Täna võtavad kõik meediaväljaanded kokku valitsuse esimest sadat
päeva. Ent milline on olnud need sada päeva ajakirjandusele? Pikemat
analüüsi tegemata võib kohe välja öelda, et ajakirjandus kukkus
kollektiivselt läbi, sest iseenesestmõistetava sõltumatu kajastaja rolli
asemel valiti juba valitsuskonsultatsioonide ajal enne valimisi
ekrevastane pool.
Nõnda tilk tilga haaval nüri järjekindlusega avalikkust mõjutades
toodeti lugusid, mis pidid EKREle, selle liikmetele ja selle kõige kaudu
ka koalitsiooniliikmetele varju heitma.
Selle kõigega lõhestati teadlikult ühiskonda ning tekitati olukord,
kus sõjas polnud enam mitte ainult poliitikud, vaid lõhenesid suhted ka
töökollektiivides, sõpruskondades, peredes…
Edastati poolikut tõde või suisa valeuudiseid. Kõik senikehtinud
kirjutamata ja kirjutatud reeglitele sülitati. Ilmekaks näiteks on siin
Marti Kuusiku juhtum, kus teda laimav lugu, mis oli ammu valmis,
ajastati täpselt selleks ajaks, kui mees andis Riigikogu ees
ametivannet.
Kui nähti, et laev sõidab siiski sirgelt edasi, võeti kasutusele
järgmine käik – hakati toetuma välisajakirjandusele, et tõlkida sealt
propagandistlikke lugusid, mis väidavad justkui oleks Eesti maine
jalgade alla tallatud.
Viimase käiguna lükati käima kampaania valitsuse kukutamiseks
suvepuhkuste järel, püüdes mõjutada peaministrit ja tema käitumist,
pannes kogu vastutuse Jüri Ratasele.
Kuid nagu igas organisatsioonis, on ka ajakirjanduses erineva
maailmavaatega inimesi ning lagunemine toimus sealgi. Nõnda kaotas närvi
ja koos sellega töö mitu reporterit või toimetajat, kellest osa
süüdistas selles millegipärast EKRE-t.
Mingil hetkel muutus Postimehe hoiak konservatiivsuse poole, nad
väljendasid seda ka oma juhtlausega. See omakorda tekitas olukorra, kus
veelgi suuremasse vastasseisu sattusid kaks suuremat konkureerivat
meediamaja. Postimees aga, et näida võimalikult neutraalne, avaldas
siiski edasi ka valitsuse pimesi peksjaid.
Üksikuid näiteid pole vaja lisada – kõik on näinud, mis meedias selle
viimase poole aastaga toimunud on, kuid üks iseloomulik seik sobib
eilsest ilmestama küll. See on Delfist, kus niinimetatud
poliitikavaatlejad annavad Jüri Ratasele nõu, mida ta võiks edasi teha,
kui ta kohe valitsuse laiali saadab.
Esiteks – sellega Delfi isegi enam ei varja, et on poole valinud ning
sülitab ülbelt ja avalikult igasuguste meediaväljaannete enda poolt
koostatud ja kinnitatud eetikakoodeksite peale. Teiseks – kes nad oma
arvates ülepea on, et selliseid soperdisi üllitavad või arvavad, et
selline survestatud ja labane ajupesu peaks meie tipp-poliitikutele
tõesti korda minema?
Kõike kokku võttes on Eesti meedia valitsuse esimese saja päevaga
kolinal läbi kukkunud! Kas nad sellepärast oma retoorikat muudavad või
järeldusi teevad, pole usutav. Ja häbi niikuinii ei tunta.
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/ajakirjanduse-esimene-100-paeva-kollektiivne-labikukkumine/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar