Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov väitis eile, et Eesti elanikud
mäletavad ja peavad kalliks 75 aastat tagasi Vabariigi vabastanud
Nõukogude sõdurite kangelastegusid.
Punaarmee terroriteod
Kui 1944. aastal kümned tuhanded eesti mehed relva
haarasid ja ruttasid Eestit taasokupeerida tahtva punaarmee sissetungi
tõkestama, oli rahva usk Eesti vabanemisse, oma riigi taastamisse ja
sellest tulenev soov oma riigi piiri punaarmee sissetungi vastu kaitsta
suurem, kui reaalsed tingimused seda võimaldasid. Eesti ohvitseride ja
poliitikute lootused olid pandud 1918. aasta kordumisele.
Kuid
oli veel üks tegur, mis ajendas eesti sõjameest oma elu hinnaga võitlema
Eesti piiri taha jõudnud vaenlase vastu. See oli soov kaitsta oma
rahvast nende veriste kuritegude eest, mis kaasnesid Punaarmee
sissetungiga. Arvukad punaväelaste poolt toime pandud metsikused ja
süütute tsiviilisikute tapmised põhjustasid neil päevil rindelähedastes
külades suurt hirmu. Sageli leiti küladest, kuhu olid tunginud rindest
läbi tulnud punaste salgad, metsikult mõrvatud naisi ja lapsi. Ühe
suurima massimõrva panid punased toime Piirisaarel, kui nad valmistusid
seal rünnakuks Pedaspää ja Meerapalu vastu.
Tsiviilelanike
metsikutest tapmisest räägivad sajad tõestatud faktid. 17. veebruari
1944 hävitati Meriküla nõlva all punaarmee mereväe 507 meheline
eridessantüksus. Lahingväljalt korjati üles seitse ellujäänud haavatut.
Nende hulgas oli ka kaks vene ohvitseri - major Pavel Sankov ja leitnant
Vassili Dolgihh. Nende ülekuulamisel tunnistasid nii ohvitserid kui
teised haavatud, et Meriküla maandamisoperatsiooni korraldajaks ja
juhatajaks oli punalaevastiku kontraadmiral Zukov kes andis käsu
armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. "Mingisugust
halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata
vanusele ja soole."
Aalto Ülikooli professor Susanna Viljanen on
uurinud Punaarmee marodööride metsikuid kuritegusid Berliinis. Ta
leidis, et seal toimus vägistamiste ja röövimiste orgia mille sarnast
pole nähtud pärast 700 aastat varasemaid Mongolite vallutusi. (Rape
during the occupation of Germany - Wikipedia). Nad mitte ainult ei
vägistanud kõik saksa naised ja tüdrukud, vanusest 8 kuni 80, nad
vägistasid kõikjal kuhu nad saabusid, kaasaarvatud vene, poola ja
vangist vabastatud juudi naised.
Autor Anthony Beevor (www.antonybeevor.com.
Berlin: The Downfall 1945, Viking Penguin Books) kirjeldab seda kui
"kõige suuremat massilist vägistamist maailma ajaloos. Ta arvestas, et
ainuüksi Ida-Preisimaal, Pomeraanias ja Sileesias vägistasid Punaarmee
marodöörid 1,4 miljon naist.
Autor Norman Naimark arvas ka, et
vene sõdurite metsikusele andis hoogu kadedus ja alaväärsuse tunne, sest
Saksa kõrge elustandard sai neile selgeks isegi sõjast kahjustatud
Saksamaal.
Punaarmee marodööride kuritegudele järgnes midagi mida
polnud Euroopas varem nähtud – massilised enesetapud. (Mass suicides in
1945 Nazi Germany - Wikipedia). Paljud sakslased läksid parema meelega
vabasurma selle asemel, et langeda punaarmeelaste kätte. Nende täpset
arvu on raske kindlaks määrata, aga mitmete arvestuste alusel oli neid
kuskil 10 000 ja 100 000 vahel. Paljud saksa emad tapsid oma lapsed
enne enesetapu sooritamist, et neid päästa punaarmeelaste õudsustest.
Allikas: Facebook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar