RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 6. aprill 2020

“Räägime asjast” 05.04.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-05042020/
 

Read more...

Rootsi on tegemas kannapööret pärast seda, kui koroonasurmade arv hakkas kiiresti kasvama

Rootsi on seni võtnud koroonaviirust väga lõdvalt, aga nakatumiste ja surmade arv on kiiresti kasvanud, mistõttu valmistutakse sealgi eriolukorraks.
Kuigi varem väideti, et Rootsis ei võimalda seadus eriolukorra kehtestamist, valmistas valitsus laupäeval ette eelnõu, mis võimaldab kiirkorras eriolukorra kehtestada.
 Eelnõu kinnitamise korral saab valitsus volitused kehtestada kodanike põhiõigustele piiranguid, mis puudutavad näiteks ravimite müüki, ravimite jaotust, kaubanduskeskuste ja söögikohtade sulgemist, samuti sadamate, lennujaamade ja transpordisõlmede sulgemist.

Valitsus peab põhjendama, miks piirangud on vajalikud. Valitsuse eriõigused kestavad kolm kuud. See eelnõu on tekitanud palju poleemikat ning opositsioon tahab selle läbi kukutada, vahendab SVT.
Valitsus on valmis pärast seda eelnõud muutma selliselt, et valitsus saab küll kehtestada piirangud, aga peab nende kohta tegema eelnõud parlamendile, kes saaks otsused kas kinnitada, muuta või tagasi lükata.

Praktikas tähendab see seda, et valitsus saaks näiteks sulgeda lennujaamad ja kui parlament soovib, saab selle otsuse ära muuta ning lennujaamad uuesti avada.
See eelnõu tähendab täispööret Rootsis, kus inimõiguste piiramine on raskem kui Soomes. Täispöörde taga on koledad numbrid, mille kohaselt on Rootsis surnud koroonaviiruse tagajärjel üle 370 inimese, Soomes on vastav number vaid 25. Kuivõrd Rootsi surmade kohta saabub info viivitusega, võib Rootsi tegelik surmade arv olla juba 750, hindab Rootsi uudisteagentuur TT.

 Veel reedel rääkis Rootsi peaminister Stefan Löfven, et Rootsis arvestatakse koroonakriisis ka tööhõive ja majanduse, mitte ainult terviseandmetega. Seetõttu on Rootsis jätkuvalt koolid avatud, kuigi Soome läks koduõppele üle juba kaks nädalat tagasi. Rootsis on ka muuseumid ja söögikohad siiani avatud. Peaminister Löfven prognoosis, et Rootsis tuleb tuhandeid koroonasurmasid ja kriis kestab mitu kuud. Ta märkis, et senist poliitikat võidakse muuta – seda laupäeval tehtigi, tükk aega teistest riikidest hiljem.
Rootsi on raskes seisus, sest Külma sõja aegsed varustuskindluse laod likvideeriti ja nende sisu kas kingiti ära või saadeti prügimäele. Kriisi puhkedes oli Rootsis vaid 526 intensiivravi voodikohta. Nüüd on kavas voodikohti kiiresti juurde tekitada.

Read more...

Juri Toomepuu: USA valimised koroonaviiruse ajastul.

Kevadel, millele järgneb sügisene presidendivalimine on USAs normaalsetel aegadelt kirglik poliitiline tegevus. Toimuvad eelvalimised osariikides. Need määravad presidendiks pürgijate toetajate arvu partei suurkogus. Demokraadid valivad partei suurkogul osalemiseks 3,979 delegaati, Presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 1,991 delegaadi toetust. Vabariiklased valivad 2,472 ja kandidaadiks osutub too kelle poolt hääletavad suurkogul 1,237.

Kolmandal novembril valitakse neljaks aastaks president, kaheks aastaks kõik 435 saadikute koja liiget ja sajast senaatorist valitaks kuueks aastaks seekord 33.

Valimiskampaania käigus külastavad kandidaadid oma valimisrajooni keskusi ja nende palgatud või vabatahtlikud esindajad koputavad paljude ustele, et veenda valijaid „õige“ kandidaadi poolt hääletama. Presidendikandidaatide kampaania organisatsioonid korraldavad massiivseid üritusi kus kandidaadid peavad sütitavaid kõnesid, nagu on eriti edukalt teinud President Trump, keda tulevad suurtes spordisaalides kuulama kümned tuhanded inimesed ja jälgivad kümned miljonid televaatajat.

Reklaamijatel ja telejaamadel on kampaaniate ajal head päevad. Ainuüksi miljardär Michael Bloomberg, üks demokraatide presidendiks pürgijatest, kulutas pool miljardit dollarit endale reklaami tegemiseks. Pärast seda kui rohkem kui pooled delegaadid oli valitud oli Bloomberg saanud endale ainult 61 toetajat. See läheb arvatavasti ajalukku kui kõige kulukam ja ebaefektiivsem poliitiline kampaania mis on kunagi toimunud – rohkem kui 8 miljonit dollarit iga kasutu delegaadi võitmiseks!

Niipea kui selgus, et koroonaviiruse probleem on tõsine, jäi poliitiline tegevus selle varju, aga mõlema USA tõsiseltvõetava partei, st vabariiklaste ja demokraatide presidendikaadid olid selleks ajaks juba selgunud. Vabariiklaste President Trumpile ühtegi tõsiselt võetavat vastast loomulikult esile ei kerkinud. Demokraatide partei eelvalimisteks registreeris aga 29 kandidaati ja 25 nendest tegid aktiivset valimiskampaaniat. Kõik peale endise asepresidendi Joe Bideni ja Vermonti sotsialistist senaator Bernie Sandersi on oma kandidatuuri lõpetanud ja Sandersil enam realistlikku lootust demokraatide kandidaadiks saamiseks pole. Biden oli paljudes osariikides eelvalimiste võitja peamiselt seetõttu, et ta nimi oli tuntud ja demokraatide rõhuv enamus sotsialisti siiski oma partei presidendi kandidaadiks ei soovi.

Koroonaviiruse pandeemia on hävitamas USA majandust. Enne viiruse levi oli USA majandus parem kui kunagi varem. Töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, tööhõive oli ajaloolises kõrgpunktis kõikidele ühiskonna kihtidele. Palgad olid tõusuteel. Börsi hinnad olid pretsedenditul tõusuteel. Mõne nädalaga tõusis aga töötute arv 10 miljoni lähedale. Tähtsad majandusharud, nagu näiteks turism, lennuliiklus, toitlustusettevõtted ja hotellid on varjusurmas. Börsi hinnad tegid järsu languse. Näib, et USA majandus on langemas tasemele mis on sarnane 1930 aastate depressioonile.

Tavaliselt otsustab majandus ja rahva heaolu valimiste tagajärjed. Kui kõik on hästi valitakse valitseva partei president tagasi ja kongressi enamus läheb ka tema parteile. Kui majandus hääbub, tõuseb võimule vastas partei.

Selle aasta valimised võivad osutuda erandiks. Esiteks, rahvas saab aru, et President Trump ega vabariiklased pole kõige vähematki süüdi ülemaailmse pandeemia levis ja President Trump on teinud kõik mida maailma parimate hulka kuuluvad nakkushaiguste eksperdid on viiruse peatamiseks soovitanud. Samuti on ta astunud tõhusaid samme rahva heaolu kaitseks. Ta on saanud kongressi nõusoleku anda riigi poolt garanteeritud laene ettevõtjatele, laene mida pole vaja tagasi maksta kui nood oma töölisi ei vallanda ja lisaks anda 1,200 dollarit igale inimesele kelle eelmise aasta isiklik aasta sissetulek oli vähem kui 99,000 dollarit, või perekonna sissetulek vähem kui 136,500 dollarit. President Trump on pälvinud ka palju tähelepanu oma igapäevaste koroonaviiruse briifingutega. Neid jälgivad paljud miljonid televaatajad.

Vasempoolne peavoolumeedia muidugi ei väsi Trumpi kritiseerimast ja demokraadid tahavad alustada saadikutekojas järjekordset Trumpi uurimist, seekord ta väidetavast ebaadekvaatsest viiruse vastu võitlemisest. Näib siiski, et rahvas enam vasakpoolset meediat ei usalda ja kõik varasemad Trumpi uuringud on pigem tõstnud ta populaarsust.

Demokraatide tõenäoline kandidaat Joe Biden on ka juba ammu tuntud oma keelevääratuste, sobimatute väljenduste ja mannetu käitumisega. Hiljuti, näiteks, kinnitas ta teleesinemisel, et koroona viirus sai algus „Hiina Luhani provintsist“ selle asemel, et öelda Wuhani provintsist. Teda ja ta poega on ka põhjust süüdistada korruptsioonis. Kui Biden oli Obama asepresidendina USA Ukraina poliitika juht, maksis kurikuulus korruptiivne Ukraina Burisma gaasifirma ta pojale Hunter Bidenile „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga, kuigi mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi Hunteril energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati.

Viimased rahva küsitlused näitavad, et enamus küsitletutest kiidab heaks President Trumpi koroonaviiruse vastase tegevuse. Üks huvitav küsitlus Trumpi pooldavate registreeritud valijate hulgas leiab, et 55 protsenti nendest on väga entusiastlikud oma poolehoius. Bideni pooldajate hulgas on selliseid ainult 28 protsenti. Valimistel muidugi pole tähtis mida valijad kandidaadist kellele nad oma hääle andsid arvavad, aga valimispäeval hääletama minek võib oleneda nende entusiasmist.

Registreeritud valijate hulgas on demokraadid kindlas enamuses, aga seda olid nad ka 2016 aasta valimistel kus Trump sai suure võidu. Ta vastane, Hillary Clinton sai küll rohkem hääli, aga valijameeste kolleegiumis (electoral college) võitis Trump ülekaalukalt. Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured, rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Nad kehtestasid valimisseaduse, mis on kompromiss rahva häälte ja osariikide tahte vahel. Trump suunas oma valimiskampaania osariikidele, mille hääled moodustavad valijameeste enamuse.

Palju võib veel juhtuda enne 3. novembri valimisi, aga senised trendid näitavad, et President Trump jääb ametisse veel neljaks aastaks ja on ka tõenäoline, et vabariiklased võidavad seekord ka saadikute koja enamuse ja säilitavad oma enamuse senatis.

Allikas: Facebook

Read more...

pühapäev, 5. aprill 2020

Eurokomissar nõuab kõigi ebaseaduslike sisserändajate valla päästmist

Dunja Mijatovic Bosnia ja Hertsogoviina Vučjaki migrandilaagris intervjuud andmas. Foto: Youtube'i ekraanitõmmis
Euroopa Nõukogu inimõiguste komissar Dunja Mijatovic nõuab koroonaviiruse tõttu kõigi täna sisserändajate laagrites ja väljasaatmiskeskustes elavate kümnete tuhandete sisserändajate vabastamist.

Komissari sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid vabastama laagritest ja väljasaatmiskeskustest nii palju ebaseaduslikult Euroopasse tunginud sisserändajaid kui vähegi võimalik, sest kinnipidamisasutused ei paku piisavalt võimalusi sotsiaalseks eraldumiseks, seisab inimese õiguste komissari 26. märtsil üllitatud pressiteates.
“Ma kutsun kõiki euroopa nõukogu liikmesriike vaatama üle olukord kõigi asüülitaotlejate, kelle taotlus on tagasi lükatud ja ebaregulaarsete immigrantide olukord väljasaatmiskeskustes ja vabastada neist nii suur hulk kui vähegi võimalik,” nõuab Mijatovic.
Komissar leiab, et väljasaadetavaid tohib kinni hoida ainult mõistliku aja, mille jooksul saab nad välja saata. Tänases olukorras ei ole paljudel juhtudel enam võimalik öelda, millal selline väljasaatmine võiks toimuda. Lisaks ei taga sisserändajate keskused piisavalt eraldumisvõimalusi ega muid lahendusi sisserändajate ja personali koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks, seisab pressiteates.

Riigid nagu Belgia, Hispaania, Holland ja Ühendkuningriik on juba asunud ebaseaduslikke sisserändajaid vabastama. On tähtis, et kõik liikmesriigid järgiksid nende riikide eeskuju. Esimese hooga tuleb lahti lasta kõige haavatavamad ebaseaduslikud sisserändajad. Kuna väljasaatmiskeskustes viibimine pole laste ja nende vanemate huvides, tuleb nad lahti lasta otsekohe. Samamoodi tuleb liikmesriikidel hoiduda ka uute ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisotsuste langetamisest kuna pole teada, millal need lähteriikidesse tagasi saab saata.
Liikmesriigid peavad tagama, et kõigile vabastatud ebaseadulikele sisserändajatele antakse nõuetekohane elukoht ja tagatakse nende põhvajaduste rahuldamine. Seda kõike on vaja nii ebaseaduslike sisserändajate  väärikuse kui liikmesriikide rahvatervise kaitsmiseks.
Märtsi keskel avastati Saksamaal Suhli asüülikeskuses ühel sisserändajal koroonaviirus, mis viis massirahutusteni ja sisserändjad üritasid keskusest karantiini ajal välja murda. Politsei sekuumise peale ähvardasid sisserändajad keskuse maha põletada, kasutasid lapsi elava kilbina ja loopisid politseinikke kõige kättejuhtuvaga.

Euroopa Liidu kõige rikkamal riigil Saksamaal on juba niigi elamispindadest krooniline puudus ja riik ei suuda pandeemia tõttu tagada kõiki vajalikke teenuseid.
Olukord on samalaadne ka Kreekas, kus tuhanded sisserändajad on suletud ülekoormatud laagritesse.
Paljud mittetulundusühendused ja töötajad on koroonaviiruse ohu tõttu laagrid maha jätnud ja samuti on sisserändajad hakanud töötajaid ründama.
Mijatovic ei anna peale nõudmise, et ebaseaduslikel sisserändajatel peab olema väärikas olla, liikmesriikidele mingeid soovitusi ega juhiseid.

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/eurokomissar-nouab-koigi-ebaseaduslike-sisserandajate-valla-paastmist/

Read more...

USA-s pandi kodutud karantiini

Kui teised pidid "püsima omas kodus", siis kodututel ei olnud kuhugile minna . USA-s Las Vegases pandi ka nemad "karantiini", ei saanud vedeleda seal, kus oleksid soovinud, vaid asfaldile joonistatud valge ruudu sees. Kuivõrd selline "karantiin" võimaldab haigusest hoiduda? See on omaette küsimus? 2-meetrist vahemaad ei ole just näha. Niimoodi hoolitsetakse vaesete eest end "maailmarikkaimaks riigiks" pidavas ühiskonnas.

Koostas Jaan Hatto

Allikas: mvlehti.net

Read more...

VIDEO: COVID-19 – CUI BONO?

On enam kui kindel, et COVID-19. näol on tegemist globalistide poolt loodud kriis, milleks on korralikult ette valmistatud. Kui inimesed seda praegu läbi ei näe, siis luuakse sellega pretsedent ning edaspidi kehtestatakse eriolukord vastavalt vajadusele juba iga väiksema probleemi pärast ja seda juba järjest karmimate meetmetega. Eesmärk on inimesi üha enam valitsuste kontrollile allutada ja panna neid käituma just nii nagu parasjagu vaja on. Ka üksteise vastu üles ässitada.

Ei ole vahet kui väga Sa seda viirust kardad, igal juhul tuleb rohkem karta lahendusi, mida selle viirusega võitlemiseks välja pakutakse.

Allikas: http://vanglaplaneet.ee/blog/2020/03/25/video-covid-19-cui-bono/

Read more...

laupäev, 4. aprill 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Ajaloolane: vähegi rahvuslikud ja mehised mehed oleksid võidelnud sovettide vastu koos kellega iganes

Delfi tõi eelmisel nädalal lugejateni loo sellest, kuidas kaitseministeerium kavatseb kevadel viia riigikokku teises maailmasõjas Nõukogude vägede vastu võidelnud meeste Eesti vabadusvõitlejateks tunnistamise otsuse eelnõu. See on aga taaskord ühiskonnas tõstatanud debati selle kohta, millistel asjaoludel eestlased teise maailmasõja ajal võõrvägedes võitlesid ja kas nad tegid seda kodumaa eest või muudel põhjustel.

Ajaloolane Jaak Valge on eestlastest ja nende valikutest teise ilmasõja ajal ennemgi ajakirjanduses kirjutanud (Sirp 2. 11. 2007), ent kuna Valge sõnul pole tema seisukohad antud teemal muutunud, siis toob Delfi autori loal lugejateni mõned tema mõtted sellel teemal.

Valikud määras Nõukogude võim ise
"Eesti meeste valikud määras peamiselt Nõukogude võim ise. Seda võimu oli aasta jooksul kogetud, ning kes selle võimu olemuses 1944. aastal ikkagi veel kahtles, võis kuulata Moskva raadiot või vaadata punakotkaste purustatud Eesti linnu. On mõistetav, et mehed, kel rahvuslikku meelt ja vähegi mehisust oli, oleksid võidelnud sovettide vastu koos kellega iganes, olgu need siis Vene valgekaartlased, tšetšeeni terroristid, mongoli-tatari hordid või Napoleoni suurarmee. Tavaline eesti mees polnud kursis ka natsiideoloogiaga ega teadnud juutide hävitamise ulatusest. Küll aga oldi kursis mitte ainult bolševike hirmutegude, vaid ka lääneliitlaste terrorirünnakutega Saksa tsiviilelanike vastu," kirjutab Valge.

“Kui kasutada Vello Salo sõnu, siis oli neil meestel ehk tõepoolest vale munder, aga vaenlane oli küll õige. Need mehed võitlesid bolševike vastu, kellelt midagi head oodata ei olnud. Oma vanemate, naiste ja laste, ning selle eest, et anda Eestile veel üks võimalus Saksamaa taganemise ja Venemaa rünnaku vahel, mille realiseerumisvõimalus näis tollal olemas olevat."
"Võitlused Sinimägedes aitasid pidada rinnet, mille tulemusena sai osa Eesti inimestest siirduda eksiili, hoida seal poole sajandi vältel üleval küsimust Eesti okupeeritusest ja pakkuda võimast alternatiivi sovetiaegse Eesti kultuuritoodangule. Sinimägede võitlustest räägiti okupatsiooniaastail uhkeid legende. Ehk teisisõnu – eesti meeste võitlus Sinimägedes aitas eestlastel okupatsiooniaastatel venestumisest hoiduda ning Eesti riigil taas iseseisvuda.“

Sinimägedes võitlemine oli õige valik
“Niisiis tuleb arvata, et nii taasiseseisvumise kui ka tänase propagandasõja seisukohalt oli 1944. aasta vastupanu õige valik. Kui eestlased Sinimägede lahingutes oma rahvast ja kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada hoopis tugevamat propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi eluõigust. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust seisukohast, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks – paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. “
“Tänases propagandasõjas ei anna Eestile relvi oma mineviku mahasalgamine või sellega manipuleerimine. Argumendid, mis toodi omal ajal natsivastase Eesti juhtkonna poolt Saksa väkke mineku kasuks, on jõulisemad ning täpsemad nendest konstruktsioonidest, mida suudame kaasajal välja kavaldada."

"Johannes Klesment kirjutas 1943. aasta suvel Eesti välisesindajatele: “Võitlus bolševismi vastu on eesti rahva ajalooline paratamatus, vaatamata sellele, et bolševism ajutiselt anglosakside liitlane on.... Meie arvates on seda anglosaksidele kui auväärsele ja väärikale rahvale võimalik selgeks teha ja me arvame, nad suhtuksid meisse paremini, kui siis, kui me neilt ainult juhtnööre ja armu ootame”, ning märkis hiljem, kui Saksa mobilisatsiooni toetamine kõne all oli, et mobilisatsiooni nurjumisel võinuks olla tõsised välispoliitilised tagajärjed, sest “venelased võivad kasutada nii propagandaliselt kui oma liitlaste juures mobi nurjumist sellega, et eesti rahvas ei taha enamlaste vastu võidelda.Mobi teostamine tähendaks aga omamoodi rahvahääletust enamlaste vastu. Liitlastele tulevad need momendid veenvalt ära seletada, eriti, et meie rahvas organiseerib end puhtakujuliselt enda kaitseks, kuna enamlaste siiatulek tähendaks meie maa ja rahva tegelikku kadu ja riikliku iseseisvuse küsimuse lõplikku hävitamist. Meie ei sõdi sakslaste eest, ainult sündmuste kokkusattumise tõttu peame sõdima koos sakslastega ja seda ka praeguses okupatsiooni olustikus. Meie sõdida ei taha, kuid kaitseks oleme kohustatud.”
August Rei, kirglik natsivastane, kirjutas: “Kui meie teistkordne allaneelamine sovettide poolt peaks toimuma samuti, ilma, et meie vastupanu- ja elutahe miskisugusel viisil tuleks avalikult nähtavale, siis peab küll kartma, et meie
vabaduse ja iseseisvuse taastamiseks ei jää miskisuguseid shansse üle.“
"Pöördugem veel anglofiili ja humanisti Ants Orase mõtte poole, kes võib-olla pisut liialdades väitis: “Kaitsejõududes, mis olid allutatud Saksa sõjaväele, polnud ainustki meest, kes poleks haaranud relva, kui väikseimgi Inglise või Ameerika üksus – pataljon – või kas või paar langevarjurit – oleks saabunud me maale julgustamaks rahva ülestõusu.” Aga N. Liidu vastu ei seisnud mitte nemad, vaid Saksa sõjavägi. Meie vastupropaganda juhtlõngaks võikski saada mitte nende eesti meeste teenete mahavaikimine Eesti ees, kes järgisid rahvusliku juhtkonna kutset, vaid osundamine, et lääneliitlased olid Eesti üksi jätnud.”

Täpne eestlaste arv teadmata
Eesti sõjamuuseumi direktori asetäitja ja ajaloolase Toomas Hiio sõnul on raske öelda, kui palju eestlasi erinevates armeedes teise maailmasõja ajal võitles. "Hoolimata arvukate autorite arvukatest hinnangutest ei ole tegelikult teada, kui palju Eesti kodanikke ja elanikkevõitles punaarmee ja Saksa armee ridades. Esiteks puuduvad täielikud nimekirjad, teiseks raskendab võimalikke arvutusi asjaolu, et tuhanded mehed sattusidsaatuse tahtel mõlemasse - nii punaarmeesse kui ka Saksa armeesse," rääkis Hiio Delfile. 
 "Lisaks oli rohkem eestlasi mitmetel riigilaevadel, mis kuulusid Atlandi konvoide koosseisu. Et need olid kaubalaevad, ei olnud see otseselt sõjaväeteenistus. Eestlasi oli ka Saksa allveelaevade poolt uputatud laevadel. Pärast II maailmasõja lõppu värvati Saksamaal sõjavangis olnud endisi 20. eesti SS-diviisi sõdureid ja ohvitsere USA ja Briti sõjaväe alluvuses tegutsenud eesti valve-, ehitus- ja transpordikompaniidesse. Küllap sattus üksikuid eestlasi II maailmasõja ajal ka teiste riikide sõjavägedesse, aga need juhtumid on väga erakordsed."
 
Allikas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-vahegi-rahvuslikud-ja-mehised-mehed-oleksid-voidelnud-sovettide-vastu-koos-kellega-iganes?id=63712920

Read more...

Varro Vooglaid: Rääkisin Urmas Reinsaluga, kes küsis, kuidas ma võin nii naiivne olla, et usun seda, mida Eesti meedia kirjutab...

Tema sõnul on ERRi poolt pandud uudisele ühemõtteliselt avalikkust eksitav pealkiri, kuna kõnealusel avaldusel ei ole Ungari taunimisega mingit pistmist. Tõepoolest, tähelepanuväärselt on kõnealuse õigusriigi põhimõtte olulisust rõhutava avaldusega liitunud ka Ungari ise – vt vt https://bit.ly/3aPuXQw.

Küsimuseks jääb, kes ja kuidas ERRis sellise otsese ja jämeda Ungari vastase laimukampaania ja avalikkuse eksitamise eest vastutab. Ilmselt mitte keegi, nagu tavaliselt. Absoluutselt mitte mingit usaldust nii käituva ERRi vastu küll ei ole ja eks siis tuleb endale meelde tuletada printsiipi, et ükskõik, mida ERRist loed, tuleb lähtuda eeldusest, et sulle valetatakse või sind püütakse eksitada. Mage küll, aga mis parata.

EDIT: Minu hinnangul tuleks ERRi nõukogus asi üles võtta ja nõuda, et ERRi juhtkond vabandaks Ungari suursaadiku ees sellise alatu laimu levitamise pärast. Päris tõsiselt!

Allikas: Facebook

Read more...

Nalja nabani: kõik, mis meid ümbritseb, on ühe eurokraadi arvates olemas tänu EL-ile

Märt Volmeri kiitus EL-ile kaldus kuidagi nõukogulikule lainele.

Liberaalide eurotruudus ei vähene ka kriisi ajal ning jõuab sovjetliku absurdini, nagu välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsleri Märt Volmeri puhul.
Kuku Raadios küsis saatejuht Neeme Raud temalt, et millist konkreetset kasu saab Eesti EL-i kuulumisest?

“Enamus neid asju, mis meie ümber toimub, on kuidagi EL-iga seotud,” vastas Volmer. “Seesama raadio, mida te kuulate, need standardid on kusagil Brüsselis välja töötatud; elekter, mis raadio käima paneb, jõuab teieni tänu turule, mis on Euroopa reeglitega paika pandud. Ja lisaks muidugi sammud, mis Euroopa Komisjon, Keskpank on viimaste nädalatega teinud, et vähendada majanduskriisi mõjusid ja neid ennetada.”

Sellist juttu võis viimati kuulda Nõukogude Liidu ajal, mil kõik toimus ainult tänu NLKP Keskkomitee targale juhtimisele.
Volmer tunnistab siiski, et “viimastel nädalatel on Euroopa Liit ikkagi korralikult rappida saanud ja ootused, mis Euroopas on olnud, on olnud suuremad kui tulemused.” Samas ei kahtle ta, et EL jääb püsima ja tõenäoliselt tuleb sellest kriisist välja tugevamana kui ta täna on, sest EL-i olevat kõigile vaja.
Huvitav, kuidas suhtub sellisesse optimismi täna EL-ilt asjatult abi ootav paljukannatanud Itaalia?

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/nalja-nabani-koik-mis-meid-umbritseb-on-uhe-eurokraadi-arvates-olemas-tanu-el-ile/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP