Võib-olla mul pea ei võta piisavalt hästi, aga ma küll ei saa aru, kuidas need "tõendid" midagi tõendavad. Pigem jääb mulje, et teatud ringkonnad otsivad juba pikemat aega ettekäänet Iraanile kallale tungimiseks. Millised ringkonnad? Eks ikka need samad, mis otsisid ja leidsid võimaluse sõjaliseks rünnakuks Iraagi, Liibüa ja Süüria vastu. Korra on USA juba Iraanis tõsiseid sigadusi korda saatnud, kõrvaldades ühemõtteliselt omakasupüüdlikest motiividest lähtuvalt (nafta) 1953. aastal CIA poolt organiseeritud riigipöörde kaudu demokraatlikult valitud ja elementaarseid riiklikke huve kaitsnud peaministri Mohammad Mosaddeghi ja sillutades nii teed islamirevolutsioonile. Paistab, et neid samme ei käsitleta üldse vigadena, rääkimata sellest, et vigadest midagi õppida.
Muuseas, tähelepanuväärsete faktidena tasub kogu selle teema taustana esile tuua kolm tõsiasja: esiteks, see, et Iraani näol on tegu maagaasivarudelt teise ning naftavarudelt neljanda riigiga maailmas, teiseks see, et Iraan on korduvalt väljendanud kavatsust loobuda gaasi- ja naftatehingutes dollari kasutamisest arveldusvaluutana, ning kolmandaks see, et erinevalt USAst ei ole 1979. aastal asutatud Iraani islamivabariik ühelegi riigile kallale tunginud. Need on asjaolud, millest ei ole avalikus arutelus tavaks rääkida, ent samas on need ka asjaolud, mis on kõnealustes küsimustes keskse tähtsusega, meeldib see kellelegi või mitte.
Allikas: Varro Vooglaid, Fscebook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar