Igas ühiskonnas valitseb mingi hierarhia.
Uute Uudiste kaasautor Priit Tali kirjutab sellest, et Eestis levima
hakanud tava, kus ametnikud õpetavad meedias võimendatuna ministreid, on
pesuehtne allumatus hierarhiasüsteemis.
“Eksisteerib üks sageli ebamugav, kuid ometi paratamatu ja reeglina
ülimalt hädavajalik nähtus – võimuhierarhia, käsuahel, alluvussuhe või
kuidas iganes seda nimetada. Lihtsustatult tähendab see, et alluva asi
ei ole ülemusele vastu hakata.
See kehtib kõikjal, alates perekonnast ja lõpetades kõrgpoliitikaga.
Laps teeb seda, mida issi-emme ütlevad.
Sõdur tulistab siis, kui rooduülem selleks käsu annab.
Tööline saeb palki just nii, nagu brigadir käsib.
Pedagoog õpetab sellise õppekava järgi, nagu haridusministeeriumist on ette antud.
Ja nõnda edasi, näiteid võib tuua sadu.
Ühiskond ei toimiks ilma sellise hierarhiata. Kui kaob hierarhia, tuleb asemele anarhia.
Muidugi on väga inimlik, et me ei taha kuidagi kellegi teise käske
täita. Siin aitab vaid üks – tuleb ise tõusta käskude andjaks. Paraku on
nii, et enamik meist ei ole selleks suutelised ja valdaval osal
ühiskonnast ei ole seetõttu eriti kedagi kamandada. Rumal oleks selle
pärast põdeda. Nii on see alati olnud ja nii see jääb.
Ka enamikel käsuandjatel on omakorda keegi, kes neile korraldusi
jagab. Ülemuse-alluva astmeid võib mõnes valdkonnas olla kümneid. Kui sa
ei ole oma valdkonna absoluutses tipus, siis tuleb realistlikult ja
vastutustundlikult leppida sellega, et pead täitma kellegi poolt antud
korraldusi ja ülesandeid.
Loogika (ja võib-olla ka mingi õigusakt) aktsepteerib allumatust
olukorras, kus kõrgemalt antud suunised on ilmselgelt ohtlikud või
ebaseaduslikud. Kui aga alluv ARVAB või talle TUNDUB, et ülemuse
korraldus ei ole meeldiv või mõistlik, siis see ei ole ning ei tohigi
olla põhjenduseks mitteallumisele.
Üldreeglina on mistahes alluval vähem infot ja kitsam suure pildi
nägemine, kui ülemusel. Seetõttu ei ole alluva rida isegi üritada saadud
korralduse mõistlikkuse üle mõtiskleda. Maksimaalselt võib ta oma
kõhklustest kohe ja vahetult käsu andjale rääkida. Iga tark ülemus
kuulab oma alluvate konstruktiivseid ettepanekuid.
Kuid käsk, mis ei käi seadustele vastu, mis ei ole ilmselgelt ohtlik
või kahjulik, kuulub täitmisele. Soovimatus endast kõrgemal
„redelipulgal“ olija korraldusi täita saab lõppeda vaid ühel moel –
tuleb sellest alluvussuhtest lahkuda. Vabatahtlikult või sunnitult.
Ilma sellise süsteemita ei toimiks ükski ettevõte, ükski organisatsioon, ükski ühiskond.
Kui riikliku struktuuriüksuse juht ei ole rahul oma vahetu ülemuse
(ministri) korralduste, ettekirjutuste, poliitikatega, siis on tal
võimalik otse ministrile teha oma ettepanekud, osutada põhjendatult
ministri suuniste kitsaskohtadele või vigadele.
Kui aga ministri käsud ei ole ühemõtteliselt ebaseaduslikud või
riigile ja rahvale ilmselgelt kahjulikud, siis peab olema välistatud
isegi mõte allumatusest või vastu töötamisest.
Ja siin ei puutu absoluutselt asjasse, kas minister on konservatiiv,
liberaal, roheline või kommunist. Kui minister on rahva valiku ja
sellele järgnevate demokraatlike protsesside tulemusel ametisse saanud,
siis talle alluvad ametnikud PEAVAD tema korraldusi täitma, tema
nägemust realiseerima.
Ametnikkonna poliitilised eelistused ja maailmavaated ei tohi mitte
mingil moel väljenduda töös. Kui see oleks lubatav, siis see tähendaks
pärast iga uue koalitsiooni võimuletulekut ka ametnikkonna
väljavahetamist, mis oleks tõsiselt jabur.
Ametnik ei tee poliitikat. Ametnik ei kujunda jooksvaid ega
perspektiivseid sihte oma poliitiliste ideede kohaselt. Ametnik viib
ellu valitsuse poliitilisel nägemusel põhinevaid tegevusi, milleks saab
korraldused oma valdkonna ministeeriumist.
Ja sellel pinnal leian, et Vaheri (kes mulle tegelikult väga meeldib)
vastutegevus ministrile on täiesti vastuvõetamatu. Mitte sellepärast,
et tegemist on Helmega. Mitte sellepärast, et tegemist on EKREga. Vaid
kõige selle pärast, mida eespool kirjeldasin.
Ametniku vastuhakk ministrile on minu jaoks mitteaktsepteeritav
sõltumata ministri parteilisest kuuluvusest. Täpselt sama leiaksin ma,
kui portfell oleks mõne sotsi, orava või vabaerakondlase käes.
Kui mistahes parteisse kuuluva ministri poliitika ei ole tema ametkonnale kobisemata täitmiseks, siis riik ei toimi.“
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/allumatusest-ehk-ametnik-ei-ole-korgeim-ulemus/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar