Riigikogu esimees Henn Põlluaas avaistungil kõnelemas.
Poliitilise kultuuri mõttes on Eestil veel palju arenguruumi, ütles Riigikogu esimees Henn Põlluaas
parlamendi uue hooaja avaistungil ning märkis, et vastasseisu
väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni välistamine, koalitsiooni ja
valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine
rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile ega ka peavoolumeediale au.
Avaldame Henn Põlluaasa kõne täismahus:
Lugupeetud Eesti Vabariigi president, president Rüütel, Riigikogu
liikmed, peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslike
institutsioonide esindajad, ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Mul on hea meel tervitada teid uue sügisistungjärgu alguse puhul.
Eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabariigi sajandat juubeliaastat.
Ka käesolev aasta on juubeliterohke: 135 aastat sinimustvalge lipu
pühitsemisest; 150 aastat laulupidusid; 100 aastat eesti riigikeelt; 30
aastat trikoloori taasheiskamisest Pika Hermanni torni ja 30 aastat
Balti ketist.
Ka Riigikogu tähistas tänavu enda sajandat juubelit, mille puhul anti
välja nii spetsiaalne postmark kui raamat Eesti parlamentarismi
ajaloost.
Eesti parlamentaarse demokraatia ajaloo pikkus ei ole võrreldav
tuhande-aastase Islandiga. Kuid meie parlamentaarne demokraatia algas
samal ajal Soome, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola ja mitmete teise
riikidega.
Aastal 1920 kiitis Asutav Kogu heaks põhiseaduse, mis oli üks
demokraatlikumaid Euroopas, võimaldades ka rahvaalgatuslikke
referendumeid. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat
riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka meie tänane
põhiseadus.
Neliteist aastat hiljem tõi Pätsi-Laidoneri riigipööre kaasa
muutused. Algas nn vaikiv ajastu. Riigikogu tegevus peatati.
Poliitilised oponendid suukorvistati ja tõrjuti riigielu juurest eemale.
Riigivanem Päts asus enda mandaati ületades ja põhiseadust rikkudes ise
riiki juhtima. Poliitilist valitsemismudelit iseloomustas autoritaarsus
ja presidentaalne riigikord.
Diskussiooni ja tõelise demokraatia puudumine oli kindlasti üks
põhjustest, mis viis meid totalitaarse okupatsioonirežiimi vangistusse,
kus kõik allus Moskvale, kommunistlikule parteile ja selle väärastunud
ideoloogiale.
Mälestus iseseisvusest ja euroopalikust demokraatiast elas edasi
rahva südames terve okupatsiooni aja. Tahe ja oskus oma eesmärke
realiseerida ning poliitilisi asjaolusid ära kasutada, tõi meid NSVL-i
lagunedes tagasi vabadusse. Kakskümmend kaheksa aastat tagasi kuulutas
Ülemnõukogu siinsamas saalis koostöös Eesti Komiteega välja Eesti
taasiseseisvumise. Saime uuesti hakata üles ehitama omaenda riiki,
parlamentaarse demokraatiaga riiki, kus kehtib võimude lahusus ning
demokraatlikud väärtused ja inimõigused on tagatud igale inimesele.
Võimude lahususe printsiip tähendab erinevate võimuharude,
seadusandliku, täitevvõimu ja kohtute funktsioonide selgepiirilist
määratlust ja tasakaalustatust. Kui kaob tasakaal, kannatab demokraatia.
Kõik tasandid peavad mängima põhiseaduses neile ette nähtud mandaadi ja
reeglite järgi. Tsiteerides Lennart Meri’t: „Ei saa mängida malet,
tehes vahepeal kabekäike“.
Austatud kolleegid!
Poliitika on vaidluste, läbirääkimiste ja kokkulepete kunst. Just
Riigikogu on koht, kus rahva tahte alusel sõlmitakse poliitilisi
kokkuleppeid ja tehakse otsuseid. See ei tohiks olla konfliktide loomise
või kultiveerimise paik. Parlamendil on roll, mida keegi teine täita ei
saa. Me esindame siin kõik eesti rahvast. Ka siis, kui valimistulemused
poliitilistele oponentidele ei meeldi.
Siit jõuan 2019. aasta Riigikogu valimisteni, kus enim hääli sai
Reformierakond, talle järgnesid Keskerakond, Konservatiivne
Rahvaerakond, Isamaa ja kõige viimasena Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Läbirääkimiste tulemusena moodustati uus enamuskoalitsioon
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel ning
selle alusel formeeriti ka valitsus, eesotsas peaminister Jüri Ratasega.
Koalitsioon esindab suurimat osa Eesti valijate tahet. Tegemist on
demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil
mõistuspäraselt leppida.
Pikale veninud koalitsiooniläbirääkimiste tõttu jäi meie kevadine
tööperiood lühikeseks. Seda olukorda tuleb nüüd kindlasti parandama
hakata. Järgnevate kuude ja aastate jooksul, tuleb üha tugevamini
pingutada, et seadusandlike meetmete kaudu võtta vastu ja viia ellu
Eesti elu edasiviivaid otsuseid ja põhimõtteid.
Lugupeetud riigikogu liikmed,
Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100
kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord
tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba
päeva, kevadet ega suve. Seda tava rikkusid nii opositsioon,
ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada
vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte
rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda.
Vihkamine on emotsioon. Riigi juhtimine ja parlamenditöö peab olema
ratsionaalne tegevus. Kahjuks domineerivad Eestis sageli just
emotsioonid. Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon
ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamisega.
Enese-kriitiliselt öeldes on Eestis poliitilise kultuuri mõttes veel
palju arenguruumi. Vastasseisu väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni
välistamine, koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja
hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee
opositsioonile ega ka peavoolumeediale au.
Siinkohal tahan aga kutsuda ka koalitsiooni, sealhulgas enda erakonna
esindajaid, enamale vaoshoitusele, et mitte ise anda võimalust enda
sõnade teisitimõistmiseks või pahatahtlikuks ärakasutamiseks.
Head kolleegid,
Eesti Vabariik on ja jääb demokraatlikuks, suveräänseks
parlamentaarseks rahvusriigiks, mis on loodud eesti rahva kustumatu
enesemääramisõiguse alusel selleks, et säilitada eesti rahvust, keelt ja
kultuuri. See on raiutud meie põhiseadusesse. Just see peab olema
kõikide põhiseaduslike institutsioonide vältimatuks imperatiiviks. Just
seda põhimõtet ja eesmärki oleme me kõik kohustatud täitma. Ma ei väsi
seda kordamast. Selleks oleme ka Euroopa Liidu ja NATO liikmed.
Samas peame me rahvusparlamendina seisma hea, et Euroopa Liidu
immigratsioonipoliitika, traditsiooniliste euroopalike väärtuste
diskrediteerimine ning varjatud föderaliseerumistendentsid ei ohustaks
meie põhiseaduslikke imperatiive. Euroopa Liit peab olema ja jääma
suveräänsete riikide liiduks.
Meie tegemised ja toimetamised on paratamatult seotud muutuva
rahvusvahelise olukorra ja poliitikaga. Meile on oluline, milliseks
kujuneb Brexit, mis saab Euroopa Liidust. Peame hoolega jälgima
Venemaad seoses viimase agressiivsuse ja sõjaliste õppustega.
Sanktsioonide leevendamine ilma, et Venemaa oma käitumist muudaks, ei
tule kõne allagi. Kahjuks teeb ENPA-s juhtunu meid ettevaatlikuks. Siit
tulenevalt on NATO tugevam kohalolek Eesti julgeoleku peamisi
prioriteete, nagu ka transatlantiliste suhete tugevdamine meie suurima
liitlase USA-ga. Oluline on muidugi heade suhete jätkumine ja süvenemine
kõikide meie liitlaste ja sõpradega.
Head kolleegid!
Juubeliaastal oleme harjunud vaatama minevikku, nii tegin ka mina.
Minevikust jõuame aga läbi praeguse ajahetke tulevikku. Me peame jätma
oma lastele ja lastelastele kauni, stabiilse ning eduka Eesti. Riigikogu
peab aktiivselt panustama pikaajaliste probleemide lahendamisse. See
nõuab Riigikogult rohkem omaalgatust, enda rolli ja sõltumatuse suuremat
teadvustamist ning ainult kvaliteetsete ja otstarbekate seaduste
vastuvõtmist. Kindlast aitaks see tõsta ka rahva usaldust Riigikogu, kui
institutsiooni, vastu. Väljakutsete arv ja haare, mida peame
seadusloomes lahendama on suur. See töö on raske, kuid kindlasti
inspireeriv ja innustav.
Loodan väga, et meie töö Riigikogus saab olema rohkem koostööaldis ja
teineteist mõistev, sest üheskoos suudame me Eesti jaoks palju rohkem
ära teha, kui seni või teineteisele vastandudes. Soovin teile kõigile
head uue hooaja algust, kainet mõtlemist, lugupidamist kolleegide suhtes
ja tulemuslikke diskussioone!
Elagu Eesti, elagu demokraatia!
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/henn-polluaas-riigikogu-avaistungil-koalitsiooni-ja-valitsuserakondade-suhtes-valede-ja-hirmude-levitamine-ning-eesti-maine-rikkumine-valismeedias-ei-tee-opositsioonile-au/
______________
Harri Kingo: ETV võlgneb rahvale selgituse
----
Märkasin, et välja kuulutatud kava kohaselt pidi ETV-s ülekanne Riigikogust algama kl 15.00. Kuid sel kellaajal mingit ülekannet Riigikogust ETV kanalilt ei alanud. Näidati mingeid lühifilme. Samal ajal, alates 15.00-st, vaatasin Delfit ja seal oli kõik korrektne - ülekanne algas kl. 15.00 ja Põlluaas pidas kõnet.
ETV näitas kogu Põlluaasa kõne ajal mingeid seosetuid lühifilme. Alles siis kui sõnas sai Kaljulaid, lülitus ETV Riigikokku ja ülekanne Riigikogust algas.
Teisisõnu: ETV jättis Põlluaasa avakõne üle kandmata, alustades ülekannet Kaljulaidi kõnest. Ma ei näinud ETV ekraanil ka mingeid vabandusi, et tehniline rike või selgitusi, miks nii oli.
Minu meelest oli selline tegu ETV poolt äärmine nahaalsus ja täiesti väär - jätta ära ülekanne RK esimehe Põlluaasa avakkõnest ja alustada ülekannet hetkest, mil Kaljulaid sõna sai.
ETV võlgneb rahvale selgituse, miks ETV ei kandnud üle RK esimehe Henn Põlluaasa kõnet. Loodan seda selgitust kuulda õhtuses Aktuaalses Kaameras.
Allikas: Facebook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar