RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 28. jaanuar 2020

Avalik saladus, mida asjaosalised üritavad eitada: Rootsi heaoluriik on sügavas kriisis

2015. aasta. Migrandid saabuvad Malmösse.

Rootsi heaoluühiskonda on vasakpoolsed sageli eeskujuks toonud, sealhulgas ka Ameerikas. Pärast 2015. aasta rändekriisi, kui Süüria pagulased ujutasid Rootsi üle, seisab riik nüüd kriisi ees, mis ohustab kogu heaoluriigi mudelit.
Rootsis oli 2015. aastal 9,7 miljonit elanikku, seda enne, kui riik võttis vastu 162 000 varjupaigataotlejat. 70% neist olid pärit Süüriast, Afganistanist ja Iraagist, sama protsent neist varjupaigataotlejatest olid ka mehed. Rändekriis lõi jätkusuutmatu rahalise ja sotsiaalse olukorra, mis pani Rootsi poliitilise eliidi ümbermõtestama oma seisukohta varjupaigarände osas, mis seni oli olnud äärmiselt liberaalne.

Varjupaigaalane ränne on sellest hoolimata jätkunud. Aastatel 2016–2018 on Rootsis varjupaika taotlenud üle 70 000 täiendava migrandi ja üle 105 000 varjupaiga taotleja on saanud varjupaiga.
Rändel on suur demograafiline mõju, mis mõjutab Rootsi rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti, samuti hävitav majanduslik mõju Rootsi heaoluriigile.
Demograafiline mõju on näha sellistes linnades nagu Rootsi suuruselt suuruselt kolmas linn Malmö, kus välismaise taustaga inimeste osa (välismaal sündinud või mõlemad vanemad sündinud välismaal) on kasvanud 31,9 protsendilt 2002. aastal 45,9 protsendini täna.

2018. aastal oli Rootsis juba kolm omavalitsust, kus enamus elanikkonnast on välismaa taustaga: Botkyrka, Södertälje ja Haparanda. Seal tekib juba küsimus, kuidas integreerida välismaalasi, kui suurem osa linna inimestest on võõra taustaga. Malmö põhikooliõpilastest on 51% sündinud välismaal või on nende mõlemad vanemad võõrsil sündinud.
Põlvkonna jooksul on Rootsi suuruselt kolmandas linnas rahvastik muutumas välismaiseks enamuseks. Kuidas toimub sisserändajate integreerimine siis ja kes kellesse seal siis integreerub?
Sisserändajate integreerimine Rootsi ühiskonda on läbi kukkunud – sellega nõustuvad nii eksperdid kui ka poliitikud. 2018. aasta märtsis olid 58% registreeritud töötutest sündinud väljaspool Rootsit, ehkki rühma osatähtsus elanikkonnas on vaid 23%. 2018. aastal oli välismaal sündinud rootslaste töötuse määr 15,4%, Rootsis sündinud rootslaste töötuse määr 3,8%.

EBO seadus (Lagen om eget boende – “Iseseisva elu seadus”) lubab varjupaigataotlejatel asuda elama ükskõik kuhu. Sisserändajad asuvad sageli elama piirkondadesse, kuhu on juba ees teised sisserändajad, osalt madalate eluasemehindade tõttu nendes piirkondades ja osalt seetõttu, et sisserändajatel on seal lihtsam oma kogukonda elama asuda. See protsess tugevdab nii segregatsiooni kui ka loob sisserändajate enklaave Rootsis.
Suur ümberasujate sissevool koos ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga on tekitanud kultuurilised tagajärjed, kus Rootsi kultuur on nii kiirete muutuste surve all kui ka ise oma identiteedi kahtluse alla seadnud. Paljudes piirkondades, kus sisserändajaid on enamuses, pole Rootsi kultuuri säilimise võimalust, sest elanikkonna kultuur erineb selgelt Rootsi kultuurist. Selle tulemuseks on muu hulgas keele muutumine ja pühade avalikud tähistamised.
Mitu Rootsi väljakujunenud meediaväljaannet avaldasid mullu juunis artikleid, ülistades Eid-al-Fitrit – püha, mis lõpeb ramadaani islami paastukuu. Rootsi tuntud ettevõtted, näiteks Arla Foods, ICA ja COOP, avaldasid pühade jaoks oma veebisaitidel vastavad retseptid.
Mitu häält on juba soovitanud, et moslemi püha Eid-al-Fitr peaks Rootsis olema riiklik püha. Need hääled on tulnud sotsiaaldemokraatidelt ja Rootsi kirikult – kahelt institutsioonilt, millel on Rootsi ühiskonnas suur mõju. Ehkki Eid-al-Fitrist pole saanud riigipüha, otsustasid mitmed omavalitsused seda tähistada.

Kuni rootslased on rahvana eksisteerinud, on side oma esivanemate naabri Soomega olnud tugev ja soome keel on siin olnud populaarsuselt teine. 2018. aastal märkis keeleteadlane Mikael Parkvall, et araabia keel on nüüd Rootsi populaarsuselt teine keel. Samal ajal õpivad paljud Rootsis sündinud lapsed rootsi keelt nii halvasti, et ei oska seda õigesti rääkida, sest mõnes eelkoolis ja klassikoolis pole rootsi keelt piisavalt. See probleem süveneb kiiresti.
Mitte ainult Rootsi ühiskond ei näe kümne aasta pärast radikaalselt teistsugune välja – ka Rootsi heaoluriik, mis on olnud kogu maailmas tuntud Rootsi riigi tunnusjoonena, muutub või võib-olla isegi kaob järk-järgult.
Rootsi heaoluriigi aluseks olevad arvutused põhinevad eeldusel, et enamus täistööajaga töötavaid täiskasvanuid maksab riigile tulumaksu. See, mida riik saab, peab olema suurem kui see, mida ta maksab välja mitmesuguste hoolekandetoetuste ja abimaksetena. Kui suur hulk hoolekandetoetusi saavaid inimesi ei leia tööd või pole nõus töötama, tekib kriis. Just see on juhtunud Rootsis oma liberaalse sisserändepoliitika tõttu.
Rootsi meedias esile tõstetud näide on Filipstad, rohkem kui 10 000 elanikuga vald. Seal on välismaise taustaga elanike osakaal kasvanud 8,5% -lt 2002. aastal 22,7% -ni 2018. aastal. Aastatel 2012–2018 vähenes Rootsis sündinute grupp 640 inimese võrra, välismaal sündinute grupp aga kasvas 963 võrra. Filipstadist väljakolijad on Rootsi päritolu ja tööealised.

Samal ajal on Filipstadi linnajuht Claes Hultgren mures, et äsja saabunud migrantidel pole tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Tagajärjeks sellistele omavalitsustele nagu Filipstad on see, et nad peavad seejärel kärpima hoolekandeteenuseid, mida omavalitsus osutab.
Filipstad pole ainus omavalitsus, kes kannatab eelarvekärbete all. Rootsi omavalitsuste ja piirkondade ühingu (SKR) raporti kohaselt on 2023. aastal omavalitsuste ja piirkondlike eelarvete defitsiit 43 miljardit Rootsi krooni (umbes 4,6 miljardit dollarit), kui kulud suurenevad vastavalt rahvaarvu kasvule ja riigile ei teki lisaks rohkem ressursse kui juba kavandatud.

11 699 elanikuga Rootsi omavalitsuses Strömsundis asuv sotsiaaldemokraatide munitsipaalvolinik hoiatas: “Kõik kulud kannavad omavalitsused. Kuigi põliselanike seas pole meil vallas kunagi olnud nii madalat töötust, oleme siiski põlvili ja seletus on, et ka välismaal sündinute seas ei olnud meil kunagi nii kõrge tööpuudus. Ja nad jääva riigitoele elama, mis praegu on paljudele eluaegne tugi. ”
Jönköpingi rahvusvahelise ärikooli majandusprofessor Charlotta Mellander märkis omavalitsuste majanduskriisi kohta järgmist:
“See ei ole midagi, mis juhtus üleöö, kuid omavalitsuste rahandust on pikka aega koormatud. Kuid olukorda on mõjutanud 2015. aasta pagulaste vastuvõtt, kus algusest peale kõige rohkem vastu võtnud omavalitsustel olid tingimused tööturu ja integratsiooni osas kehvad. Ja see on olukorra veelgi raskemaks muutnud. ”
Selle uue kümnendi alguses seisab Rootsi liigse rände ja ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga radikaalsete kultuuriliste ja majanduslike muutustega silmitsi, selliste muutustega, mis muudavad riigi põhjalikult.

Rootsi regioonides toimub islamiseerimine pidevalt ja seda, kui palju see mõjutab Rootsi ühiskonda, panevad paika 2020. aastate jooksul tehtavad poliitilised otsused.
Kas moslemiriikidest sisseränne Rootsi jätkub? Kas Rootsi võimud jätkavad islami kultuuri toetamist maksurahadega? Kas immigrandid võtavad omaks Rootsi kultuuri või jätkub ebaõnnestunud integratsioonipoliiitika ja rootslased võtavad üha enam omaks islami kultuuri?
Nende kahe kultuuri vahel on suured konfliktid, nii et islami kultuuri laienemine Rootsis tekitab kahtlemata mitmesuguseid rahutusi. Tänapäeval on islamikultuuri ja Rootsi kultuuri vahel rohkem vastuolusid kui sarnasusi. Segregatsioon on tugev ja mošeed on islami ja Rootsi väärtuste vaheliste kultuurikonfliktide tõttu korduvalt skandaalidesse sattunud.
Uus kümnend on seetõttu Rootsi jaoks nii ebastabiilne kui ka otsustav ning sisaldab paratamatult toimuvaid suuri poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi.

Selle loo autor Nima Gholam Ali Pour on Rootsi Malmö valla Rootsi Demokraatide poliitiline nõunik. Ta on Rootsi raamatute “Därför är mångkultur förtryck” (“Miks multikultuursus on rõhumine”) ja “Allah bestämmer inte i Sverige” (“Allah ei otsusta Rootsis”) autor. 

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/avalik-saladus-mida-asjaosalised-uritavad-eitada-rootsi-heaoluriik-on-sugavas-kriisis/

Read more...

Miks vaikib ERR elumarsi maha, kui neil on Washingtonis oma korrespondent?

USA president Donald J. Trump tervitamas 24. jaanuaril 2020 juba 47. korda Washingtonis toimunud Elumarsile kogunenud sadu tuhandeid inimesi. Foto: Juri Gripas, CNP/AdMedia/Scanpix

Kuigi Eesti Rahvusringhäälingul (ERR) on USAs Maria-Ann Rohemäe isikus oma korrespondent, ei kajastatud USA poliitikas vaieldamatult väga suurt tähtsust omavat elumarssi poole sõnagagi, just nagu pole seda tehtud ka varasematel aastatel, osutab Varro Vooglaid, heites ERRile ette ideoloogilist ja poliitilist kallutatust.

Kui nn naiste marsil oli USA-s veel natuke minekut ehk kui see üritus ei olnud oma nilbuste ja vulgaarsustega end veel lõplikult blameerinud ning sellisena ülimalt piinlikuks muutunud, siis kajastas ERR seda õhinal – olulises osas kindlasti seetõttu, et nn naiste marsi üheks peamiseks mõtteks oli panustada Trumpi mahavõtmisse.

Veel sündimata laste eluõiguse eest seismiseks korraldatav elumarss on aga pikka aega olnud palju suurem ning mõõtmatult väärikam ja ilusam ettevõtmine, ent seda ei kajasta ERR poole sõnagagi. Ei kajastanud ka eile, kui Washingtoni olid taas kogunenud sajad tuhanded inimesed, kelle ette tuli esmakordselt kõnet pidama ka USA president isiklikult. ...

Edasi lugege SIIT.

Read more...

KUUM: Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest, inimesed on lõksus

Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest Wuhani linnast, mistõttu on inimesed jäänud lõksu.
USA, Prtantsusmaa ja Suurbritannia tahavad oma kodanikud ära tuua, aga Hiina võimud ei anna selleks luba. Briti välisministeeriumi allikate võib linna jäämine tähendada inimeste jaoks surma, vahendab Daily Mail.

 Wuhani jäänud välismaalased on edastanud palveid, et nad ära toodaks, aga seni pole selleks leitud võimalusi. Inimesed paluvad valitsustel nad maksku mis maksab sealt ära tuua.


Read more...

esmaspäev, 27. jaanuar 2020

"Räägime asjast" 26.01.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26012020/
 

Read more...

"Serviti," 23.01.2020: Kas Eesti põlevkivist võiks hakata tootma bensiini?



Ajakirjanik Andres Raidi vestluskaaslane on ettevõtja Teet Raatsin, kes töötab selle nimel, et meie põlevkivi ei aetaks mitte ahju, vaid et sellest hakataks tootma bensiini. Praegu on olemas tehnoloogia, mis võimaldab juba kolmest tonnist põlevkivist saada ligi tonnijagu bensiinilaadset toodet.

Read more...

Martin Helme Brüsselis: Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest

Eesti ei toeta globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, ütles rahandusminister Martin Helme teisipäeval Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusnõukogu kohtumisel, kus arutati ühe küsimusena Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) toimuva digitaalse majanduse maksustamise üleilmse lahenduse väljatöötamise hetkeseisu.
OECD kaasava raamistiku formaadis arutatakse teemat jaanuari lõpus, kus on kavas otsustada maksureformi põhimõtted. Selle aasta juuniks soovitakse välja töötada detailid, et aasta lõpuks üleilmses maksureeglite muutmises kokkulepe saavutada.

„Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest ega saa toetada globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, mille tingimused ja määr pole meie määrata. Maksustamine on iga riigi võimalus leida parim viis oma majandust edendada ja rahvusvahelises konkurentsis oma eeliseid leida, see peab jääma iga riigi enda otsuseks,“ ütles Helme.

Euroopa Komisjon tutvustas ministritele ka Euroopa rohelise kokkuleppe teatist. Selles tuuakse välja tegevused ja suunad, kuidas EL aastaks 2050 kliimaneutraalsuse poole liigub. Tegevused puudutavad investeeringute soodustamist, eelarvemeetmeid EL-i ja liikmesriikide tasandil, samuti meetmeid maksupoliitikas ning kasvuhoonegaaside heite üle piiri kandumise ohu vältimiseks.
„Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel,“ ütles Helme. „Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega.”
BNS

Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/martin-helme-brusselis-eesti-ei-ole-nous-loobuma-maksusuveraansusest/

Read more...

pühapäev, 26. jaanuar 2020

Markus Järvi: vot ei oskagi nagu öelda, Agnes...



Maarja Vaino pani oma artikliga “Mis meist saab, Gabriel?” mõtlema professor Rein Taagepera hoiatavate märkuste peale. Eesti rahval suurt muud võimalust vist enam polegi, kui hüljata oma vaimuväiksus, saada hingelt suureks ja asuda tegusõna tulevikuvormi puudumisest hoolimata oma tuleviku peale mõtlema. Vastasel korral me tõenäoliselt hävineme, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

STASI ja KGB: Angela Merkel on Adolf Hitleri tütar - dokumendid


Read more...

Kliimamuutustega seotud kelmused on kokku kukkunud.

"Äsja avaldati laastav uurimistööde seeria, mis näitas, et inimtegevus võib põhjustada ainult 0,01 ° C globaalse temperatuuri tõusu, mis tähendab, et kogu inimtegevus, millele on suunatud radikaalsete kliimamuutuste häiretundjad - sisepõlemismootorid, lennukite lennud, diiseltraktorid - sellel pole praktiliselt mingit mõõdetavat mõju planeedi temperatuurile.
Soome teadlaste uuring tõestas, et pole eksperimentaalseid tõendeid olulise inimtekkeliste kliimamuutuste kohta .

Tegelikult oli NASA sunnitud hiljuti tunnistama, et süsinikdioksiid toetab massiliselt vihmametsade, puude ja rohumaade kasvu. Vaadake neid kaarte, mis näitavad rohelise taime eluea suurenemist tänu CO2 suurenemisele.

Ajaleht Science Daily teatas, et see viitab sellele, et kosmiliste kiirte suurenemisega kaasnes madala pilvekatte suurenemine, pilvede vihmavarju efekt jahutas mandrit ja Siberi kõrge õhurõhk tugevnes. Lisatud geograafilise pöörde ajal muudele nähtustele - tõendid aasta keskmise temperatuuri languse kohta 2–3 kraadi Celsiuse järgi ja aastase temperatuuri tõusu ulatub Osaka lahe settest - see uus avastus talviste mussoonide kohta annab täiendava tõestuse kliimamuutuste kohta on põhjustatud pilve vihmavarju efektist.

See kõik on massiivne, kooskõlastatud pettus ja peavoolumeedia valetab avalikkusele teadlikult kliimamuutustest, et suruda sisse vabaturgude skeeme, mis hävitaksid USA majanduse, kandes samal ajal sõna otseses mõttes triljoneid dollareid jõukate globalistide taskudesse osana „ süsinikumaks ”.

Kuid süsinik pole üldse probleem. Ja „süsinikusõda” on rumal ja mõttetu poliitika, mille on loonud idioodid, arvestades, et inimesed on süsinikupõhised eluvormid , mis tähendab, et igasugune „süsinikusõda” on sõda inimkonnale."
https://www.naturalnews.com/2019-07-12-climate-change-hoax-collapses-new-science-cloud-cover.html

Allikas: Eve Raid, Facebook

Read more...

laupäev, 25. jaanuar 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP