RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 21. november 2019

ISIS-e lapsed saabuvad Euroopasse, Soomes valmistutakse nende vastuvõtmiseks

Soome ametivõimude info kohaselt kiirendab Türgi rünnak Süürias soome päritolu ISIS-e naiste ja laste tagasi tulemist Soome.
Soome siseministeeriumi info kohaselt on igal Soome kodanikul õigus soovi korral Soome naasta. Ametivõimud on valmis selleks, et pikalt laagris olnud inimesed hakkavad Soome naasma, vahendab Ilta-Sanomat.

Laagrites arvatakse olevat kümmekond Islami kalifaati läinud soome naist ning ligi 30 soome last. Soome ametivõimudel pole infot, kes on väike 6-aastane heledapäine Yousef, kes ütles end ühes intervjuus olevat Soomest.

Seni on arvatud, et Soome naasvad nn ISIS-e pruudid ja nende lapsed on Soomele julgeolekuoht. Al-Holi laagris on üles kasvanud terve põlvkond, kes on läbi imbunud radikaalsest propagandast. Üks intervjueeritud lastest ütles, et Euroopasse naastes hakatakse uskumatuid tapma. „Tapame teid kõiki,” rääkis laps.
Soome vaatavad iga naasvat naist ja last eraldi ning otsused tehakse igaühe kohta eraldi. Lapsed on elanud laagris väga karmides oludes, ent Soome püütakse nende heaks teha kõik, mis võimalik. Ametivõimude seisukoht on, et ükski laps pole kaotatud. Laste olukorda püütakse parandada, olgu see milline tahes.

Read more...

Jüri Lina uue dokumentaalfilmi esilinastused Eestis

Maailmaesilinastus toimub Stockholmis 25. novembril 2019

Praod fassaadil

Film näitab, kuidas massoonid on moonutanud demokraatiamõistet ja ehitanud üles läikleva fassaadi. Demokraatia nimel on toime pandud jubedaid inimsusvastaseid roimi, mis läbi fassaadi pragude saavad nähtavaks.
Film lõhub libademokraatia kauni fassaadi.
Konkreetsed näited pärinevad Portugalist, Soomest, Ukrainast, Baltikumist,
USA-st, Rootsist, Serbiast ja Birmast.

Kujundliku filmikeelega novaatorlik dokumentaalteos.

Jyri Lina film Praod Fassaadil Estonian trailer


Aeg ja koht:

Esmaspäeval, 2. detsembril kell 18.00, Tallinna kino Apollo Solaris, 4. saalis.
Piletid müügil paarkümmend minutit enne seansi algust saali uksel.
Hind 8 eurot.
Teisipäeval, 3. detsembril kell 18.00 Pärnu kino Apollo väikeses saalis.
Piletid müügil paarkümmend minutit enne seansi algust saali uksel.
Hind 7 eurot.
Kolmapäeval, 4. detsembril kell 18.00 Tartu kinos Ekraan.
Piletid müügil kino kassas. On ka eelmüük. Hind 7 eurot.

Neljapäeval, 5. detsembril kell 19.00 Rakvere Teatri kinos (Kreutzwaldi 2 A)
Piletid müügil kino kassas. On ka eelmüük. Hind 6 eurot.

Reedel, 6. detsembril kell 18.00 Türi Kultuurikeskuse kinos.
Piletid müügil pool tundi enne seansi algust saali uksel. Hind 7 eurot.

Laupäeval, 7. detsembril  kell 14.00 Viljandi kinos Centrum.
Piletid müügil kino kassas. On ka eelmüük. Hind 8 eurot.

Pühapäeval, 8. detsembril kell 17.00. Rapla kultuurikeskuse kinos (Tallinna maantee 17a)
Piletid müügil kino kassas. On ka eelmüük. Hind 7eurot.

Tere tulemast!

 

Read more...

Mart Helme: NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks, aga peame tugevdama oma kaitsevõimet

Soome ajaleht Iltalehti on Mart Helme suhu pannud sõnad, nagu otsiks Eesti valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi. Sõnum on pannud mitmeid Eesti poliitikud õhku ahmima. Tegelikult aga mingist alternatiivist ta rääkinud ei ole – ta juhtis vaid tähelepanu sellele, et Eesti peab oma kaitsevõimet tugevdama juhuks, kui rahvusvahelised julgeolekugarantiid ei toimi.

Helme saatis meediale õienduse, mille Uued Uudised avaldab täismahus.

“Ma ei ole öelnud, nagu tegeleks meie valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega. Kui Iltalehti ajakirjanik minu sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta mind valesti. NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks.
Küll aga on alati olnud minu sõnum – ja jään ka ministrina selle juurde –, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi. Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet.
Kui kahe suure NATO riigi juhid – Trump ja Macron – on juhtinud tähelepanu alliansi kaitsevôime puudustele, on lubamatu teha nägu, et meid Eestis see kõik ei puuduta. Tõsiasjade eiramine maksab riigikaitses valusalt kätte.
Samuti ei nõustu ma nendega, kes väidavad, et tähelepanu juhtumine puudustele NATO kaitsevõimes vähendab alliansi heidutusvõimet. Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda – viimati Jamestown Foundation käesoleva aasta oktoobris – juhtinud tähelepanu, et NATO juhtimisstruktuur ja jõud Poolas ja Baltikumis pole piisavad võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Olukorda on vaja kiiresti parandada.
Meie vaenlast heidutab ainult liikmesriikide tegelik kaitsevõime.”
MART HELME,
siseminister

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-nato-on-ja-jaab-meie-olulisimaks-julgeolekugarantiiks-aga-peame-tugevdama-oma-kaitsevoimet/

Read more...

kolmapäev, 20. november 2019

Inimene räägib sellest mis tal puudub

Allikas: Facebook

Read more...

EKRE seisukoht maksudebati arutelul: makse ei pea mitte tõstma, vaid langetama – ainult nii kasvab rahva jõukus!

Kai Rimmel, Riigikogu majanduskomisjoni liige (EKRE)

Riigikogus võeti täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena luubi alla Eesti maksusüsteem. Kui Keskerakond kutsus üles maksusüsteemi korrastama (loe: makse tõstma) ja uut liiki maksudele mõtlema, siis EKRE leiab, et Eesti inimeste jõukus kasvab siis, kui teha vastupidist – makse langetada.

Avaldame EKRE saadiku Kai Rimmeli etekande täismahus:


Kui siin maailmas on midagi kindlat, siis on need maksud ja surm, on öelnud USA riigimees Benjamin Franklin.
EKRE kui parempoolse ja konservatiivse erakonna jaoks ei ole maksud aga mitte ainult vahend riigieelarve täitmiseks, vaid majanduse juhtimiseks.
Majanduskasv ei ole meie jaoks mitte abstraktne number, vaid mõõdupuu, mis näitab inimeste ja ettevõtete kasvavat jõukust. Majanduskasv on vajalik, sest ühiskond vajab juurde lisaraha nende ühishüvede tagamiseks, milleks riik on loodud: julgeolek, haridus, tervishoid, oma vaeste eest hoolitsemine, teedevõrgu edendamine.

Kuidas me saavutame pikema aja jooksul kõrge majanduskasvu? Kuidas tagada, et kasv järgmisel kümnel aastal oleks ühe või kahe protsendi asemel viis või kuus protsenti?
EKRE on seisukohal, et majandus hakkab kasvama siis, kui makse oluliselt langetada. Erinevalt Keskerakonnast peab EKRE vajalikuks langetada nii maksude taset kui ka maksude hulka. Ja me ei räägi reformierakondlikust peenhäälestusest ehk poole protsendi kaupa nikerdamisest.
Esiteks käibemaks. Leiame, et Eesti majanduse arengule annab tugeva arenguhüppe käibemaksu vähendamine viie protsendi võrra ehk praeguselt kahekümnelt protsendilt viieteistkümnele protsendile. Eksivad need, kes teevad lineaarse arvutuse ja ütlevad, et laekumised riigieelarvesse vähenevad neljandiku võrra.
Eelmise valitsuse aktsiisifiasko on hea näide sellest, kuidas maksude tõstmine või langetamine ei kujuta endast lineaarset arvutust Exceli tabelis, vaid mõjutab nii inimeste käitumist kui ka majanduse üldist olukorda.

Käibemaks on maks, mis lööb kõige valusamalt just kõige vaesemaid inimesi. Selle langetamine vabastab majandusse kohe üle viiesaja miljoni euro, mis suurendab tarbimist, tuues muuhulgas kaasa ka käibemaksu laekumise tõusu. Samuti ei maksa unustada, et riik ise on väga suur käibemaksu maksja. Seega võimaldab käibemaksu langetamine säästa riigieelarves kümneid miljoneid. Seejuures peame vajalikuks laiendada käibemaksu üheksa-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale.

Maksulangetus toob kaasa majanduse elavnemise, mis lühikese ajaga taastab laekumised maksualanduse eelsele tasandile.
Teiseks, aktsiisid. Kütuse ja alkoholi aktsiisi tõstmise ajal oli EKRE ainus erakond, kes hoiatas, et maksu tõstmine toob kaasa laekumiste vähenemise. Seda ei usutud, ning Eesti riik kaotas eelmise valitsuse ajal kümneid ja kümneid miljoneid eurosid maksuraha.
Nüüdseks on meil olnud aktsiiside asjus juba kaks korda õigus. Alkoholiaktsiisi langetamine tänavu suvel parandas – just nii nagu me ennustasime! – maksulaekumisi, vähendas piirikaubanduse mahtu ning Soome turist hakkas taas rohkem Eestis käima.

Oleme seda meelt, et Eesti majandus kasvaks kiiremini, kui langetaksime veel elektriaktsiisi, riiklikult reguleeritud võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid. Samuti peaks langetama gaasiaktsiisi. Eestis köetakse gaasiga 200 000 kodu, aga erinevalt diislikütusest ei saa seda Lätist tuua.
Praegu on energiahinnad Eestis kõrgemad kui teistes naaberriikides, kaasa arvatud rikastes Põhjamaades. See pärsib meie konkurentsivõimet ja paneb surve alla palgad: kui kõik muud sisendhinnad on naabritest kõrgemad, siis ainus koht, kust kokku hoida, on töötajad. Just sellepärast nõuavad mõned tööandjad meile odavat tööjõudu Ukrainast.
Elektri ja gaasi hinda langetades anname ettevõtjatele võimaluse tõsta palkasid, kaotamata konkurentsis välisturgudel. Eesmärk peaks olema muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas.

Milliseid maksupoliitilisi muudatusi me veel vajalikuks peame? Tee- ja veokimaks ei suurenda oluliselt riigieelarvet, küll aga vähendab meie transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab transpordikulusid siseriiklikult, tõstes nii kõiki hindu. Need maksud tuleks kaotada.
Maksustada tuleks lisaks pankadele ka kindlustusfirmade raha, mida praegu Eestist välja viiakse.
Ettevõtluse edendamiseks tuleks tühistada sotsiaalmaksu miinimumkohustus, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

Ettevõtetel tuleks võimaldada teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta.
Regionaalsete eripärade tasandamiseks tuleks sisse viia maksusoodustused ettevõtetele.
Kokkuvõttes – maksulangetused koostöös teiste majanduspoliitiliste hoobadega nagu bürokraatia vähendamine ja infrastruktuuri väljaehitamine suurendaksid järgneva kümne aasta jooksul meie majanduskasvu sellisel määral, et võime hakata võrdlema oma rikkuse taset Soomega.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-seisukoht-maksudebati-arutelul-makse-ei-pea-mitte-tostma-vaid-langetama-ainult-nii-kasvab-rahva-joukus/

Read more...

Juri Toomepuu: Nõiajaht jätkub – President Trumpi ametist tagandamiseuuringud USA esindajatekojas

Pärast vabariiklase Donald Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel on ta vastaspartei, demokraadid, hõivatud kõikvõimalike skeemidega, kuidas president Trumpi ametist tagandada.

Näitasid ju kõik küsitlused ja teadsid kõik „teadjad“, et Trumpil ei ole võimalust presidendiks saada. Ta vastane, president Clintoni naine, endine senaator ja välisminister Hillary Clinton oli kaheksa aastat ehitanud poliitilist organisatsiooni. Trump, keda polnud keegi kuskile valinud, alustas sellega alles siis, kui ta kuulutas välja oma kandidatuuri. Clinton kulutas valimiskampaaniale peaaegu kaks korda rohkem raha kui Trump – 565 miljonit Trumpi 322 miljoni dollari vastu.

Clintoni pooldajad, demokraadid ja vasakpoolne peavoolu meedia, said šoki, millest nad pole senini toibunud. Demokraadid ja Clinton väitsid, et Trump võitis seetõttu, et ta rikkus seadust, tegutsedes valimiste mõjutamiseks ühiselt Venemaaga ja seetõttu tuleb president Trump ametist tagandada.
USA põhiseadus sätestab, et esindajatekoda võib esitada senatile presidendi ametist tagandamise ettepaneku, kui ta leiab, et too on sooritanud „Treason, Bribery, or other high Crimes and Misdemeanors“ – riigireetmise, äraostmise või teisi raskeid kuritegusid ja süütegusid. Esitatud süüdistuste alusel viib senat USA ülemkohtuniku juhtimisel läbi kohtuprotsessi. Süüdi mõistmiseks ja ametist tagandamiseks on vaja kahe kolmandiku senaatorite nõusolekut. Sõna „süütegusid“ pole põhiseaduses defineeritud. See annab võimaluse esitada mitmesuguseid süüdistusi parteipoliitilistel kaalutlustel.

Demokraatidel õnnestus nende sõiduvees olevate ja demokraatide poolt ametisse määratud USA uurimisagentuuride juhtide abiga luua uurimiskomisjon endise Föderaalse Juurdlusbüroo ülema Robert Muelleri juhatusel, kes palkas 19 Clintoni toetajat, s.t Trumpi-vaenulikku komisjoniliiget. Neid aitasid 40 Föderaalse Juurdlusbüroo agenti ja palju luureanalüütikuid, audiitoreid ning muid uuringute läbiviimise eksperte. Komisjon esitas 500 läbiotsimisorderit, 2800 kohtukutset ja kuulas üle 500 tunnistajat.

Pärast peaaegu kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma 32 miljonit dollarit, avaldas Mueller 448-leheküljelise raporti, kus ta pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu ei olnud teinud mingit koostööd Venemaaga. Raport nentis ka, et ei saa tõendada, et Trump polnud süüdi uurimise takistamises, milles demokraadid olid samuti Trumpi süüdistanud. Samas ei suutnud Mueller esitada ühtegi tõendit, et Trump oleks uurimist takistanud.

Kahe aasta jooksul avaldas Trumpi-vastane peavoolumeedia peaaegu iga päev sensatsioonilisi teateid, mis kinnitasid, et pole kahtlust selles, et Mueller leiab, et Trump saavutas valimisvõidu, sest ta oli koostöös Venemaaga valimisi mõjutanud. Esindajatekoja praegune luurekomitee esimees Adam Schiff kinnitas avalikult ja korduvalt, et tal on kindlad andmed, et Trump on süüdi. Tuli välja, et Schiff oli valetanud, avalikult ja korduvalt.

Demokraadid saavad muidugi aru, et pole realistlikku võimalust Trumpi ametist tagandada. Süüdistused olid esitatud ilmselt selleks, et mõjutada valijaid. See neil Trumpi-vastase peavoolumeedia abiga 2018. aasta kongressivalimistel ka õnnestus. Nad said esindajatekojas enamuse ja seega võimaluse süüdistusi Trumpi ametist tagandamiseks ametlikult senatile esitada. Kuna kaks kolmandikku senaatoritest peavad süüdimõistmist otsustama ja senatis on vabariiklastel enamus, pole ikka realistlikku võimalust Trump ametist tagandada, aga ilmselt arvavad demokraadid, et süüdistuste esitamine aitab neil järgmise aasta presidendivalimised võita.

Sestap ongi alanud uus Trumpi ametist tagandamise kampaania. Kui Ukrainas võitis presidendivalimised ülekaalukalt Volodymyr Zelensky, kes lubas Poroshenko-aegse korruptsiooni lõpetada, helistas talle president Trump, et teda õnnitleda ja arutada USA ja Ukraina suhteid. Pika sõbraliku kõne lõpul mainis Trump eelmise USA asepresidendi Joseph Bideni poega Hunter Bidenit, kes sai „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga kurikuulsalt korruptiivselt Ukraina Burisma gaasifirmalt. Varem oli Hunter Biden üldsusele tuntud peamiselt seetõttu, et oli olnud narkomaan. Mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi tal energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati. Ilmselt oli Bideni poeg oma palga teeninud, ehkki mitte auga.

Juba Obama valitsuse ajal, aastal 2015, tõstatas välisministeeriumi ametnik George Kent küsimuse Bideni poja ülitulusast ametist, väites, et see võib jätta võimuga kauplemise ja korruptsiooni kahtlusi. Ta väitis, et tema hoiatust välisministeerium lihtsalt ignoreeris.

See, et Trump mainis oma kõnes Bidenit, andis demokraatidele uue võimaluse Trumpi ametist tagandamise uuringuid alustada. Otsese aluse andis selleks nn vilepuhuja kaebus, kes väitis, et talle olevat mitmed kolleegid teatanud, nagu oleks Trump survestanud Zelenskyt uurima Bideni rolli Burisma gaasifirma korruptsiooniafääris ja seda põhjusel, et see võiks aidata Trumpi järgmise aasta presidendivalimistel, juhul kui Biden saaks vastaskandidaadiks.

Trump kinnitas, et ta pole Zelenskyt mingil moel survestanud ja avaldas Zelensky loal kogu telefonikõneluse teksti. Seda kinnitas ka Zelensky ise ja hiljem ka uus Ukraina välisminister.
Demokraadid aga leidsid, et Trump oli USA abi andmise ajutiselt peatanud ja selles survestamine seisiski. Trump oli seda küll teinud, sest ta üritas saada Ukraina toetamiseks abi ka Euroopa riikidelt, eriti Saksamaalt, aga Zelensky ei teadnudki midagi abi ajutisest peatamisest. Seetõttu polnud seda quid pro quo (tasu eest vastutasu) olukorda, mida demokraadid väitsid. Puudus „quo“.

Uuringud viiakse läbi esindajatekoja luurekomitees, mille esimees on valetajana tuntud Adam Schiff. Uuringuid ei tehta ametlikult esitatud ametist tagandamise süüdistuste kohta, vaid selleks, et leida põhjuseid ametlike süüdistuste esitamiseks. See annab komitee esimehele võimaluse kuulata tunnistajaid üle salajastel istungitel, keelata vabariiklastel küsitleda tunnistajaid ja mis kõige mõjuvam, hoida salajas informatsiooni, mis näitab, et survestamist ei toimunud ja lekitada peavoolumeediale kõike, mis võib Trumpi mainet kahjustada. Ametlikult esitatud süüdistuste arutamisel oleks selline teguviis kongressi reeglite alusel lubamatu.

Kuna võimalus, et senat Trumpi ametist tagandaks, on kaduvväike, on kõik need uuringud ilmselt mõeldud selleks, et mõjutada valijaid järgmise aasta presidendivalimistel.

Näib, et see eesmärk demokraatidel ei õnnestu. Üks uuringu istung tehti avalikuks ja lubati ka mõnel vabariiklasel tunnistajatele küsimusi esitada. Kaks esimest tunnistajat, need, keda demokraadid pidasid kõige tähtsamaks, ei osanud midagi vastata küsimusele, kas nad teavad mingist kuriteost, mis oleks aluseks Trumpi tagandamiseks. Nad tunnistasid ka, et nad ise ei tea survestamisest midagi, nad on ainult kuulnud sellest teistelt, samuti nagu „vilepuhuja“. Kolmas tunnistaja, endine USA suursaadik Ukrainas, pälvis palju sümpaatiat demokraatidelt seetõttu, et Trump oli teda halvaks nimetanud ja saadikuametist vallandanud. Zelensky teatas muide Trumpile, et ka tema ei soovinud selle saadiku ametis jätkamist.

USA põhiseadus sätestab, et president on riigi välispoliitika juht ja kõik saadikud on otseselt tema esindajad. Nende ametisse määramiseks on tal vaja senati nõusolekut, aga tal on õigus neid igal ajal vallandada, põhjusega või põhjuseta. Diplomaadid, kes on alalised välisministeeriumi ametnikud, jätkavad muidugi oma teenistust ka siis, kui nad enam saadikud ei ole. Kui Obama presidendiks sai, vallandas ta kõik suursaadikud. Keegi sellest mingit numbrit ei teinud.

Üks põhjus, miks demokraatidel nende uuringutega valijate mõjutamine eriti edukas ei näi olevat, on rahva loidus nende jälgimisel. Suur hulk inimesi oli pettunud, kui valeks osutusid kõik „uudised“, mida enamik telejaamu Muelleri uuringute ajal edastas. Kõik telejaamad kaotasid hulgaliselt vaatajaid, välja arvatud tasakaalukam Fox News. Kuigi presidendi tagandamise uuringud peaksid pälvima suurte hulkade televaatajate tähelepanu, oli avaliku istungi vaatajaid ainult umbes 13 miljonit, mis on muude tähtsate sündmustega võrreldes kasin. Trumpi presidendiks vannutamist vaatas rohkem kui 30 miljonit inimest. Ülemkohtu kandidaadi Brett Kavanaugh ülekuulamist senatis vaatas 23 miljonit inimest.

Kõige tähtsam tunnistaja oleks nendel uuringutel muidugi see „vilepuhuja“, kelle kaebuse alusel demokraadid süüdistuse esitasid. Komitee esimees Adam Schiff lubas umbes tosinal korral avalikult, et „vilepuhuja“ tuleb tunnistama. Siis said vabariiklased aga teada, et Schiff või ta abilised olid need, kes olid tollel „vilepuhujal“ aidanud oma kaebust valmistada ja selle kooskõlastanud. Nüüd keeldub Schiff teda tunnistajaks kutsumast, väites, et see kaebus on leidnud küllaldaselt kinnitust teistelt tunnistajatelt, mis pole ilmselt tõsi, ja ettekäändel, et teda on vaja kaitsta ta isiku saladuses hoidmisega.

Praeguste küsitluste alusel on raske ennustada, kes järgmise aasta valimised võidab. Demokraadid pole isegi veel oma kandidaati kindlaks määranud. Kui meenutada, et pea kõik küsitlused vahetult enne 2016. aasta presidendivalimisi ennustasid, et Trumpi presidendiks saamise tõenäosus on väga väike, siis pole kindlasti mõtet praegu läbiviidud küsitlusi kuigi tõsiselt võtta.
Eelvalimised algavad varem, aga kes saab järgmiseks USA presidendiks, selgub lõplikult siiski alles valimispäeval, 3. novembril 2020.

Ega keegi täpselt tea, mida toob homne päev, aga kõige paremini ennustab tulevikku siiski minevik – mida lähedasem, seda täpsemalt. USA majandus on Trumpi juhtimisel parem kui kunagi varem ja ikka veel tõusuteel. ISISe terroristlik kalifaat on hävitatud. USA produtseerib rohkem energiat kui ükski teine riik maailmas ja pole enam sõltuv välismaal toodetud naftast. Tööhõive USAs on kõrgem kui kunagi varem – töökohti on rohkem kui tööotsijaid. Palgad tõusevad. USAle ebasoodsad kaubalepingud on muudetud ausamaks. NATO liitlased on aru saanud, et nad ei saa lõpmatuseni USA maksumaksjate kulul ennast kaitsta ja lepingus ettenähtud summad on hakanud liitlaste riigikaitse eelarvetesse laekuma. Piirimüür, mille Trump lubas enne eelmisi valimisi ehitada, pole veel valmis, aga edu on siiski märgata demokraatide müürisarnase vastupanu kiuste. Lüngad, mis tekkisid Obama ajastul USA riigikaitses, on täidetud.

Kaldun arvama, et Trump suudab teha aastal 2020 sama, mida ta saavutas neli aastat tagasi.

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 19. november 2019

MATTI ILVES: AJU MAHT VÄHENEB

Viimastel aegadel on toimunud täiesti üllatav areng, inimeste aju maht-kaal on asunud vähenema! Praegu on see keskmiselt 100 grammi kergem kui varem.

Teadlased arvavad, et praegu tuleb inimestel kasutada märksa vähem aju, et üleüldse ellu jääda ja vajalikku toitu hankida.

Lisaks sellele on õppimine ja hariduse omandamine muudetud teadlikult kergemaks, ka meil taheti kaotada põhikoolides eksamid ja gümnaasium on võimalik lõpetada kui saada eksamitel sajast punktist ainult üks!  Samuti ülikooli esmakursuslastest pooltel puudub funktsionaalne lugemisoskus (vaid 49% esmakursuslastest sooritas funktsionaalse lugemisoskuse ülesanded rahuldavale või heale tulemusele, vt. uuring „Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase“).
Inimesed muutuvad tegelikult lollimaks.

Globalistid aga selle pärast ei muretse, sest neile vajalikke väheseid oskusi täidetakse veel vajaliku täpsusega nende orjade poolt. Üldiselt loodetakse lähemas tulvikus juba tehisintellektile.

Read more...

Lääne demokraatia ja ÜRO rändelepe



Päevakohane katke Einar Laigna loengusarjast.

Read more...

Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi kontrolli alt väljunud kuritegevuse eest

Vägivallalaine alla mattunud Göteborgi politseinikud räägivad soomlastele, mis Rootsi on teinud valesti ja mis vigu tuleks vältida. Enim teeb muret ressursside nappus, mistõttu on Rootsis kuritegevus kontrolli alt väljunud.
Kokku on Rootsis 22 piirkonda, kus vohab kuritegevus nii, et politsei on seal võimetu midagi tegema. Rootsi politseinikud on kogenud oma töös ähvardusi ja see on küllalt tavaline. Kuritegelike jõukude liikmed üritavad mõjutada ja ähvardada politseid mitmel moel. Näiteks filmitakse ja pildistatakse oma tööd tegevaid politseinikke ning pannakse pildid veebi üles, vahendab Iltalehti.

Lisaks ähvardustele on politseinikud langenud ise korduvalt vägivalla ohvriks. Mitmel puhul on relvastatud politseinikud sündmuskohalt põgenenud. Eriti ohtlikud on kuritegelike jõukude vähem tähtsad liikmed, kes üritavad politseinikke rünnates teenida plusspunkte.

Lisaks takistab politseinike tööd vaikimise kultuur, kus inimesed ei julge kuritegevusest rääkida. Need, kes politseile midagi räägivad, selgitatakse kiiresti välja ja neid hakatakse ähvardama või nende peal tarvitama vägivalda. Inimesed ei julge otse politseinikele midagi rääkida, seetõttu ei saa kohtus kurjategijaid karistada.
Suur probleem on Rootsis politseinike nappus, mistõttu liigutakse kiiruga ühest kohast teise. Kui politseinikud lahkuvad, saavad kurjategijad taas tegutseda.

Rootsi politseinikud kurdavad kõige rohkem ressursside nappuse ja politseinike vähesuse üle. Seetõttu ei suudeta enam kuritegevust ja vägivalda ohjata ning see on kontrolli alt väljunud. Rootsi tegi suure vea, kui ei võtnud piisavalt varakult kuritegevuse kasvu tõsiselt. Probleemsetes piirkondades pole tegeldud inimeste harimise, sotsiaalteenuste ja töökohtade loomisega. Samal ajal on politsei ressursid jäänud ajale jalgu.
Soomes on sellega arvestatud ja Antti Rinne valitsus kavatseb suurendada aastaks 2022 politseinike arvu 200-300 võrra kuni 7500-ni. Nii Rootsis kui Soomes on aga probleemiks see, et politseikooli pole piisavalt huvilisi. Politseitöö ei köida, sest palgad on madalad. Võrdluseks: Rootsi eesmärk on saada aastaks 2024 juurde 10 000 politseinikku.

Soome politsei andmetel teevad Rootsi ja Soome kuritegelikud grupeeringud omavahel koostööd. Soome tuleb rahvusvaheline kuritegevus teistest riikidest. Soomeski on märgatud ohtlikke tendentse, kus teatud piirkonnad jäävad teistest maha ning seal kujuneb soodne pinnas kuritegevuseks. Kui nii läheb, siis korralikud inimesed enam teatud kohtadesse elama ei lähe. Toimub koolide jagunemine ja piirkondade eraldumine.
Narkomaania on üha teravam probleem nii Soomes kui Rootsis. Narkootikumide kaudu seovad kurjategijad inimesi endaga. Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi, et ei lastaks teatud piirkondadel eralduda. See tähendab ühtlasi suuremat panustamist koolidesse ja sotsiaalteenustesse, mille abil on võimalik teatud ühiskonnagruppide tõrjutust vähendada ja reageerida õigeaegselt noorte narkoprobleemile.

Probleemsetes piirkondades puudub inimestel usk tulevikku ja seal pole eeskujud mitte üliõpilased, vaid kuritegelike grupeeringute liikmed, kel on ilusad autod. Rootsi politseinikud hoiatavad, et probleemide ennetamine on palju lihtsam kui vigade parandamine. Probleemiks on Rootsi politseinike arvates ka see, et kurjategijate vanglakaristused on liiga lühikesed.
Suur probleem on Rootsis pagulaste ja varjupaiga taotlejatega, kel on võimalik omale ise elukoht valida. Nüüd tahetakse seda korda muuta nii, et kui pagulased lähevad elama probleemsesse piirkonda, siis jäävad päevarahast ilma. Rootsis tahetakse iga hinna eest vältida segregatsiooni. Teine suur kuritegevuse kasvulava on narkokaubandus.

Põhjamaade politseiasutused teevad omavahel tihedat koostööd. Soomes on juba politseinikele mõista antud, et teatakse, kus nad elavad. Politseinikke tahetakse mõjutada, et nad oma tööd ei teeks. Rootsi kogemus räägib aga sellest, et kurjategijatele ei tohi järgi anda. Rootsi politseinikud hoiatavad Soome kolleege, et nad ärkaksid, sest veel on võimalik Rootsi-sarnast katastroofi vältida.
Soomes on samuti märke noorte tõrjutusest. Viimase kümne aastaga on tõrjutud noorte hulk kasvanud, kuigi selle ärahoidmiseks on kulutatud palju ressursse. Eraldatud teatud piirkondades kasvab ja noorte pessimism süveneb. Praegu elab Soomes hinnanguliselt 61 000 tõrjutud noort.

Read more...

esmaspäev, 18. november 2019

“Räägime asjast” 17.11.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17112019/
 

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP