Reformierakonna suurim hirm on see, kui neid nähakse teiste vahelt või koguni tagant.
Kaja Kallase hallist ja mittemidagiütlevast intervjuust ERR-ile jääb
kõlama vaid üks üks mõistlik mõte ja see käib Reformierakonna ajaloolise
taaga kohta.
Reformierakond on oma koalitsioonipartneritega alati käitunud
patriitsliku ülbusega, nad on alati pidanud Suure Peetrina õigeks
Väikese Peetri söögikoti esmast tühjendamist, mille järel sööb igaüks
oma kotist, ja eks partnerid ole neile ka jõudumööda samasuguse
reetmisega tasunud. Kuigi praegu tunduvad reformarid ja sotsid nagu sukk
ja saabas, oleks SDE vähimagi kahtluseta läinud ka Keskerakonna
valitsusse, kui neid oleks sinna mingis variandis kutsutud.
Kogu Kaja Kallase üldistavalt EKRE-vastane jutt on väga silmakirjalik
– mullu sügisel, enne valimisi, oli ka Reformierakonnas päris tugev
tiib, kes nägi ühe võimalusena paremliberaalidest (RE),
eurokonservatiividest (Isamaa) ja rahvuskonservatiividest (EKRE)
koosneva parempoolse valitsuse loomist. Siis aga tõsteti pjedestaalile
malbe euromeelne vapiloomake Kaja Kallas, kes esimese asjana välistas
koostöö EKRE-ga ja surus oma mõttekaaslastega selle partei jooneks.
Mingit erilist vastuolu, mis välistanuks RE ja EKRE koostöö, pole
poliitiliselt tasemel olnud. Pigem hoidis selle ära isiksuste konflikt
ehk reformarite hirm varju jääda. Reformierakonnas pole karismaatilisi
tegelasi, on vaid ambitsioonikad ja ennasttäis keskpärased tegelased,
kellest eristuvad ehk vaid ülbe ja räuskav Ligi, enesekeskne ja
poisikeselik Rõivas, ennast maailma nabaks pidav Randpere ja nüüd ka
nukulik-blondiinilik Kaja Kallas.
Enne Reformierakonna, IRL-i ja sotside liitu oli ju olemas ka
valitsus, kuhu kuulusid sõbralikult RE ja KE. Vastasseis Keskerakonna
valitsetava Tallinna ja oravapartei valitsetava Eesti riigi vahel tekkis
isiksuste ehk Ansipi ja Savisaare tasandil – viimane oli esimese jaoks
liiga tugev isiksus, et need kaks ühte võimuliitu mahuks. Seda kinnitab
ka asjaolu, et väljaspool Tallinna käis omavalitsustes RE ja KE koostöö
edasi.
Väga tõenäoliselt on Reformierakonna ja EKRE sobimatuse taga nii Kaja
Kallase “Fuih, need Helmed on minu jaoks liiga matsid!” kui ka kogu
Reformierakonna kartus siduda ennast erakonnaga, mille eesotsas on
karismaatilised ja populaarsed liidrid, kes võiksid
koalitsioonivalitsuses RE hallid tegelased varju jätta. Ülbe RE ladviku
hirmuunenäoks on ilmselt ka see, kui valitsuse pressikonverentsil
küsitaks küsimusi vaid Mart Helme ja mitte näiteks Kallase või Ligi
käest. Ilmselt pole ka renegaat Raimond Kaljulaid vaid seetõttu
oravaparteisse jõudnud, et seal on särada tahtjaid tematagi küll.
Lisaks kardab Reformierakond EKRE-t ka seetõttu, et neil on ikka väga
palju varjata, ja nad pole kindlad, kas suudavad rahvuskonservatiive
enda tahte järgi painutada. Või õigemini, nad on juba sellest aru
saanud, et olles EKRE-ga ühes valitsuses, ei saa nad olla A ja O, ning
kõiki käsutada. Ehk siis ei saa nad “EKRE retoorikat” oma kontrolli
alla.
Kogu Kaja Kallase jutt EKRE ja RE maailmavaatelistest erinevustest on
teatud määral õige (kodumaad hoidvad rahvuslased versus
eurokummardajad), aga sellised lahknevused pole võimunäljas reformareid
kunagi seganud – nende jaoks on tähtis see, et nad istuksid peremehena
söögilaua otsas ja söömist alustataks nende märguande peale. Kõik muu
Kaja Kallase igavavõitu, loosunglikus ja mittemidagiütlevas intervjuus
on poliittehnoloogiline jamps, mis varjab hirmu, et nad opositsioonist
enam välja ei pääsegi ja nende toiduahel kukub kokku.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/halli-hiirekese-mittemidagiutlev-intervjuu-kaja-kallase-jutu-puhul-tuleb-vastuseid-otsida-ridade-vahelt/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar