Tallinn ehitab, platsidel töötavad
võõrtöölised ja paljud korterite uusasukadki tulevad ilmselt väljaspoolt
Eestit. – see on majanduse elavnemise taust. Pilt on illustratiivne.
Uuring välismaise tööjõu sisseveo kohta on pannud liberaalid hõiskama
– nad leiavad, et inimeste arvamusele tuginedes saab nüüd väravad valla
lüüa.
Postimees teatab oma juhtkirjas, et tööjõud on teretulnud ja
majanduslugu väidab, et Eesti inimesed ei nägevat välismaises
renditööjõus probleemi.
Kantar Emori uuringu järgi toetab 56% Eesti elanikkonnast, et lühiajalise tööjõu kasutamine on vajalik, ja 37% kahtleb selles.
Kogu uuringu käsitlus on veidi nihkes. Küsimus kõlas ju: “Kas Teie
meelest vajab Eesti Ukrainast, Moldovast ja muudest ELi-välistest
riikidest pärit lühiajalist tööjõudu?” Juba sõna “lühiajalist” paneb
inimesed ütlema, et muidugi on neid vaja, sest paljud töökohad on
täitmata ja kohalikud neid töid teha ei taha. Seejuures lähtuvad
heakskiitjad ilmselt sellest, et süsteem töötab nagu õlitatult, seadusi
ei rikuta ja pärast lepinguaega need võõrtöötajad lahkuvad.
Kui aga viidaks jutt migratsiooniga kaasnevate väärnähtuste peale,
mida küsitlus ei hõlma, siis muutuks kindlasti ka toon ja tulemus –
odavtööjõu import toob kaasa venekeelse töökeskkonna laienemise, paljud
ukrainlased soovivadki alaliselt siia jääda, muutes demograafilist
situatsiooni, kasvab julgeolekuline oht ehk võimalus venelaste ja
ukrainlaste konfliktiks, millele vihjas ka kapo, Eesti tööandjad võtavad
tööle ka illegaale – siis muutuks ilmselt paljude positiivne hinnang
kõhklevaks.
Kogu küsitluse taust on puhtalt majanduslik, kus pole arvestatud
poliitilist ja sotsiaalset tausta. See on ka tööandjate
argumentatsioonis peamine – rõhutakse tööjõu puudusele ja
majandusraskustele, jättes täiesti kõrvale võõrtööjõu mõju
rahvusriigile.
EKRE ja erakonna ministrid on algusest peale rõhunud just sellele, et
massimigratsioon lammutab rahvusriiki ning kinni keerata tuleb kõik
need migratsioonikanalid, mis soodustavad ülearust ja põhjendamatut
tööjõu sissevedu. Välismaise renditööjõu palkamise seadus ongi üks
sellistest, mis peaks peatama vohava sisserände.
Oluline moment on ka see, et välistööjõu sisseveo vastu on valdavalt
mitte-eestlased. Üks põhjus on kindlasti selles, et ukrainlased ja
teised tulijad lähevad Tallinna ja Põhja-Eesti piirkonda ning tekitavad
pingeid just tööturu sellistes osades, kus töötavad peamiselt Eesti
venekeelsed inimesed.
Eestlaste kõrge toetuse kohta ukrainlaste kaasamisele saavad kaasa
rääkida ka Uued Uudised – nimelt on paljud meile kirjutanud toetajad
väitnud, et peaksime vähem vastu olema ukrainlastele, kes on
Vene-vastased ning samas on kristlased ja nõukoguliku ajaloo järgi meile
lähedasemad. “Pigem tulgu ukrainlased kui neegrid ja moslemid,”
väidavad paljud rahvusmeelsed inimesed, kes näevad, kuidas Tallinna
tänavad täituvad neegrite ja araablastega.
Eestlaste puhul võiks ära märkida ka selle, et meil on endiselt suur
hirm vaesuse ees ja mistahes majanduse elavdamise plaanid, milline taust
neil ka poleks, leiavad kiiret toetust. Nii ei taheta näha, et
Tallinn-Helsingi tunneli tähendab Hiina rahasid ja mõju; et Rail Baltic
on liiga kallis ja tasuvuselt kahtlane ning lõhub kliimavõitluste aegu
meie loodust; et võõrtööjõud võib küll jõukust lisada, kuid nende
massiline saabumine vähendab üldist turvalisust ja nii edasi.
Eestis tehtavate uuringute nõrk külg ongi see, et tulemust kiputakse absoluutseks pidama, nüansid jäävad varju.
Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/kas-eestlased-on-toesti-nii-vooralembelised-nagu-emori-uuring-naitab-ja-mille-ule-postimees-hoiskab/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar