Paul Driessen | Cfact.com
Kliimakriisi tööstus väidab järjekindlalt, et fossiilkütuste
põletamine põhjustab enneolematuid temperatuuri-, kliima- ja
ilmamuutusi, mis kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu
tsivilisatsioonile ja planeedile. Ainus lahendus, mida kliimakriisi
tööstus (KKT) nõuab, on kõrvaldada nafta, kivisüsi ja maagaas, mis
annavad 80% energiast ja teevad võimalikuks maailma praeguse elatustaseme.
Vastasel juhul nõuab KKT süsinikupõhiste kütuste ja süsinikdioksiidi heitkoguste pidevalt suurenevat maksustamist.
Nagu aga Prantsusmaa helkurvestide protestid
ja hiljutine kliimakonverents Poolas näitasid, ei ole maailm valmis
seda pimedat rada valima. Paljud maailma riigid hoopis suurendavad
fossiilkütuste kasutamist sest inimesed ei soovi langetada oma
elukvaliteedi standardeid.
Mis on ka mõistetav, kuna kliimaarvutite mudelite prognoosid on reaalsetest vaatlustest täiesti erinevad. Puuduvad
tõendid selle kohta, et väikesed temperatuuri, kliima- ja
ilmastikumuutused, mida kogeme, oleksid enneolematud, ohtlikud või üldse
inimeste poolt põhjustatud. KKT ignoreerib päikest, ookeane ja teisi
loodusjõude, mis on läbi ajaloo põhjustanud sarnaseid või palju
tõsisemaid kliimamuutusi.
Veelgi olulisem on see, et KKT „lahendused” põhjustaksid tänapäeva
tööstusühiskonnas enneolematu häire – püsivat vaesust ja haigusi
arengumaades ning tõsiseid ökoloogilisi kahjustusi kogu maailmas.
Mitte miski, mis vajab tuule- ja päikeseenergiat, et katta
tsivilisatsiooni vajadusi ei saa olla puhas, roheline, taastuv,
kliimasõbralik või jätkusuutlik. On tarvis kümneid miljardeid tonne
kivimeid ja miljardeid tonne maaki, et toota miljoneid tonne metalle,
betooni ja muid materjale selleks, et valmistada miljoneid tuuleturbiine
ja päikesepaneele. Seejärel on nende paigaldamiseks tarvis miljoneid
hektareid eluslooduse asupaiku, et toota kulukat, kuid katkendliku
energiat, millest kindlasti ei piisa inimkonna vajaduste
rahuldamiseks. Iga selle protsessi samm nõuab fossiilkütuseid ning mõned
kaevandamised hõlmavad ka lapstööjõu kasutamist.
Kuidas reageerivad KKT pasunad nendele punktidele? Nad ei teegi
seda. Nad keelduvad aruteludel osalemast. Nad väidavad, et “igaüks, kes
eitab kliimamuutuse teadust”, on fossiilkütuste tööstuse palgal. Seega
on nende sõnul tegemist huvide konfliktiga ja puudub usaldusväärsus ning
seetõttu tuleks neid probleeme ignoreerida.
Kuid vaatame kuskohast saab KKT oma raha ja millised summad seal liiguvad.
Miljardär Michael Bloomberg andis Sierra Klubile kuue aasta jooksul 110 miljonit dollarit,
et rahastada oma kampaaniat kivisöe elektrienergia vastu. Chesapeake
Energy andis samale klubile kolme aasta jooksul 26 miljonit dollarit
kivisöe kritiseerimiseks ja maagaasi propageerimiseks. Kümme jõukat
liberaalset sihtasutust andsid Sierra Klubile ja teistele
keskkonnakaitsegruppidele kaheksa aasta jooksul veel 51 miljonit
dollarit, et söega võidelda.
12-aastase perioodi jooksul maksis Keskkonnakaitse Agentuur (EPA)
Puhta Õhu Teadusliku Nõuandekomitee (Clean Air Scientific Advisory
Committee) 15 liikmele 181 miljonit dollarit
ning vastutasuks said nad kiirelt kummitempli erinevatele õhukvaliteedi
eeskirjadele. Ameerika Kopsuühingule maksti 20 miljonit dollarit, et
nad toetaksid EPA regulatsioone.
Nüüd jõuame tõeliselt suurte rahade juurde: maksumaksja rahastab
valitsusasutusi, mis toetavad teadlaseid, kliimamudelite koostajaid ja
survegruppe, et propageerida globaalset soojenemist ja külvata hirmu
kliimamuutuse ees.
Heritage Foundationi majandusteadlane Stephen Moore märkis hiljuti, viidates teiste hulgas ka valitsuse aruannetele:
* Föderaalne rahastamine kliimamuutuste uurimiseks on suurenenud 2,4
miljardilt dollarilt 1993. aastal 11,6 miljardi dollarini 2014. aastal.
* President Obama esimesel ametiajal kulutasid föderaalvõimud
kliimamuutustele ja rohelise energia toetustele hinnanguliselt 150
miljardit dollarit.
* See ei hõlmanud 30% maksusoodustusi ning subsiidiume tuule- ja
päikeseenergia eest: 8-10 miljardit dollarit aastas. Lisaks veel
miljardid riiklikest programmidest, mis nõuavad kalli rohelise energia
ostmist.
ÜRO Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) ütleb, et maailm peab järgmise 17 aasta jooksul kulutama 2,4 triljonit dollarit, et toetada üleminekut taastuvenergiale.
Pidage meeles, et Climate Change Business Journali kohaselt kulutati juba aastal 2014
“kliimakriisi” uuringute, konsultatsioonide, süsinikdioksiidi
kauplemise ja taastuvenergia projektide jaoks 1,5 triljonit
dollarit. Arvestades iga-aastase kasvuga 6-8%, on see summa nüüd 2
triljonit aastas.
On hullumeelsus kuidas igal aastal raisatakse kümneid miljoneid
dollareid, et rahastada „uuringuid”, mis väidetavalt näitavad „kasvav
kasvuhoonegaasi hulk” ja “inimtegevusest tingitud kliimamuutused” loovad
ohtlikke hübriidkalu; põhjustavad lõhe ohuaistingu kadumist; muudavad haid paremakäelisteks, mis ei võimalda neil jahti pidada; suurendavad loomade hammustuste arvu ning täidavad linnad rottidega.
Kasutame nende organisatsioonide ja teadlaste vastu seda sama KKT
enda väidet. Ilmselgelt ei võimalda nende suur huvide konflikt kliima-
ja energiaküsimuste õiglast ja ausat analüüsimist ning diskvalifitseerib
neid osalema edasistes aruteludes maailma energia ning majandusliku
tuleviku üle.
Institutsioonid, mis on saanud rikkaks ja võimsaks inimtekkelise
kliimamuutusest tuleneva katastroofiga hirmutamisega, peaksid ilma jääma
igasugusest riiklikest rahadest.
Allikas: http://vanglaplaneet.ee/jalitades-kliima-raha/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar