Tellimusi lisandub pidevalt ning kirjastajal on tegu
raamatute pakkimise ja posti kaudu ärasaatmisega. Idealistist kirjastaja
peab täna lahendama küsimuse, kui suur peaks olema “Minu võtluse”
lisatrükk, vahendab Tiit Madisson peale seda kui Rahva Raamat ja Apollo
keeldusid natsionaalsotsialistliku ideoloogia tüviteksti eestikeelset
tõlget müügis hoidmast.
Edukusele suunatud liberaaldemokraatlikus „raha-Eestis“ on juba aastaid tegutsenud Matrix Kirjastus, mille idealistist omanik Mati Nigul on kirjastanud raamatuid, mis eestlasi eelkõige hariksid, kuigi need ei anna kirjastusele tihti kasumit.
Aastatega on Matrix-kirjastuselt ilmunud tuntud inglasest „vandenõuteoreetiku“ David Icke’i mitmed raamatud; Hjalmar Mäe mälestusraamat „Kuidas kõik teostus“; seni Eesti kirjastustel „kahe silma vahele jäänud“ Eesti rahvakirjaniku Anton Hansen Tammsaare novellikogu “Sic transit“; USA sionistlikes ringkondades tormi esile kutsunud Norman Finkelsteini „Holokaustitööstus: Kes ja kuidas juutide kannatustest kasu lõikab“; Tiit Madissoni „Vapsid“, mis mõnes kaupluses on küll läbi müüdud, kuid lisa pole võimalik enam juurde tellida jne.
Mati Nigul kirjutab kirjastuse üllitise, Adolf Hitleri teose „Minu võitlus“ ümbrispaberil:
„Mõte antud ajalooline teos kirjastada
oli juba ammu enne seda, kui 2016. aastal selle kõik autoriõigused
kukkusid. Just sellepärast, et seda on niipalju mustatud. Viimase tõuke
andis aga ETV-s ühe arvamusliidri suust kuuldud väide, et tema teada ei
leidu Eestis kirjastust, kes sooviks endale sellist plekki, et on välja
andnud Adolf Hitleri „Mein Kampfi“. Olen 15 aastat kirjastanud just
selliseid raamatuid, mida ükski teine kirjastus ei ole tahtnud avaldada,
nii otsustasin, et teen ka selle tüki ära. Kuna meie riigis kehtib veel
nii sõna- kui trükivabadus, („ SÕNA ON VABA“ presidendi pusal!) siis
las lugejad ise otsustavad, mida nad loevad ja mida mitte.“
Paar nädalat tagasi viis Mati Nigul raamatumüügiga tegeleva firma
Rahva Raamat lattu kauplustesse müügile saatmiseks Adolf Hitleri teose
„Minu võitlus“ („Mein Kampf“).Nimetatud teos anti välja ka Saksamaal. Tõsi, ligi 2000 lehekülge hõlmava kommentaariumiga. Ikka selleks, et tänapäeva sakslased õigesti mõistaksid, kuidas juutide gaasitaja mõttekäik töötas, kui ta Landsbergi kindlusvanglas Müncheni õlleputši organiseerijana oma karistusaega ära istus. Teos valmis aastatel 1923–1924. Raamatu, mida paljud asjatundjad ka juhtimisõpikuks on nimetanud, ilmus trükist kahes osas: esimene osa aastal 1925, teine osa 1927.“Mein Kampf“‘i tõlkijal Margus Lepal kulus kaks aastat raadiotöö kõrvalt näpistatud aega selle raske sisuga teose eesti keelde panekuks.
Saaremaa mees Peeter Kask hakkas juba varem, 2003. aastal raamatut eesti keelde tõlkima, kuulutades seda ka ajakirjanduses (vt Eesti Päevaleht, „Arkaadia“, 17. oktoober 2003), kuid ei saanud oma tööd lõpetada. Nagu ta ise nende ridade autorile ütles.: „Sekkusid tumedad jõud, kes ähvardasid tema lähedastega teha nii-ja-naamoodi.“ Raamatu esimese osa kuue peatüki tõlge ringles „teatud ringkondades“ ja pääses hiljem ka internetti.
Rahva Raamat suutis 700-st raamatust pooleteist päeva jooksul müüa ca 150 eksemplari. Siis otsustas firma juhtkond, et nimetatud raamatut ei sobi ilma „kompetentsete“ ajaloolaste kommentaarideta eestlastel lugeda. Kas taoline „soovitus“ veel kelleltki saadi, sellest vaikib ajalugu. Järelejäänud raamatud kirjastajale tagastati.
Analoogne saatus tabas ka Apollosse müüki saadetud 200 raamatut, kui selle firma omanikel kulus veidi rohkem aega mõistmaks, et teosest ei ole „uhked ja hääd“ eestlased huvitatud, tagastati needki „Mein Kampfi“ kirjastajale.
Mati Nigul oli sattunud kahetsusväärsesse olukorda, kuna väga heas köites ümbrispaberiga „Mein Kampfi“ tiraaž läks omajagu maksma. Õnneks ei tulnud idealistist kirjastajal valmistrükitud raamatuid müügiks turule viia – hädast aitas välja Raamatukoi pood Harju tänaval ning Nõmme raamatupood, kelle juhatajaid ilmselt raamatu autori nimi ei kohutanud või ei saanud nad „vastavast ametkonnast“ vastavat „soovitust“, ning internet.
Esimestel päevadel pakiti turvaümbrikesse sadu raamatuid ja tellimuste täitmisega on tegu, sest neid pidevalt lisandub ja kirjastajal on tegu raamatute pakkimise ja posti kaudu ärasaatmisega. Idealistist kirjastaja peab lahendama küsimuse, kui suur peaks olema lisatrükk?
Kuna raamatumüügi firmad lisavad kirjastuse soovitud tükihinnale ca 45-50 protsenti kirjastaja soovitud hinnale, oleks nende kasum „Minu võitlust“ müües olnud üsnagi soliidne. Kahjuks rikkus äri poliitiline korrektsus ja rumalus, ning ilmselt ka teatud jõudude poolt edastatud soovitustele allumine.
Kui suurem madin Hitleri teosega on möödas, ootab trükijärge siinkirjutaja ca 200 lk raamat „Rumaluse vastu on ka jumalad võimetud“, mis on kogumik portaalis Objektiiv aastatel 2016–2019 ilmunud kirjutistest.
Allikas: https://objektiiv.ee/tiit-madisson-minu-voitluse-kirjastaja-motleb-kui-suur-peaks-olema-lisatrukk/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar