RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 18. juuni 2018

MATTI ILVES: PAGULASTE VASTUVÕTMINE LÄHEB ROOTSILE KOHUTAVALT KALLIKS

Rootsi ajalehe "Svenska Dagbladet" toimetaja Per Gudmundsson on teinud kindlaks, et nn. pagulaste ülalpidamine läheb maksumaksjatele maksma mäksa rohkem kui alguses arvati, nimelt 347 miljardit eurot! Seda on tunduvalt enam, kui optimistlikud riigitegelased alguses arvasid.

Rootsi riik võtab innigrante heameelega vastu. 2015 oli nende ametlik arv 690 000 ja 2017 juba 830 000, kausjuures ühe immigrandi oodatav eluiga rootsis on keskmmiselt 58,3 aastat. Sellise eluea puhul läheb üks pagulane riigile maksma 418 827 eurot. Rootslased ei arvesta üldse sellega, et esimese põlve immigrandid mingit tööd oleksid võimelised tegema ja on ülalpeetavad puhtalt maksumaksjate arvel.

Huvitav oleks ka teada, palju on Eesti tegelikud kulutused immigrantidele siia tulekuks. Kui liita juurde nõnda-üteldud (peamiselt neegritest) "üliõplastele" meie riigi poolt makstavad kulud (mina ei usu, et neegrid maksavad enda "õpingute" eest ise), sest ülikoolid on muutunud juba ammu immigratsioonipumpadeks, selline on poliitika.  Samuti ei pea neegrid peale õpingute lõpetamist või väljaviskamist, mida muidugi ei lasta juhtuda, minema tagasi oma koduriiki ülesehitama, vaid nad saavad lihtsustatud korras Eestis alalise elamisloa!

Kasutatud allikas: https://www.kansalainen.fi/pakolaiset-maksavat-ruotsille-347-miljardia-euroa/

Read more...

“Räägime asjast” 17.06.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17062018/
 

Read more...

Tagatubade riiklus

Milles on riigikogulase ja tavalise töötaja vahe? Vahe on selles, et kui tavaline inimene astub töösuhtesse ja tema töösuhet reguleerib tööseadusandlus, siis riigikogulane astub staatusesse ja tema sellist staatust tööseadusandlus ei reguleeri. Peale riigikogulaste pole ka presidendi amet töösuhe, vaid isiku staatus - ta on president 24/7 ja olla president - see pole töösuhe ega tööl käimine. See on ka põhjus, miks RK liikmed ajal, mil nad mingit tööd ei tee (suvi), saavad oma kõrget tasu edasi. Ja miks neil pole puhkust - oma staatuses ollakse kogu valimisperioodi vältel ja see staatus ei katke ei nädalavahetusteks, ei suvekuudeks, ei üldse. Staatus algab Riigikokku saamisega ja kestab kuni volituste lõppemiseni.

Kui mõelda staatuse kategoorias, siis on meil ühiskonnas veel staatusega inimesi. Need on firmade ja ettevõtete omanikud. Nad omavad oma firmat ja see pole nende töösuhe firmaga. Omanikuks olemist ei reguleeri tööseadusandlus ja kui omanik võtab välja dividendid, siis pole see palk.

Tagasi RK liikmete juurde tulles ja nende seisundit staatuse läbi mõistes on just RK liikmed meie riigi omanikud. Nende staatus riigis on täpselt sama, mis on firmaomaniku staatus firmas.

Niisiis, meil on sisuliselt seisuslik ühiskond, kus teatud inimestel on nende eriline staatus. Nad saavad raha, aga see raha pole nende palk töö eest - nad saavad seda oma staatuse eest. Nad küll teevad midagi (aga võibolla ka ei tee midagi üldse - nende vaba valik), aga see tegemine pole reguleeritud tööseadusandlusega. Neil pole oma staatuses ei kohustusi ega vastutust - riigikogulastel pole seda riigi ees, nagu omanikel pole seda oma ettevõtte ees. Tuleb vaid hoolitseda, et kõik kokku ei variseks.

Seda RK liikmete vastutamatust nimetatakse sõnadega "poliitiline vastutus." Sisuliselt tähendab see erakonna ülemvõimu oma liikme suhtes - erakonna tagatuba võib kellegi mingil põhjusel järgmistel valimistel nimekirjas tahapoole nihutada või nimekirjast üldse välja jäta.

Selline on meie seadusandlus. Kas see meile meeldib või mitte, see on juba teine küsimus. Nii asju vaadeldes selgub aga, et meie riik polegi demokraatlik, vaid on seisuslik - seda omavad ja määravad isikud, kes on riigi suhtes mitte palgatöötaja, vaid omaniku staatuses.

Kuulen vastulauset: "Aga meil on ju valimised!"

Jajah, me võiksime oma riiklikku korraldust ka demokraatiaks pidada, sest eks RK liikme staatuse saamine ole ju seotud valimistega... Paraku!

Esiteks - me ei vali isikuid, vaid erakondi. Teiseks - erakonnas ei moodustata valimisnimekirju mitte rahva või erakonna tahte kohaselt, vaid valimisnimekirjad koostab erakonna tagatuba. Kolmandaks - meil kehtib ülekantava hääle põhimõte - valituks saavad alati need, kes on valimisnimekirja eesotsas. Ja eesotsas on alati need, kelle sinna paneb klann.

Nii ongi mõned RK-s igavesti. Ise nimetavad nad endid elukutselisteks poliitikuteks, kuid tegelikult nad pole seda - neil on lihtsalt elupikk staatus, mitte elukutse. Oma alustelt pole meie riik seeläbi demokraatia, vaid erakondlik diktatuur. Täpsemalt: tagatubade, klannide diktatuur. Tagatube me ju ei vali, jah? Aga nemad meid ju valitsevad, jah?

Kogu progress ühiskonna arengus seisneb selles, et enam ei omandata staatust sünniga, vaid see on tagatubade organiseeritud ja määratud. Tõtt öelda - ma eelistaksin, et staatus saadaks sünniga ja oleks päritav: eks just kingsepa pojast saab ju hea kingsepp ja pagari pojast hea pagar.

Mis roll jääb siis demokraatiale? Ah, väga pisike: see on rahva võimalus valida valitsev erakond. Rahva osa ja roll kogu mängus on osaleda valimistel - anda valitsejate võimule legitiimsus. Reaalset valikut isikute osas rahvas ei tee. Meenutage varasemaid valimisi: kõik valitavad seletasid enne valimisi nagu ühest suust: "Tulge kindlasti valima!" Sisuliselt anuvad nad rahvalt oma legitiimsust olla valitsejad. See pole nende üleskutse demokraatiale, vaid oma staatuse ja võimu tagamise vajadus.

Sellise "demokraatia" kõrval on meil aga ka natuke vabadust: meil on sõnavabadus - vabadus oma suud pruukida. Näiteks Facebook'is. Kuid sedagi vähest üritatakse piirata - on ju käibele lastud uus termin: "vihakõne." Ja see on nagu vabaduse vähkkasvaja - vaikselt laienedes halvab ja hävitab see lõpuks vabaduse üldse.

Allikas: Harri Kingo, Facebook

Read more...

pühapäev, 17. juuni 2018

Huvitavat pühapäevaks: Pihtimused ametnike tööst: veidrad tabelid, pidev kohvijoomine ja ühe sõrmega trükkimine

Delfi üleskutsele kirjutada ametnike igapäevatööst - sisututest ülesannetest ja veidratest juhtumitest - vastas nii mõnigi oma kogemusest avalikus sektoris.

Tänases Päevalehes kirjutas Reet Pärgma autorikülje suvepraktikast ministeeriumis - täis mõttetuid ülesandeid ja kentsakaid juhtumeid.
Toome välja huvitavamad palad ametnike elust. Veidrad tabelid kõige arvestamiseks? Aruandlus, mis hakkab segama töötegemist? Ühe sõrmega 20 minutit trükkida ühe minutiga kirjutatavat teadet?
Allikate sõnul leidub ametnikutöös palju kasutut ja veidrat. Anonüümsuse säilitamiseks on kirjutajate nimed ja ametikohad muudetud.

Diana
Kõige suurem probleem riigiametites on see, et need kasvavad kui lohepead, raiud ühe ära....3 kasvab asemele. Enamuses on need loodud oma sõpradele ja tuttavatele, parteikaaslastele heade soojade töökohtade tarbeks.
Oma 30 aastasest riigiametniku kogemusest erinevatel töökohtadel võiks rääkida imelugusid, kuid eks igas ametis on oma veidrused ja oleneb väga palju juhtist s.t kuidas tema nägmus töötegemisest on jne.
Üks kõige naljakam tegevus on olnud Tarbijakaitseametis, kus endise IF Kindlustuse juhatuse esimees A.Sooniste juurutas peadirektorina tööle asudes ametnikele sellise tabeli täitmiseks, kus igaüks märkis erinevatesse lahtritesse tabelis näiteks mitu telefonikõnet ta päevas tegi (kusjuures kui näiteks naine helistas ja teatrisse kutsus, siis see läks ka tabelisse nõustamisena kui nn "muu kõne"), mitu kirja päevas lahendasid, mitu tundi autoga sõitsid, mitu tundi kontrolli teostasid, mitu tundi kolleegidega vestlesid jne jne.....neid lahtreid, mida täita tuli, oli kokku ca 50.
Seejärel juurutas ametis kompetentsijuhtimise süsteemi, mille alusel määras palka ja lisatasusid, igaaastaselt teostas koondamisi selliselt, et koondas ära näiteks peainspektorid ja moodustas nõunike kohad, võttis uued, siis koondas jälle need ja moodustas peaspetsialistid, ekspedid, nüüdseks valdkonnajuhid.
Tema alluvuses on nüüd vist 5 aasta jooksul 90% isikkoosseisust välja vahetatud.
Muidugi need erinevad kampaaniad millega riigiametid kõik kokku puutuvad ja ulmelised komandeeringud, koosviibimised, suve- ja talvepäevad ja koolitused oma tuttavate turismitaludes või hotellides.
NB! Tarbijakaitse uuendustest, soovist sellele "elu sisse puhuda", on Delfis varasemalt ka kirjutatud: "Majandusministeerium püüab närbunud tarbijakaitseametile uut elu sisse puhuda".

Kaarel
Veetsin praktikal riigiasutuses pool aastat ja kokku olin kolmes eri osakonnas. Kõige ebameeldivam kogemus oli siis, kui pidime õppima 62-aastaselt ametnikult, kuidas sisestada teateid arvutisse.
Temal võttis ühe sõrmega trükkimine 20 minutit aega ja mina sain ühe teate kirjutamisega hakkama ühe minutiga. Kahjuks trükkida anti meile vähe ning pidime 4 tundi järjest vaatama, kuidas inimene teateid sisestab. Meeletu ajaraiskamine töötaja poolt, kes on vana ning arvutikasutus alla igasugust arvestust.
Lisaks oli üks töötaja, kes päev otsa telefoniga rääkis oma kabinetis mehe ja sõbrannadega ning nii tema päevad möödusid. Käisin ka osakonnas, kus inspektor käis visiitidel asutuses ning samal ajal ka poodides riideid ostmas. Päevasel ajal istuti kaks tundi kontoris ja joodi kohvi ning söödi küpsiseid. Ja iga hommiku saadeti tõesti meil, kus oli kirjas uudised järjest, mida ajasisustamiseks teha.
Ametnikel on ka autojuhid, kes neid riigi rahade eest sõidutavad sinna, kuhu nad soovivad ehk siis poodidesse jne. Kui ametnikul läheb kaua, siis autojuht ka vahepeal tukastab autos.

Marit riigiametnikust tuttava tööpäevast
 Üks päev: tööpäev algab kell 9, vean ennast veidi enne kümmet kohale. Käik kohvi järele, mõni sõna kolleegidega ja kell on juba pool kaksteist. Võtan ette pooleldi loetud seaduseelnõu, millest pean vigu otsima - nagu ka viis inimest veel. Oleme seda lugenud juba kolm nädalat. Paar viga ka leitud ja sõnastust parandatud. Enamusest asjadest ei saa aru, sest ma pole selle valdkonnaga kunagi elus kokku puutunud.
Oi, kell juba pool üks! Peab lõunale minema. Majas on söögikoht üsna rahvarikas, lähen majast välja. Lubasin lapsele kuskilt uue telefonilaadija otsida, koer hammustas vana pooleks. Kui majja tagasi jõuan, hakkab kell kolm saama. Süüa ei jõudnud, jooksen puhvetist läbi ja võtan kaks pirukat. Pirukate kõrvale käib muidugi kohv. Kohvimasina ümber on uuemate uudiste juturing, räägitakse maja peal levivaid kuulujutte kes kellega käib, kedakuskil nähti, kes on ootamatult ebasoosingusse langenud jne. Veerand viis panen paberid laual kokku ja arvuti kinni, aeg koju minna.
Teine päev: Hommik algab koosolekuga kell 10 (sest varem jõuab tööle nagunii ainult valvelaud). Koosolek on igav, venib poole üheni. Millest õieti räägiti, keegi ei mäleta. Otse lõunale. Pool kolm tulen lõunalt, joon kohvi ja püüan pool tunnikest eelnõusse süveneda. See on keeruline, sest laps helistab, siis helistab abikaasa. Pool viis koju. Eelnõuga on aega veel kaks kuud. Kui ükskord valmis saab, siis saab valmis. Mitte enne.

Kaspar
 Ametnikul tööd kõrini. Asi, mis aga häirib, on lõputud koosolekud ja tegemiste aruandlus. Raske on aru saada, miks peab terve osakond pealt kuulama, kui osakonnajuhataja uurib ühe ametniku ühe väga spetsiifilise töö arenguid, seejuures teisi puudutav osa ja roll selles on ammuilma teada.
Kas nad ei saaks seda omavahel arutada? Miks mina ametnikuna pean sellisel koosolekul istuma?
Teine süüviv trend on igareedesed aruanded, mis ikka nädala jooksul täpselt tehtud sai, ja igaesmaspäevased aruanded, kus päevade, kohati isegi tundide kaupa kirjas, mida sellel nädalal teha kavatsetakse.
Selliste asjade peale kulub pea kolmandik ametniku tööaega, kui siia juurde lisada asjaajamine, mis kaasneb juba paaripäevase välislähetusega, alates taotlusest, eelarvest, hotelli bronnist, lõpetades sõidupiletite kleepimisega mingile finantsosakonna tädile ja kõige selle elektroonilise kooskõlastusringi korraldamisega, siis kui palju see ametnik lõpuks oma sisutööga tegeleda saabki?
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://rahvahaal.delfi.ee/archive/article.php?id=82660779

Read more...

Nädala Tulipunkt Martin Helmega 15.06.18



Read more...

Itaalia keelab ka teistel päästemissioonide laevadel migrantidega randuda

Itaalia siseminister Matteo Salvini lubas riigi immigratsioonipoliitikas korra majja lüüa ja teebki seda.


Seejärel pakkus Hispaania, et tema võtab Aquariuse vastu, ja pühapäeval peaks see jõudma Valencia sadamasse. Riigi uus sotsialistlik valitsus on üle võtnud immigratsioonipumba rolli.
Salvini ei ole sisserändajate asjus meelt muutnud, vaid ütles Facebookis: “Sellal kui Aquarius seilab Hispaania poole, on Liibüa ranniku lähistele saabunud kaks teist Hollandi vabaühenduse alust (Lifeline ja Seefuchs), ning ootavad oma inimlasti, kuni smugeldajad on nad hüljanud.”
“Võtku need inimesed teatavaks, et Itaalia ei taha enam osaleda selles varjatud immigratsiooniäris ja neil tuleb otsida teisi sadamaid, kuhu minna,” lisas ta.

Rändekriis vajas Vahemerel juba ammugi immigratsioonipidurit, kes takistaks inimkaubitsejate kaasosaliste ehk nn humanitarorganisatsioonide arutut tegevust, ja Itaalia on selle rolli edukalt endale võtnud. Nüüd on oodata inimkaubanduse kolimist Hispaania ümbrusesse.

Read more...

laupäev, 16. juuni 2018

Laupävased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Demokraatia tähendab kontrolli valitsuse üle, mitte tema pimesi järgimist – seda ka Saksamaal

Angela Merkeli nimi on Euroopas aina halvemat kõla omandamas.

Euroopa kaugeneb seitsepenikoormapikkuste sammudega demokraatiast, sest kildkondlikest huvidest lähtuvad vasakliberaalsed võimurid võtavad hukatuslikke otsuseid vastu rahva nimel.
Üheks selliseks kuritegelikuks riigipeaks on Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on oma riigile vaba immigratsiooniga tohutut kahju tekitanud. Nüüd on ta leidnud vastuseisu ka oma koalitsioonipartnerite seast, kuid kavatseb oma hukatussuunda jätkata.

Ta ei ole Euroopa reetmises üksi. Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas reedel toetust Saksa liidukantslerile Angela Merkelile, kelle valitsuses on puhkenud tüli immigratsioonipoliitika üle.
“Riigid peavad järgima suunda, mille on võtnud nende riigipead või valitsusjuhid,” ütles Macron. “Ka Saksamaal on valitsusjuht,” lisas ta, “kes vastutab oma rahva ja parlamendi ees.”
Saksa siseminister Horst Seehofer on astunud avalikult Merkeli liberaalse immigratsioonipoliitika vastu ja nõuab piiripolitseile õigust lükata tagasi isikuttõendavate dokumentideta migrandid ja need, kes on registreeritud juba mõnes teises Euroopa Liidu riigis, vahendab BNS.

Erinevalt Macronist ei arva EKRE, et valitsusjuhil või riigipeal oleks õigus oma riiki vales suunas juhtida. Merkeli puhul aga ongi näha, et rahvas ja parlament, kelle hulka kuuluvad ka Bundestagis esindatud immigratsioonivastane AfD ja Horst Seehoferi juhitav Kristlik-Sotsiaalne Liit, ei soovi enam teda toetada.

Eestis on peaminister Jüri Ratase valitsus sellise valitsusele kõike lubava loogika alusel juba teinud tohutuid vigu, kinkides naaberriigile ära 100 miljonit oma riigi raha ning lubades Eestisse tuhandeid võõrtöölisi, kes on kaasa aidanud riigi venestumisele. Neid valesamme on teisigi. Riigile ebasoodsat poliitikat ajab ka president Kersti Kaljulaid. Neil mõlemal puudub rahva enamuse toetus.
Demokraatia ei tähenda võimule valitud inimestele piiramatu otsustusvabaduse andmist, vaid see tähendab pidevalt demokraatlikku kontrolli, et kildkondlikest huvidest ei sünniks riigile kahjulikke otsuseid. Selliseid, mida tegi Merkel 2015. aastal.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/demokraatia-tahendab-kontrolli-valitsuse-ule-mitte-tema-pimesi-jargimist-seda-ka-saksamaal/

Read more...

Juhtkiri: politsei on asunud toetama “homoabielu” hiilivat seadustamist

Politsei- ja Piirivalveameti otsus tunnistada oma varasema praktikaga risti vastupidiselt USA-s sõlmitud “homoabielu” Eestis kehtivaks abieluks annab tunnistust, et ideoloogiliste ambitsioonide läbisurumisel ei peeta Eesti võimuringkondades kehtiva õiguse ja seega ka õigusriigi põhimõtte jämedat rikkumist mingiks probleemiks, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Mõne nädala eest, täpsemalt 22. mail saime ERR-i saatest “Ringvaade” teada, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on väljastanud elamisloa ühele Joshi-nimelisele USA kodanikust mehele, kes on sõlminud USA-s oma eestlasest elukaaslase Hannoga “homoabielu” ja keda käsitletakse seetõttu Eesti Vabariigi kodaniku abikaasana.
PPA niisugune otsus tähistab tõsist murrangut. Nimelt kaitses PPA veel eelmisel aastal isegi kohtuvaidluses oma seisukohta, et Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei tunnustata välismaal sõlmitud “homoabielusid” Eestis kehtivate abieludena. Niisugune positsioon oli ka igati korrektne, pidades silmas, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-i 7 kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust, kui see viiks tulemuseni, mis on vastuolus avaliku korraga.

Nüüd on aga PPA seisukoht teinud läbi 180-kraadise pöörde, olgugi et kehtivat õigust ei ole vahepealsel ajal vähemalgi määral muudetud ning ka kehtiva õiguse korrektses tõlgenduses ei ole mingit kahtlust – seadusandja mõte on täiesti selge. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse seletuskirjas on selgesõnaliselt kirjutatud, et “Eesti avaliku korraga ei ole kindlasti ühitatavad näiteks sellised välismaised seadusesätted, mis […] lubavad samasooliste abielu või polügaamiat.”
PPA seisukoht on teinud läbi 180-kraadise pöörde, olgugi et kehtivat õigust ei ole vahepealsel ajal vähemalgi määral muudetud.
Seega on raske selgitada PPA seisukohtades toimund radikaalset pööret millegi muu kui allumisega homoaktivistide ja juba varem “homoabielud” Eesti õigusruumis kehtivaks arvanud Tallinna Ringkonnakohtu survele. Niisugune käitumine on aga pilkeks põhiseaduse kolmandas paragrahvis sätestatud õigusriigi põhimõttele, mille kohaselt tuleb riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste, mitte ideoloogiliste trendide, lobigruppide või poliitiliste ringkondade surve alusel.

PPA näotu suunamuutus ja kehtiva õiguse ilmselge eiramine on järjekordne samm nn homoabielu täieliku seadustamise ehk selle poole, mis on kooseluseaduse läbisurumise algusest saati olnud homolobi tegelikuks eesmärgiks. Üks Eesti peamisi homolobi-organisatsioone, valitsuse ülevoolavat rahastust nautiv Eesti Inimõiguste Keskus andis kõnealust otsust kommenteerides mõista just seda, kirjutades oma Facebooki lehel, et

“Kõige mõistlikum oleks selline muutus sõnaselgelt ja ühemõtteliselt ka seadusse kirja panna. Kui […] välismaal sõlmitud [homo]abielu Eesti riigi jaoks sobib, siis oleks mõistlik lubada kahel samast soost inimesel omavahel abielluda ka Eestis.”

Niisugune seisukoht viitab täpselt sellele ohule, mille eest oleme pikemat aega hoiatanud. Lõpuks taandub küsimus sellele, mida abielu tähendab ja kui riigivõim hakkab selle all silmas pidama – nagu Tallinna Ringkonnakohus ja nüüd ka PPA on teinud – mitte ainult mehe ja naise liitu, vaid ka samast soost isikute liite, siis on üksnes ootuspärane, et selliste liitude sõlmimist hakatakse peagi võimaldama ka Eestis.

Nagu ikka, näeme jälle, kuidas homoideoloogia kehtestamisel lastakse käiku ükskõik millised valed, manipulatsioonid ja pettused. Kui seadus ütleb, et välismaal sõlmitud “homoabielud” tuleb arvata Eestis õigustühiseks, ei takista see kohtutel ja ametkondadel langetada risti vastupidiseid otsuseid.
Olgugi et niisugune käitumine ei tohiks olla õigusriigis vastuvõetav, ei pälvi see n-ö progressiivsete ringkondade poolt kõige vähematki kriitikat, sest õigusriigi põhimõtte jäme rikkumine toimub neile sobivates ideoloogilistes huvides. Arvestada tasub aga sellega, et kui endale meelepärases olukorras soositakse õigusriigi põhimõtte lammutamist, siis tasub end poliitiliste jõuvahekordade muutudes valmis seada selle põhimõtte rikkumiseks ka mitte-meelepärases suunas.
Nagu ikka, näeme jälle, kuidas homoideoloogia kehtestamisel lastakse käiku ükskõik millised valed, manipulatsioonid ja pettused.
Abielu mõiste moonutamise takistamiseks on aga endiselt olemas üks keskne võimalus, milleks on abielule kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse tagamine. Just selleks on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatanud praeguseks juba ligi 5000 inimese toetuse kogunud petitsiooni, millega liitumiseks on nüüd valminud ka spetsiaalne veebileht – abielu.info.

Kutsume kõiki inimesi, kes on vastu abielu tähenduse radikaalsele ümbermääratlemisele, selle petitsiooniga liituma ning seisma selle eest, et sama teeks ka võimalikult paljud teised inimesed. Samuti tuleks kõigil abielu kaitsmist oluliseks pidavatel inimestel langetada kindel otsus, et tuleva aasta riigikogu valimistel ei anta mingil tingimusel oma toetust kandidaadile, kes pole andnud selget avalikku lubadust toetada parlamendi liikmena abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist.
Tulles tagasi PPA otsuse juurde, oleks väga huvitav kuulda politsei juhtkonna selgitusi selle kohta, miks on peetud võimalikuks anda kehtivale õigusele varasemaga risti vastupidine tõlgendus, hoolimata tõsiasjast, et kehtiv õigus pole vahepeal vähimalgi määral muutunud. Õigusriigis tuleks suhtuda kehtiva õiguse jämedasse eiramisse vägagi tõsiselt ning avaliku võimu kandjatelt, kes rikuvad võimu teostades teadlikult ja tahtlikult kehtivat õigust, tuleks nõuda vastutuse võtmist.

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-politsei-on-asunud-toetama-homoabielu-hiilivat-seadustamist/

Read more...

reede, 15. juuni 2018

Soome metsi müüakse odavalt tselluloosiks Hiinasse – ja Soome metsatööstus on selles ise süüdi

Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur.
Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.

Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.

Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.

Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.

Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.

______________
Paistab, et meie valitsus pingutab kõigest väest, et mitte Soomest maha jääda.
M.I.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP