Presidendil jätkub aega ainsa erakonna vihkamiseks, kes suudaks Eestist terrorismi eemal hoida, aga tal ununes 14.07 Prantsusmaal lustlikult aega veetes ära Eesti esimene terroriohver...
Hiljuti kogunesid riigijuhid, sealhulgas Kersti Kaljulaid Pariisis Prantsuse rahvuspüha tähistamisel ning vaatasid uhket sõjaväeparaaadi.
Samuti kohtus riigipea sellele järgneval lõunasöögil Euroopa kaitsevalmiduse algatusega liitunud riikide valitsus- ja riigijuhtide lõunasöögil, kus arutatati Euroopa kaitsekoostöö tulevikku.
Olin üllatunud, et riigipea ei tuletanud ei Prantsusmaal ega pressiteadetes meelde terroriohvreid, sest kõige raskemalt on terrorism löönud just Prantsusmaad ning Eesti muutus terrorismist otseselt puudutatud riigiks siis, kui kolm aastat tagasi 14.07.2016 vapustas kogu maailma Nices toimunud terrorirünnak, milles hukkus 86 inimest. Sel päeval muutus terrorism Rickard Kruusbergi hukkumisega Lääne-Euroopa nuhtlusest koduseks reaalsuseks.
21-aastane Rickard Kruusberg oli Nice'is rahvusvahelise innovatsiooniakadeemia üritusel. Noormees oli IT-teaduskonna tudeng Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta läks õhtuhämaruses imetlema Prantsusmaa rahvuspüha suurejoonelist ilutulestikku. Noormees ei saanud kunagi oma muljeid sõpradega jagada, sest samal õhtul sõitis ta surnuks Tuneesiast pärit islamiterrorist Mohamed Lahouaiej-Bouhlel. Tapavahendiks muudetud auto all hukkus ka 51-aastane Narvast pärit Tatjana Muhamedova, kes oli tulnud laste ja lastelastega puhkusereisile.
Mereäärsele promenaadile oli kogunenud 30 000 pealine rahvahulk. Õhtul kell 22.30, kohe peale ilutulestiku lõppu kihutas rahva hulka 19-tonnine Renault veoauto. Kaks inimest püüdsid mõrvarit autokabiinist ebaõnnestunult välja rebida, kuni lõpuks politseinikud tule avasid. Ka peale tulevahetuse algust liikus veoauto paarsada meetrit. Viieminutilise laastamistöö tagajärjeks oli peale hukkunute veel 458 vigastatut.
Just 14.07 hommikul oli president Hollande teatanud, et erakorraline seisukord, mis oli kehtestatud 2015 aastal peale Pariisi terrorirünnakut, lõpeb 26.07, kohe peale Tour de France lõppu.
Napp pääsemine jõuluturul
Terroristid on rahvahulka kihutamist kasutanud hiljem nii Saksamaal, Suurbritannias kui Rootsis. Strasbourgi jõuluturu automaadivalangutest pole palju aega möödunud. Kolme riigi vanglas istunud Cherif Chekatt oli võimudele varasemast ajast tuttav. Samuti oli ta kantud terrorismis kahtlustatud isikute nimekirja. Mitu eestlast varjusid tema laskude eest üksnes sekundeid enne mõrvariga silmistsi sattumist.
Selliste üksiküritajate vastu ei aita ei betoontõkked ega hambuni relvastatud patrullid. Ainuüksi Soomest läks ISIS-e ridadesse võitlema üle 80 moslemi ning riigis on kuni 370 radikaliseerunud isikut, keda julgeolekuteenistused peavad jälgima. Selle aasta märtsis teatas KAPO, et meil on alates 2013. aastast tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud isikut (sh alaealised), kes viibivad või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktikoldes ja kellel on sidemeid sealsete äärmusrühmitustega.
Üks Eestis Süüriasse läinud pühasõdalane langes. Üks terrorismi rahaline mahitaja on meie kohtutes süüdi mõistetud. Ta oli Tehnikaülikooli tudeng ning sealsamas askeldavatel joviaalsetel noortel polnud õrna aimugi, et terrorismioht võiks nende kõrvalistmelt silma vaadata.
Soome patrioodid mälestavad 18. augustil Turu linnas toimunud jõhkras terrorirünnakus kaks aastat tagasi tapetud naisi. Saksamaal on levinuimaks rünnakuviisiks üksikute noameeste kallaletungid raudteejaamades. Kõikide märkide järgi on terrorism muutunud Euroopa „uueks normaalsuseks", ent selle pühendunud tõrjujaid pole kusagilt näha. „Uue normaalsusega" leppimise vajadust on korrutanud ka ajakirjanik Ahto Lobjakas.
Peale Eesti esimest ohvrit on välised märgid terroriohust jõudnud ka meie tänavapilti. Tallinna jõuluturgu valvatakse täiendavate patrullidega ning vanalinna tänavatele on paigutatud betoontõkked. Autorünnakute vastased postid on ilmunud Riigikogu ja Eesti Panga hoone ette. Laulupeorongkäigul jälgisid (vähemalt kaks aastat tagasi) muretuid pidulisi täpsuslaskurid.
Olla otsutav kui Trump
Milliseid lahendusi pakuvad ohtude leevendamiseks Eesti erakonnad? Kõik peale EKRE räägivad jätkuvalt pagulaste vastuvõtmise vajalikkusest ja nende integreerimisest. Seda kõike olukorras, kui ohu vältimiseks oleks kõige lihtsam Aasia ja Aafrika asüüli küsivate migrantide vastuvõtt lihtsalt kinni keerata ning olla otsustav nagu Donald Trump.
Igal juhul tuleb vastu olla Euroopas plaanitud kvoodisüsteemile, olgu see siis senise vabatahtlik-sunniviisilise kujul või tulevikus kuuldavasti planeeritavale meetodile, millega tahetakse pagulastest loobumine liikmesriikidele majanduslikult väga kalliks teha. Lootust ELi mõistlikuks muutumisele ei anna ka uued Euroopa Komisjoni volinikud. Komisjoni esimeheks saav Ursula von Leyden on olnud alati Merkeliga ühes paadis. Hispaania praegune välisminister Josep Borell Fontelles oli see, et kes avas vasakpoolse valitsuse liikmena senisest piiravast pagulaspoliitikast ning Itaalia asemel hakkasid pagulaste paadid Hispaanias randuma. Belgia senine peaminister Charles Michel on olnud üks ÜRO rändelepingu läbisurujaid.
Senine Euroopa lahtiste uste poliitika meenutab tuntud lugu vajadusest lahendada probleeme, mille poliitikud on ise tekitanud.
Kanalid kinni
Ükski riik ei tohi järgi anda sisendusele, et „uus normaalsus" on tulnud selleks, et jääda. Selle asemel tuleb teha kõik, et panna kinni kanalid, kust terrorism võiks läbi imbuda. Selleks on hädavajalik Eestis piirikontrolli taastamine, kasvõi järk-järgult, alustades Tallinna sadamaga. Juba on selleks eelduste loomisel saavutatud edasiminek, sest koalitsioonilepingus ette nähtud piirivalvereservi loomisega on alustatud.
Samuti tuleb olla solidaarne teiste eurooplastega ning teha koostööd massiimmigratsiooni peatada soovivate poliitiliste jõududega. Tuleb välja vahetada need, kes suudavad kuulirahes hukkunuid aidata üksnes facebooki kontole leinalippude paigaldamisega. Massiimmigratsioon on peamine Euroopa lõhkuja ning julgeolekukaose tekitaja. Selle juure läbilõikamisel hakkab ka oht kahanema. Hiljutisel Euroopa siseministrite kohtumisel Helsingis oli vähe neid, kes muretsesid terrorismi Euroopasse imbumise pärast. Nende hulgas oli Mart Helme, kes kinnitas, et Eesti pagulaskvootidega nõus ei ole, ent Euroopa Liidu eesistujamaa Soome ühes Prantsusmaa ja Saksamaaga olid seda meelt, et üle Vahemere voolavaid migrante peaks ikkagi hakkama liikmesriikide vahel ümber jagama. Ümberjagamine - olgu siis vabatahtlik-sunniviisiliselt või kohustuslike kvootidena, tekitab liikmesriikide vahel suuri pingeid. Kui see jõuga ja finantsmõjutuste abiga läbi viidaks, mille kohta on mitmeid märke, suureneb Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vaheline lõhe veelgi.
Panin küünla meie kaasmaalase Rickard Kruusbergi mälestuseks. Loodan, et president seda kurba päeva enam ei unusta ning Rickardi mälestuseks viiksid pärja nii president kui peaminister. Teeme koos kõik, et terrorism alatiseks Eestist eemal hoida.
Allikas: https://epl.delfi.ee/arvamus/anti-poolamets-eesti-peab-terroriohu-torjumiseks-taastama-piirikontrolli?id=86885103
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar