannias erinevad, sest me teeme asju nii, nagu on parem meie majandusele.“

Esmaspäeval esineb Ühendkuningriigi pealäbirääkija David Frost Brüsselis kõnega, milles selgitab, millist koostööd soovib Ühendkuningriik EL-iga. Samal ajal suundub kaubandusminister Liz Truss Ameerika Ühendriikidesse, et arutada EL-ist ja Ühendkuningriigist imporditavate kaupade tollitariifide langetamist.
USA kehtestas oktoobris kõrged tollitariifid mitmetele Euroopa kaupadele seoses Euroopa lennukitootjaga Airbus seotud vaidluse tõttu. „USA poolt väljakuulutatud tariifid ei ole mitte kellegi huvides ja on kahjulikud nii meile kui ka USA-le,“ ütles Truss.

Allikas: The Telegraph

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/suurbritannia-ei-kavatse-noustuda-euroopa-liidu-ahistavate-noudmistega/

Read more...

Monika Helme: Eesti Arenguabi andmebaasist

Eesti Arenguabi andmebaasist näeme, et võõraste aitamiseks on läinud 314 037 514 eurot. Kolmsada neliteist miljonit. Ja vaadake, mis asju sealt kõike leiab, kuhu raha saadeti. Küll toetati Moldova maapiirkondade arengut , küll Gruusia maapiirkondade arengut (60 000 ), Moldova päästeteenistujate reageerimis ja elupäästevõimekust ( 77 000 ), Moldova ravikindlustussüsteemi arendamine ( 96 648 ) ÜRO Lastefondi ( 150 000 )jne, jne....

Aga meie maapiirkonnad tühjenevad, sest sinna abi ei ole, meie päästjad jooksevad laiali, sest inimväärseks palgaks raha ei ole, meie haigekassa on väidetavalt miinustes, aga Moldovas arendame ravikindlustusssüsteemi, Meie lastefond kerjab inimestelt meie raskelt haigete laste abistamiseks, aga ÜRO lastefondi anname lahkelt....jne, jne.
Avage link ja saate ise lugeda, kuhu kõikjale me lahkelt raha saadame, aga oma inimeste aitamiseks ja sünnitusmajade lahtihoidmiseks, maaelu käimashoidmiseks...mitte millekski ei ole raha.

Allikas: Facebook, ilmunad umbes aasta aega tagasi

Read more...

pühapäev, 16. veebruar 2020

Henn Põllluaasa kõne tõrvikurongkäigul Tartus



Read more...

Hiina siseinfo: krematooriumid töötavad 24/7, värvatakse uusi töötajaid ülikõrge palgaga

Hiina keskosa krematooriumid töötavad ööpäev läbi, et tuhastada surnukehi koroonaviiruse epideemia ajal. Samuti värvatakse uusi töötajaid, kes tooksid surnukehi öösiti kodudest ära.
Wuhanis asuv Wuchangi krematoorium värbas äsja 20 uut töötajat öistesse 4-tunnistesse vahetustesse, et tuua kodudest ära surnukehi. Värbamiskuulutuses oli märgitud, et palk on 4-tunnise vahetuse eest 4000 jüääni (ligi 530 eurot). Võrdluseks, ehitaja keskmine kuupalk on Hiinas 8452 jüääni (1117 eurot), vahendab Radio Free Asia.

Värbamiskuulutuses oli märgitud töötajate soovitavaks vanuseks 16-50 eluaastat, olenemata soost, tugeva füüsisega inimesed, kes ei karda tonte. Vahetused on iga päev kell 16-04 ja ühe öö jooksul on võimalik teenida 8000 jüääni (1057 eurot).
Hiina võimude info kohaselt on praeguseks koroonaviiruse tagajärjel surnud ligi 1500 inimest, aga tegelikud numbrid võivad olla palju suuremad. Inimesed on rääkinud, et Wuhani 7 krematooriumi töötavad ööd ja päevad läbi ja neis on võimalik tuhastada 2016 surnukeha 24 tunni jooksul. Viimastel nädalatel on kõik krematooriumid töötanud täisvõimsusel ööd ja päevad läbi, kusjuures surnukehad on hunnikutes ootamas tuhastamist.

Vabatahtlik töötaja Zhong Qiang rääkis, et üks Wuhani suhteliselt väike krematoorium on võimeline tuhastama veidi üle 100 surnukeha päevas ja see on töötanud viimased 20 päeva alates jaanuari keskpaigast ööd ja päevad läbi. See teeb iga krematooriumi kohta tuhandeid surnukehasid. Wuhani 7 krematooriumi ei suuda nõudlust rahuldada ja ööpäevaringse töö tarbeks on värvatud inimesi mujalt.
Zhong rääkis, et väikses krematooriumis, kus tema töötab on kokku 11 ahju, kus on võimalik päeva jooksul tuhastada 120 surnukeha. Suuremates krematooriumides on võimalused kaks korda suuremad. Zhong rääkis, et igaüks võib ise teha arvutused. Samuti lisas Zhong, et tema arvates on Wuhanis vähemalt 500 000 nakatunut.
 Hubei provintsi keskkonnaaktivist Huang Yi rääkis, et epideemia alguses olid kohalikud võimud väga passiivsed, kuna nad soovisid hoida oma nahka. Näiteks ei tahetud jätta ära Hiina uue aasta üritusi, kuigi see oleks aidanud ära hoida tuhandeid nakatumisi. Paljud inimesed on surnud, isegi kaks fotograafi, kes üritustelt pilte tegid. Hiina võimude poliitiline korrektsus on valusalt kätte maksnud.

Read more...

Postimehe stuudios väitlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid

Video link: https://www.postimees.ee/6899985/postimehe-stuudios-vaitlevad-ahto-lobjakas-ja-varro-vooglaid

Postimehe eetris hakkab jooksma uus terav saade «Lobjakas vs. Vooglaid», milles väitlevad ühiskonda puudutavatel teemadel väga erinevat maailmavaadet esindavad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid.

Read more...

laupäev, 15. veebruar 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

USA suurettevõtted muutuvad üha vasakäärmuslikumaks ja süvariik kiidab selle heaks

Apple'i logo

Käes on 2020. aasta ja Ameerika Ühendriikide äriilma järelvalveorgan SEC kiitis heaks töötajate tagakiusamise ning vallandamise nende maailmavaate alusel, kirjutab väljaande The Federalist kolumnist Justin Danhof.

Sellist sõnumit lugedes võib jääda mulje, et tegemist on 20. sajandist pärit McCarthyismiga (kommunistide jahtimine 1940.–1950. aastatel), 17. sajandi nõiaprotsessidega või mõne George Orwelli raamatuga, kuid kahjuks see ei ole nii. Tegemist on 2020. aastaga ja [USA] ametiasutused on sama tagurlikud kui Barack Obama ajal.
Mõne kuu eest esitas mittetulundusühendus Free Enterprise Project maailma suurimale tehnoloogiaettevõttele Apple aktsionäride poolse palve, millega sooviti kohandada Silicon Valley’is üldkehtivat võrdsete võimaluste tööpoliitikat ettevõttes ka maailmavaate kohta. Esitajate arust, kes on ka ise Apple’i aktsionärid, oli tegemist lihtsa nõudmisega.

Apple – nagu teeb enamus Ameerika Ühendriikide korporatsioone – kaitseb oma töötajaid rassilise, soolise ja seksuaalse sättumusega seotud diskrimineerimise eest. Mõned ettevõtted, nagu Coca-Cola ja Walmart kaitsevad ka maailmavaatelist mitmekesisust, kirjutades selgelt ette, et töötajate poliitilised eelistused on nende eraasi. Aga Apple’is on teisiti. Soovile, et Apple tunnistaks ja kaitseks erinevad poliitilisi vaateid, astusid ettevõtte juristid jõuliselt vastu.

Kui tuua näiteks paremate poliitiliste eelistustega James Damore ja Kevin Cernekee Google’ist, Brendan Eich Mozillast ja Palmer Luckey Facebookist, kes kõik on konservatiivsete tõekspidamiste pärast töölt lahti saanud, siis on konservatiividel Räniorus kõik põhjused oma töökoha pärast mures olla. Hulk märke näitab, et konservatiivid on põlu all Apple’iski.
iPhone’i tootja lükkas 2019. aastal tagasi ka aktsionäride ettepaneku, et ettevõte kohendaks oma nõukogu ideoloogilist jaotust. Apple nõukogu koosneb progressiivse maailmavaatega inimestest nagu endine asepresident Al Gore ja 2019. aastal istus seal ka Disney’i tegevjuht Bob Iger. Toona hääletati nõukogu poolt aktsionäride ettepanek maha ja ettevõtte nõukogu on tänaseni vasakpoolsete klubi.

Apple’i tegevjuht Tim Cook on äärmusvasakpoolsete poliitikute suurtoetaja ja kasutab oma mõju homoteemade edendamiseks. Apple rahastab kristlusevastaseid “inimõiguslasi” nagu näiteks Human Rights Campaign. Cook on varasemalt vihaselt sõdinud usuvabaduse seaduste vastu.
Eriti silmatorkav on Cooki rahaline toetus ja kiitus ühele USA kõige ebaõiglasemale ja rassistlikumale organisatsioonile Southern Poverty Law Centre. SPLC liigitab kõik kristlased näiteks koos Klu Klux Klaniga “vihagrupeeringuteks”. Cook on nimetatud jõugule annetanud miljon dollarit. Säherdune ettevõtte juhi konkreetne maailmavaade paneb töötajad, kes päris sama moodi ei mõtle, oma tõekspidamisi varjama.

Kui Apple’i aktsionärid olid nõukogule esitanud ettepaneku, et ettevõte ei tohiks oma töötajaid maailmavaate alusel diskrimineerida, siis palusid selle juristid järelvalveorganilt Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjon (Securities and Exchange Commission; SEC) jätta Apple’ile õigus palgata töötajaid nende ideoloogilise maailmavaate järele.


2019. aastal esitas äärmusvasakpoolne varahaldusettevõte Walden Asset Management Corvel Corporation’i vastu nõudmise, et nimetatud ettevõte kirjutaks oma töötajate võrdse kohtlemise reeglitesse ka “seksuaalse orientatsiooni” ja “sooidentiteedi”. Kui Corvell soovis sellisest nõudmisest pääseda, siis SEC otsustas Waldeni kasuks.
Apple’ile esitatud konservatiivide võrdse kohtlemise soov oli kirjutatud täpselt samas sõnastuses, nagu oma nõudmised esitas Walden. Seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi asemele oli kirjutatud ainult maailmanägemus.

SEC-i otsustest võib järeldada, et objektiivseid kriteeriumeid ei arvestata tänaseni ja äri-Ameerika valvekoera jaoks on olulised ainult subjektiivsed ning äärmusvasakpoolsed lahendused.
Free Enterprise Project loodab, et Ameerika Ühendriikide Kongress paneb tähele kui ideoloogiliselt kallutatud on SEC-i otsused ja kuidas äri-Ameerika on jätkuvalt marssimas vasakule.

Tõlkis Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/usa-suurettevotted-muutuvad-uha-vasakaarmuslikumaks-ja-suvariik-kiidab-selle-heaks/

Read more...

EKRE soovib ülikoolide rahastamise mudelit muuta

EKRE tahaks tõsta kõrghariduse rahastuse mahtu 1,5 protsendini SKP-st, kuid sooviks muuta ka kõrghariduse rahastamise mudelit võttes kriteeriumide hulgast välja kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaalu ning õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaalu.
Hinnates praegust olukorda kõrghariduses, on EKRE kriitiline: kvaliteetse hariduse tingimus on erakonna hinnangul täitmata või ebapiisavalt täidetud.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku nimel kultuurikomisjonile saadetud kirjas tuuakse välja, et kõrghariduse kvaliteeti pole Eestis otseselt mõõdetud, küll aga hinnatakse kõrgkoolide tulemuslikkust nominaalajaga lõpetanute järgi. EKRE hinnangul see tulemusparameeter aga mitte ei tõsta, vaid hoopis langetab kõrghariduse kvaliteeti.
Lisaks toob erakond välja, et Eesti on OCED riikidest viimaste seas näitajalt, kui palju erineb kõrgharidusega töötaja töötasu keskharidusega töötaja omast. Eestis on see 24 protsenti, kuid Soomes 37, Lätis 44 ja Leedus 79 protsenti. EKRE hinnangul demonstreerib see kaudselt, et Eesti kõrghariduse kvaliteet ei ole kõrge.

EKRE toob ka välja, et ülekvalifitseeritute osakaal on Eestis Euroopa Liidu riikide võrdluses suurimate seas, kuid suurim osakaal on Eestis ka neid, kel ei ole oma tööks piisavalt teadmisi ja oskusi.
Sarnaselt Isamaa ettepanekutele toob ka EKRE välja, et ülikoolid ingliskeelestuvad rahvusvahelistumise sildi all. Selle põhjusena toob erakond asjaolu, et ülikoolide kehtiv rahastamismudel suunab ülikoole välisüliõpilaste arvu suurendamise abil oma tulubaasi kasvatama.
"Välisüliõpilaste meelitamiseks suletakse eestikeelseid õppekavasid ja luuakse nende asemele ingliskeelseid."
EKRE märgib, et nii Tallinna Tehnikaülikool kui ka Tartu Ülikool on loonud sihtstipendiumite süsteemi, millest osa välistudengite õppetasu kinni makstakse.

"Kokku on õppetasust vabastatud üle kolmandiku bakalaureuse ja magistritaseme õppivatest välisüliõpilastest ning kui arvestada juurde doktorantuuri õppivad välistudengid, siis üle poole."
"Samas ei soodusta ingliskeelne õpe Eestisse jäämist. /.../ Suur osa välistudengeist saab Eesti maksumaksja arvel kõrghariduse, ent lahkub seejärel Eestist. samas selgub Tartu Ülikooli välisvilistlaste seas tehtud uuringust, et umbes 70 protsendil siin õppinud välistudengitest on kahju, et nad ei ole saanud eesti keelt piisavalt selgeks, et Eestisse jääda."

EKRE viis ettepanekut
Eeltoodust tulenevalt käib EKRE välja viis ettepanekut kõrghariduse rahastamismahu suurendamiseks ja rahastamismudeli muutmiseks.
1. Kõrgkooli suuruse muutumise baasrahastuse kriteerium tuleks eemaldada, kuna suunab ülikoole laienema kvaliteedi arvel.
2. Kõrgkoolidele eraldatud sihttoetuse määramisel tuleks arvesse võtta, kas ja kuivõrd toetab ülikool Eesti rahvuskultuuri ja -riiki.
3. Tulemusrahastuse kriteeriumide hulgast tuleks eemaldada välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaal, kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaal ning õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal.
4. Tulemusrahastuse kolmeks kriteeriumiks võiks olla: 1) kõrgkooliga halduslepingus või tegevustoetuse eraldamise käskkirjas kokku lepitud kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 30 protsenti; 2) kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 30 protsenti; 3) kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal kõrgkooli kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 40 protsenti. Doktoriõppe tulemustasu maksmise põhimõtteid pole vajalik muuta.
5. Ülaltoodud ettepanekute täitmise korral tuleks kõrghariduse rahastuse mahu sihiks seada 1,5 protsendini SKP-st, millega oleksime OECD riikide esiviisikus ning mis tagaks efektiivse kasutamise korral kvaliteetse ja Eesti ühiskonnale ning riigile kohase kõrghariduse.

Toimetaja: Urmet Kook

Read more...

reede, 14. veebruar 2020

Markus Järvi: revolutsioonilise demokraatia laps-kangelased



Noortele, kes soovivad tõeliselt mässata, soovitan siiralt omaks võtta kristlik-konservatiivse ja traditsionaalse eluhoiaku. Revolutsiooni poolt ohjatud mäsu on nõrkadele, toonitab Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP