RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 20. november 2017

Eesti Aeg - Nädal Riigikogus - #746 - Martin Helme



U-Pluss Published on Nov 17, 2017
Seekordses saates on kõne 2018. aasta riigieelarve, era-KGB tekkimine Eestis, reklaamimängud ja veel muud teemad, mis võivad mõne võtta nõutuks teisel aga panna käe rahustite järele haarama. Vaata kõigest lähemalt juuresolevast videost.
Saatesarjas EESTI AEG - Nädal Riigikogus, toome teieni kuumad hetked, tähtsamad otsused ja “ämbrid” meie poliitmaastikul ja seda eeskätt läbi rahvuskonservatiivse prisma.
Saatejuht: Urmas Espenberg.

Read more...

Andro Roos: välise vabadusega ei anna keegi kandikul kaasa sisemist vabadust



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Endine moslem ütleb, et moslemid tuleb kohe peatada, muidu hakkavad nad tapma!



Allikas:Ungelo Dao, Facebook

Read more...

pühapäev, 19. november 2017

Pühapäevased pildid


Read more...

Huvitavat pühapäevaks: Soome riigi 100. aasta puhul peetakse hõimurahvaste malepidu

Lõuna-Soomes Heinola linnas toimub 17.–19. novembrini soome-ugri malefestival. Selle korraldajaks on Soome maleliit, ettevõtmist toetavad ka Soome riik ja erasponsorid. Tegemist on üritustesarja „Soome 100” kuuluva sündmusega.

Võisteldakse nii täispikas, kiir- kui ka välkmales, samuti ülesandelahendamises.
Festivali tähtsündmuseks on võistkonnavõistlus 25-l laual. Osaleb neli koondist: soomlaste, eestlaste, ungarlaste ja – ühendvõistkonnana – Venemaa soome-ugrilaste koondis. Koondised moodustatakse rahvuse-, mitte kodakondsusepõhiselt.

Eestlaste koondise esinumbriks on rahvusvaheline suurmeister Kaido Külaots. (Muide, töötas viimatisel maleolümpial Soome koondise juhendajana.) Teised tuntumad koondislased: rahvusvahelised meistrid Kalle Kiik ja Tarvo Seeman, FIDE meister Jaan Narva, meistrikandidaadid Kaimar Puusepp ja Eino Vaher ning naiste FIDE meister Tuuli Vahtra. Koondisse kuulub ka 2016. aasta Harjumaa naiste kiirmalemeister Ester Leuska.
Venemaa soome-ugrilaste koondise esinumbriks on rahvusvaheline suurmeister Aleksandr Potapov; ungarlaste koondisel on samas rollis rahvusvaheline meister Zoltán Hajnal ja soomlaste koondisel FIDE meister Tommi Luukkonen.

Ungarlaste koondisse kuulub kaks ühenimelist mängijat. Rahvusvaheline meister András Mészáros on Ungari üks tuntumaid malepopulariseerijaid, paljude maleraamatute ja -artiklite autor, lisaks veel maletreener. Keelemees, tõlkija, pedagoog ja hõimuliikuja András Meszáros on aga polüglott, suur Eesti- ja Soome-sõber ning ungarlaste festivalikoondise koostaja.
Kõigi koondiste kooseis: http://www.shakkiliitto.fi/suomi100-joukkueet/

Festivali pidulikule avamisele on tulemas ka FIDE president Kirsan Iljumžinov.
Festivali käigust annab ülevaate Soome maleliidu kodulehele selleks puhuks loodud erilehekülg www.shakkiliitto.fi/suomi100/.

Tõnu Kalvet

Allikas: http://www.eestimale.ee/uudised/2017/soome-riigi-100-aasta-puhul-peetakse-hoimurahvaste-malepidu
______________
 M.I.

Read more...

Millest muslimid ei räägi. Radikaalne islam Tallinna mošees

Praegu Eestis viibiv mošeeomanik on seotud islamiorganisatsiooniga, mis on rajanud Euroopasse fundamentaalset islamit järgivaid mošeesid. Esimesed Eestis terrorismisüüdistuse saanud isikud on tihedalt seotud kohaliku islami keskusega. Džihaadi toetajaid on Eestis veel, neid teatakse ka mošees, kuid sellest ei räägita.

Read more...

laupäev, 18. november 2017

MATTI ILVES: ÜHEST RAAMATUST

Sain kingituseks raamatu "SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks" poolt, kuna olen nende püsitoetaja. Raamat pakkus huvi kohe esimesest leheküljest alates.

Koostajad: Timo Vihavainen, Marko Hamilo ja Joonas Konsting
"Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid. Arvamusi lahe põhjakaldalt" ja algas see tähelepanuväärse manifestiga, mille peaaegu kogupikkuses siin ka ära toon, väljaarvatud üks lõik, mis tutvustab lihsalt raamatu autoreid.

USALDA OMA MÕISTUST, sõltumatu haritlaskonna manifest:

"Spare audel! Julge olla tark! Julge kasutada oma mõistut, kirjutas Immanuel Kant ajajärgul, mida kutsutakse valgustusajaks. Vabad hinged söendasid seda üleskutset järgida ja Euroopa tsivilisatsioon arenes tänapäevaseks just seepärast, et selle parimad esindajad esitasid väljakutse kõigile harjumuspärasele, autoriteetidele ning tabudele, isegi neile, mida riigi seadused ja vägivallaaparaat üritasid kaitsta.
Vabadus iseenesest on väärtus ja lääne tsivilisatsioonis põhiväärtusi. Kuid on teisigi väärtusi ja neid tähtsuse järgi reastada võib olla tõline probleem. Vabadus- kui mõelda sõna- ja mõttevabadust - on siiski eriseisundis. See on tingimatu. Vabadusest loobumine viib vääramatult orjusse.

Orjuse kaotamine oli läänemaise kultuuri suuri saavutusi, mis ei tulnud kätte ilma võitluse ja tagasilöökideta. Kuid nagu demokraatiagi, ei ole vabadus kunagi lõplikult valmis ja igavesti püsiv nagu perekonna väärtesemed, vaid seda tuleb üha uusesti lunastada. Vabadus kaotatakse, kui selle olemust ei mõisteta, ja seda ei mõistetagi, kui iga sugupõlv vabaduse olemusse ei süüvi. Vabaduse eest peab ikka ja jälle võitlema või vähemalt olema kursis sellega, mida varasemad põlved selle heaks on teinud.

Vabaduses ei ole hinnalisem see, et võimalikult paljud saavad üha rohkem rahuldada oma himusid. Need põhimõtted on omavahel vastuolus ja optimum ei ole ka siin võimalik ilma enesepiiranguta. Kuid see pole asja kõige olulisem joon. Tähtis on, et mitte kedagi ei sunnitaks kummardama sellist poliitilist, usulist vüi teaduslikku seisukohta, mida ta ei usu ega kiida heaks. Inimese tegevusvälja võidakse kitsendada, kuid tema mõtte- ja väljendusvabadust ei ole kellelgi õigust piirata isegi siis, kui keeluga loodetakse jõuda positiivsetele tulemustele.

Kuigi vabadust kaitsnud poliitiline radikalism, eeskätt selle maksistlik vorm, on muutunud omaenda karikatuuriks. Kultuurimarsistide ja Ameerikas isegi ligeraalide järglased on nüüd muutunud vabadusevastaseks jõuks. Nad toetavad tsensuuri, üritavad korraldada inimeste eraelu ja kammitseda vaba mõtlemist, nõudes teistelt ja kasutades ise labast orwellilikku newspeak´i, uuskõnet, mida nimetatakse poliitiliseks korrektsuseks.

Haritlaskond, kes selle klassikalise uurija Karl Mannheimi sõnul olid ajast-arust mantrasid leierdavaks, hea- ja pahatahtkike tohmanite, kasutute idiootide karjaks. See kari käsib oma liikmeil järgida usudogmat, mille põhiväited on ise tunnistanud alusetuks juba möödunud aastatuhandel.

Siiski on endast märku andmud ka vastasjõud: kõigis tähtsamates Euroopa riikides on tekkinud liikumisi, kes on visanud kinda kaevikutesse jäänud vasakintelligentile. Uute jõude loosungid on tihti olnud konservatiivsed ja tihti populistlikud või parempoolsed. Nende liikumiste poliitiline värving ja uuele ilmingute osaks saanud vastuvõtt on riigiti sõltuvalt riigi traditsioonidest. Üks on aga siiiski selge: Euroopa ja kogu lääne tsivilistatsioon on jõudnud arenguetappi, mis ohustab nende olemasolu. Liiga kaua on liigutud suunas, mis enam ei juhi positiivse arengu poole. Liiga kaua on järgitud prohveteid, kelle sõnumit enm ei kanna tõde.

Vasakpoolsus, mis kunagi vastandus rõhumisele ja türanniale, ei paku tänapäeval alternatiivi kusagil ega millelegi. Mõttetasandil, vaimu kuningriigis on see muutunud tähtsusetutest asjadest lobisemiseks. Poliitiliselt aher, üritab vasakpoolsus oma positsioone tugevndada tsensuuri ja demagoogiaga. See on allakäigutee ja moraalse kaotuse tunnistamine.

Selle raamatu autorid esindavad mitmesuguseid vaateid, mis artiklitest hõlpsasti selguvad. Neile kõigile ühine on aga aususe põhimõte. Autorid on tüdinenud sellest, et avalikus väitluses tahetakse eirata mõistuse häält ning korvata see demagoogia ja tensuuriga ning tõeväänamisega. Me ei ole populistid, kui selle all mõlda lihtrahva poliiitiliste kirgede seljas ratsutamist, väljamõldud õuduspiltide maalimist ja illusoorse lahenduste lugamist. Populism selles tähenduses ei kuulu ühegi siinkirjutaja huvideringi. Küll peavad nad end lääne kultuuri niisuguse vabadusideoloogia pärijateks, mis on valitsenud nii Edmund Burke´i konservatismis kui ka John Stuart Milli liberalismis.

Veel paar aastat tagasi ei tundnud autorid üksteist, kuid said kokku Internetis sõna- ja mõttevabaduse ning "vihakõne" omavahelise suhte üle arutledes. Vihakõne häbimärgistamise sildi all piirati Soomes räigelt ja tendenslikult sõnavabadust ning mõisteti orwllikult hukka nn mõtteroimade eest. Siinkirjutajad ei saanud sellega leppida. ...

Jumal tänatud, marksism paistab olema jõudnud loojangusse. Enam ei oota keegi sellelt poliitilisi algatusi, veel vähem peetakse seda poliitiliselt ohtlikuks. See on paljuütlev tõsiasi. Poliitiliseks ohuks võivad aga ujuneda ohjeldamatu ja naiivme parempoolsus ning populasm, mida vastutustundetu vasalpoolne poliitika toidab tsentristlike rühmituse ja vaimselt klammerdanud haritlaskonna abiga. Kui loomulikku arengut takistatakse, kasvab pingeoht. Lõpus maandatakse pinged vägivalla teel, see on aga alati soovimatu ja halb lahendus.

Vastukaaluks ohtudele, mida praegune ja eriti tulevane aeg meile toob, on õige naasta vabaduse läänemaise põhimõtte juurde, matkima või väärtustama ning vajaduse kohaselt edasi arendama.

Maha orjus, lömitamine ja argpükslus! Elagu vabadus, vastutus ja mõistus!"

Timo Vihavainen

Read more...

Nädalakommentaar: Hardi Volmer ja poliitikute võõrdumine riigist



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Eesti Inimõiguste Keskus õhutab pealekaebamist ja vaenu


Lgp Matti Ilves!

Ilmselt olete uudiseid jälgides juba kuulnud, et ühe peamise “homoõiguste” eest seisva ühingu ehk Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel on ka meie riigis käivitatud rakendus nimega UNI-FORM, millega kutsutakse inimesi kaebame nende peale, kes on väidetavalt praktiseerinud “vaenukõnet”, “vihakõnet” või öelnud või teinud midagi muud nn seksuaalvähemuste poolt solvavaks peetut.
Oleme kirjutanud ja rääkinud sellest ka meie portaalis Objektiiv:




Tegu on väga tõsise märgiga selle kohta, millises suunas meie ühiskonda tüüritakse ning kuidas seda tehakse. Nii uskumatu kui see ka ei ole, tuuakse tõeliste ideoloogiliste radikaalide poolt täiesti süüdimatult tagasi nõukogudeaegset tagaselja pealekaebamiskultuuri, kusjuures kaebusi kutsutakse tegema sugugi mitte ainult seonduvalt reaalsete kuritegudega – millest saab anda teada politseile ja teistele õiguskaitseorganitele –, vaid ka n-ö mõtteroimadega ehk käitumisega, mis pole kooskõlas vasakliberaalsete ideoloogiliste dogmadega.

Ühelt poolt on ulatuslikku riiklikku rahastust nautiva (nt 2017. aastal saadi sotsiaalministeeriumi kaudu koguni 90 000 eurot) Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus moraalselt tülgastav, sest sellise pealekaebamiskultuuri õhutamise ja ehitamisega külvatakse otseselt ühiskondlikku vaenu ja usaldamatust. Ent teiselt poolt on see ka õiguslikult pehmelt öeldes problemaatiline, kuna Eesti Inimõiguste Keskus on võtnud endale omavoliliselt pseudo-õiguskaitseorgani rolli, tehes seda aga minu hinnangul otseselt kehtivat õigust rikkudes.

Nimelt töötleb Eesti ühe peamise homoaktivistina tuntud Kari Käsperi juhitav Eesti Inimõiguste Keskus kaebusi registreerides nende inimeste isikuandmeid, kelle peale kaebusi esitatakse, ent isikuandmete kaitse seaduse kohaselt tohib isikuandmeid töödelda (sh neid andmeid koguda ja salvestada) üksnes andmesubjekti nõusolekul. See tähendab, et seaduse kohaselt peaks Eesti Inimõiguste Keskus saama igalt isikult, kelle kohta neile kaebus laekub, tema isikuandmete töötlemiseks kirjaliku loa. Veelgi enam, võib arvata, et märkimisväärne osa Eesti Inimõiguste Keskusele laekuvatest kaebustest sisaldavad ka delikaatseid isikuandmeid, mille töötlemine tuleks Andmekaitse Inspektsioonis registreerida, ent seda pole Käsperi juhitav organisatsioon teinud.

Kõike eelnevat silmas pidades oleme pööranud sellele teemale Objektiivis märkimisväärselt tähelepanu, mis on seda olulisem, et valdav osa peavoolumeediast on probleemi pea täielikult maha vaikinud. Samuti pöördusin meie sihtasutuse nimel Andmekaitse Inspektsiooni poole palvega, et nad kontrolliksid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevuse vastavust isikuandmete kaitse seadusele.




Kindlasti tegeleme selle probleemiga edasi, et need, kes esitlevad end inimõiguste kaitsjana, ei saaks täiesti takistamatult tegeleda reaalsete inimõiguste ehk sõnavabaduse, mõttevabaduse, veendumuste vabaduse, usuvabaduse, südametunnistuse vabaduse ja muude klassikaliste kodanikuvabaduste ahistamise ja kitsendamisega ning tegeleda inimõiguste retoorika kattevarjus oma radikaalse ideoloogilise programmi meie ühiskonnale pealesurumisega.

Võib arvata, et tulevikus tuleb meil niisuguste probleemidega tegeleda üha rohkem, sest pole sugugi ebatõenäoline, et Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus platformi UNI-FORM haldamisel ongi eesmärgipäraselt suunatud nn vihakõne keelustamisele Eestis, mis reaalselt tähendab ei midagi muud kui poliitilise korrektsuse diktatuuri süvendamist ja kindlustamist. Minu kindla veendumuse kohaselt oleks meil selleks tööks tarvis käivitada OMA ÕIGUSKESKUS, nagu on tehtud mitmetes teistes riikides, et tõrjuda tagasi ideoloogilise diktatuuri pealetungi ning kaitsta reaalseid kodanikuõigusi ja -vabadusi. Seni on niisuguse keskuse käivitamine jäänud rahaliste võimaluste nappuse taha, aga loodetavasti osutub keskuse käivitamine ühel hetkel siiski võimalikuks, sest vajadus selle järele on vägagi tõsine.

Lõpetuseks palun, et levitaksite Eesti Inimõiguste Keskuse tegevuse kohta infot ka oma sõprade ja tuttavate seas, et nad näeksid, kes meie ühiskonnas reaalselt vaenu õhutab ning milliste eemaletõukavate meetoditega seda tehakse.

Parimate soovidega

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Kõige põhjalikumalt rääkisime selle probleemi koos Markus Järviga lahti meie viimases Objektiivi raadiosaates, mis läheb Pereraadio eetrisse täna (st reede) õhtul kell 19.00 ja homme (st laupäeval) kell 13.00. Samuti saate alates laupäevast kuulata seda saadet alltoodud lingi kaudu meie portaalist Objektiiv:

 
Samuti käisin teisipäeval sel teemal rääkimas Postimehe päevaintervjuus:
 

Read more...

reede, 17. november 2017

Tagasi kommunismi.

Indrek Neivelt

„Ükskõik mis asutust me luua ei ürita, näeb see lõpuks ikka välja nagu kommunistlik partei.“
Just see Venemaa legendaarse peaministri Viktor Tšernomõrdini tsitaat meenus mulle kui ma kuulsin Reformierakonna valimislubadust Tallinnas lasteaia tasu ära kaotada. Tasuta ühistransport. Tasuta lasteaed. Tasuta kõrgharidus. Maamaksu vabastus. Munitsipaalpood.

Kommunistliku korra ajal sellest ainult unistati aga tänapäeval on see reaalsus.
Olen juba siinsamas blogis varem kirjutanud, et meie tänane rahandusministeerium on sama suur kui kunagine Plaanikomitee. Samas ei ole plaane ja ettevõtted kuuluvad eraomanikele. Töötajaidki Eestis viiendiku võrra vähem.

Meil on kõikvõimalikke regulatsioone suurusjärgu võrra rohkem kui oli kolmkümmend aastat tagasi. Ei ole enam eluvaldkonda, kus võib ise oma peaga mõelda ja tegutseda. Ja vastutada.
Vaadates ministeeriumite ja erinevate ametite uusi kasvavaid peakontoreid on selge, et regulatsioone tuleb ainult juurde mitte ei jää vähemaks. Vahepeal tehakse rahva lollitamiseks bürokraatia vähendamise töögrupp aga tegelik elu läheb ikka samamoodi edasi.
Meil ei jätku majanduse jaoks töökäsi ja neid tuleb majanduseliidi arvates juurde meelitada. Nii nagu nelikümmend aastat tagasi. Meie majandusminister arvab, et majandus areneb paremini kui ministeeriumist aktiivselt juhitakse. Viisaastakust on saanud rahastusperiood. Ainult plaane ei ole endisel kujul. Meie valitsus võitleb alkoholiga. Jne.

Kas ainult mulle tundub, et me oleme siin juba olnud?
Reformierakonna poliittehnoloogides ei ole seni olnud põhjust kahelda. Just nemad on rahva meelsust kõige paremini tunnetanud. Kas tänane loosung tähendab, et me olemegi tagasi jõudnud sinna, kust me ära põgenesime?
Kas meie kohta võiks siis öelda, et ükskõik kas me ehitame sotsialismi või kapitalismi aga samasse kohta jõuame me ikka välja?
Huvitav, millal kork eest ära lendab ja laulev revolutsioon vol2 algab?

Allikas: http://www.indrekneivelt.eu/2017/07/20/tagasi-kommunismi/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP