Kaljulaid avas oma palge ja olemuse - ta teatas, et ta vihkab osasid inimesi. Vihkab. Kaljulaid: "I hate them for their behavior." Tema sõnad.
Ma ei hakka siin analüüsima, kas riigi presidendil sobib midagi sellsit üldse öelda. Ma jään inimese, inimlikkuse tasandile ja ütlen: mitte kunagi, mitte mingitel tingimustel ega põhjustel pole kaasinimese vihkamisele õigustust. Sest vihkamine on otsene kurjus ja kurjusele kaasinimese vastu pole õigustust mitte kunagi. Võib vihata välist - inimese mõtet, sõna, tegu, käitumist, kombeid jne., aga NB! - ei tohi vihata inimest ennast! Sest inimest peab armastama. Siin pole alternatiivi. Kaljulaid seda ei tea - tema on võtnud endale vabaduse vihata inimesi. "I hate them." Ja see on üdini väär. Sest see on otsene kurjuse ja vastandumiste levitamine külvamine oma rahva sekka.
Viha ja vihkamise osakaal on meie ühiskonnas tõesti kasvanud. Ja Kaljulaid on üks, kes seda varjamatult õhutab - ta vihkab oma kaasinimesi. Kust see viha aga tuleb, oma alguse saab?
Kui kummaliselt see ka ei kõlaks, aga viha ja vihkamine meie ühiskonnas on alguse saanud tõest - üha julgemast tõe väljaütlemisest. Just tõde on see, mida meie poliitkartell kõige enam kardab ja mida kartell ning selle kannupoisid taluda ei suuda. Just tõe väljaütlemine on tänases Eesti poliitikas ja meie meedias sünnitanud arutu vihkamise ja raevu levitamise kampaania nende poolt, kellele tõde on valus ja kes eelistavad valet ja elavad vales.
Jeesus oli rahu õpetaja. Rahusooviga tavatses ta pöörduda oma maiste kaaslaste poole. Ometi ütles Jeesus ka seda: "Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka, sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast, ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed."
Ta ütles sellega, et ta on tulnud tegema vahet õige ja väära, tõe ja vale, hea ja kurja vahele. Ja et selle paratamatuks tagajärjeks on tõe ja vale üha kasvav vastandumine. Vale ei suuda tappa tõde, kuidas ta ka ei püüaks. Kuid tõde on seevastu valele surmav, nagu valgus on surmav pimedusele. Vale ei talu, kui tõde tuleb ja valitseb.
Täpselt seda näeme me praegu oma ühiskonnas. Tõde pole agressiivne, tõde on rahumeelne ja kõigile hea. Tõde võib teha küll mõnele valu, kuid tõde ei tee kunagi kurja. See on alati vale, kes on agressiivne, vastanduv, viha ja vihkamist külvav. Sest vale teab oma nõrkust ja paratamatut allajäämist tõele. Vale on nagu nurka aetud metsloom, kes oma viimases hädas valib tõe raevuka ründamise.
Tahate rahu? Tahate headust?
Tee selleks on avatud. Valige tõde. Mida enam inimesi valib tõe, seda vähem on meie ühiskonnas valest sündivat vaenu ja vihkamist, kurjust ja vägivalda. Sest meie ühiskonnas kasvav vaen ja vihkamine on mitte tõe, vaid vale sünnitatud.
Allikas: Facebook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar