Eesti lapsed on Eesti tulevik. Pilt on illustratiivne.
Rahvastikuteadlane Jaak Uibu, D.Sc, tuletab meelde, et rahva tervise
tähtsaim näitaja on sündimus, mida aga tänasel päeval tunnistada ei
taheta.
„Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus.
Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid
rahva tervise valdkonnas.
Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi
künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a.) , siis selles ühendasin
tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad
nad kõik ühte objekti. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse
rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva
elujõu näitajaks.
Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma
Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist –
tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja
mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii
üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist
hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka
demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.
Olen aastakümnete vältel kokku puutunud vastupidise seisukohaga –
sündimus kuulub demograafia valdkonda ja sellega tegelevad poliitikud ja
demograafid. Loomulikult on see nendegi ala, kuid lapsed sünnivad ikka
tervishoiutöötaja käte vahele, tervishoiu töötajad jälgivad ja nõustavad
/aitavad tervise valdkonnas ja tervishoiutöötajad saadavad inimest kogu
elu vältel. Et see eluniit ei katkeks põlvkondade vahel, selleks ongi
vaja kavandada teavet ja tegevust tervise valdkonnas ikka koos
sündimusega, mitte jättes seda mõne muu kava kanda.
Viis aastat tagasi pöördusin meilitsi tervishoiutöötajatest
kolleegide poole nende kaasamiseks rahvastikukriisi vastu. Paarikümne
tervishoiuasutuse poole pöördumine tulemusi ei andnud ja kaasamõtlejaid
peaaegu ei leidunud. Niivõrd olid kolleegid kas üle koormatud või
alaharitud rahvastikukriisis.
See meenus mulle, kui sirvisin suvel Riigikantselei avalikku
dokumendiregistrit ja leidsin sealt lõpusirgel „Rahvastiku tervise
arengukava 2020-2030.“ Et kunagi oli rahva tervis minu vastutusala,
siis tutvusin sellega. Panin kirja, mida see 50 lk arengukava ei sisalda
ja saatsin sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Kogemuse põhjal häiris see, et arengukava ei sisalda varasemate
arengukavade analüüsi – mis läks paremini ja mispärast. Kuigi
kirjutatakse rahvastikust ja meil on tunnistatud rahvastikukriisi
olemasolu, ei leia sealt ei rahvastikukriisi, ei sündimust, ei aborte
jne. Kuskil kaaskirjas on küll öeldud, et kava realiseerimisel paraneb
demograafiline olukord ja see on kõik. Ei ole öeldud, mispärast see nii
peaks juhtuma. Küll on lubatud integreerida teiste arengukavadega, aga
see on vaid deklaratiivne. Oli veel paar märkust, aga ka olemasolevaist
jätkus, et soovitada sotsiaalministeeriumile arengukava täiendada.
Ministeeriumi rahvatervise osakonnast sain vastuse, et arengukava
koostamisel on lähtutud arengukavade koostamise nõuetest ja arengukava
vahehindamine teostati põhjalikult 2017. aastal mõttekojas Praxis –
http://www.praxis.ee/tood/rta/. Võib uskuda küll, et hindamine toimus
põhjalikult, sest valminud dokumendis on üle 120 lk, graafikuid ja
tabeleid kui palju.
Analüüsi fookuses olid 10 valdkonda – vaimne tervis, vähk, südame- ja
veresoonkonnahaigused, diabeet jt. Projektijuhiks oli Laura Aaben,
osales kokku kuus inimest, neist kolmel on publikatsioonid ETIS`es,
kolmel mitte. Ekspertidena kasutati üle saja inimese. Uuringu tellis
Praxiselt Riigikantselei koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Selle
teostamine rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava
prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2
“Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Veel kirjutati sotsiaalministeeriumi vastuskirjas: „Rahvastiku
tervise arengukava on tervise valdkonna arengukava, mille fookuses on
Eesti elanike tervis. Tervise valdkonna eesmärgiks ei ole iibe tõstmine
või sisse- ja väljarände küsimustega tegelemine. Seetõttu ei ole ka
sündimust ja aborte, sisse-ja väljarännet jms statistikat dokumenti
lisatud“. Otse lapseliku otsekohesusega on öeldud, et tervise valdkonna
eesmärgiks ei ole iibe tõstmine.
O sancta simplicitas! Eesti on rahvastikukriisis ja aset leiab
depopulatsioon, Riigikogus töötab mitmendat aastat rahvastikukriisi
probleemkomisjon, sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakond jagab
Toompea Haridusseminari hiljutisi seisukohti rahvastikutaastes, aga
rahvatervise osakond keeldub oma vastutusel olevas Rahvastiku tervise
arengukavas seda kõike tunnistamast ja tahab edasi lasta vanade
mugavuskaanonite järgi.
Loomulikult langeb vastutus logiseva arengukava eest veel Praxise
vahehindajatele, rakendatud ekspertidele ja Riigikantseleile kui
vahehindajate rahastajatele EL fondidest. Kas tõesti nende paarisaja
inimese puhul ei tekkinud kellelgi kahtlust, et vaja on ka sündimust
käsitleda! Iseasi on, kui palju ja mis osas.
Sündimust tuleb vaadelda rahvastiku tervise arengukavas kui riiklikus
dokumendis lootusega, et kunagi jõuab kontseptuaalne käsitlus ka
ametnikuni ja rahvani. Meenub, et üheksakümnendatel sobis sündimus isegi
Eesti Panga aastaaruannetesse, aga täna mitte rahvaterviseametnike
laualegi. Ometi loodan, et kui jälle pöördun oma kolleegide poole
ettepanekuga kaasa mõelda rahvastikukriisist ülesaamiseks, siis
keeldumisi ma enam ei kuule.
Kui Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei leidsid, et kõnesolnud
arengukavas ei pea sündimust käsitlema, siis pöördusin märgukirjaga
Riigikogu Rahvastikukriisi probleemkomisjoni poole olla arbiitriks
eksistentsiaalse tähtsusega küsimuse lahendamisel.“ Minu kiri oli kahe
tunni pärast korrektselt kantud Riigikogu dokumendiregistrisse. Nüüd on
minu lootus komisjoni esimehel Jaak Valgel ja tema komisjoni
liikmetel.“
(Jaak Uibu oli Eesti peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991.)
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/rahva-tervise-tahtsaimast-naitajast-selleks-on-vaieldamatult-sundimus-kuigi-seda-tunnistada-ei-taheta/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar