Protestimeeleavaldus Gironas 23.10.2019 Foto: Scanpix/EPA
Kui maailma avalikkuse ja meedia pöörab enim tähelepanu
Süürias lahti rulluvatele sündmustele, siis Kataloonias taas plahvatanud
kriis on justkui kõrvaline teema, märgib Ted Galen Carpenter Cato
Intitute’i blogis.
Iseseisvuse pooldajatest katalaanid üritasid 2017. aastal korraldada iseseisvusreferendumi, millega nad pingutasid
tublisti üle. Madridi võimud keelasid referendumi läbiviimise ja
hääletamist saadeti takistama riigi julgeolekujõud, kes Kataloonia
suurimas linnas Barcelonas ründasid
agressiivselt peamiselt rahumeelseid meeleavaldajaid. Hispaania
ametivõimud arreteerisid seejärel hulga referendumi organiseerijaid ja
osa pääses välismaale pakku. Peale seda on Kataloonia
iseseisvusliikumine olnud kaks aastat suhteliselt tagasitõmbunud.
Paraku selline suhteline rahuperiood sai
ootamatu lõpu, kui Hispaania ülemkohus määras vangistatud
iseseisvusreferendumi korraldajatele hirmuäratavalt pikad karistused.
Hispaania ülemkohus saatis
14. oktoobril peetud istungil kinni püütud kaksteist iseseisvuslaste
juhti trellide taha üheksaks kuni kolmeteistkümneks aastaks. Kataloonia
iseseisvuslased on kohtu arust süüdi mässumeelsuses, valitsuse rahaliste
vahendite väärkasutamises ja mässule õhutamises. Kõige pikema karistuse
sai endine Kataloonia piirkonna valitsuse asepresident Oriol Junqueras.
Võib arutleda, et 2017. reageerisid katalaanid üle, kuid nüüd tegi
seda keskvalitsus ja säherduste kohtu otsuste peale puhkesid üle
Kataloonia taas massimeeleavaldused. Tänavatele on tulnud üle poole
miljoni inimese. Eraldujate kantsis Gironas süütasid meeleavaldajad
raudteel autokummidest lõkke, millega panid seisma Barcelona ja
Prantsusmaa vahelise kiirrongiliikluse. Samamoodi sai protestide
tulemusel häiritud riigi kirdepiirkonna mitmete teiste raudteede ja
maanteede liiklus. Vihased protesteerijad ummistasid Barcelona tänavad,
pannes liikluse seisma ja tekitades ülelinnalise ummiku.
Meeleavalduste keskpunktiks sai Barcelona rahvusvaheline lennujaam.
Iseseisvuse eest protesteerijad segasid selle tööd, mille tulemusena jäi
ühes päevas ära rohkem kui sada lendu. Tuhandete meeleavaldajate ja
märulipolitsei kokkupõrgetes sai kannatada ligikaudu viiskümmend
inimest.
Belgias redutav endine Kataloonia regionaalvalitsuse peaminister Charles Puigdemont mõistis kohtu otsuse hukka. Tema sõnul
on iseseisvuslastele määratud karistused “metsikud”. Puigdemont kutsus
oma pooldajaid “meie poegade ja tütarde, demokraatia, Euroopa ja
Kataloonia tuleviku nimel” koheselt tegutsema.
Hispaania Ülemkohtu otsus on pehmelt öeldes kummaline peale
katalaanide ka suure osa hispaanlaste arvates. Kui kohus mõistis
iseseisvusreferendumi organiseerijad süüdi mässus – mis on rünnak riigi
iseseisvuse vastu – siis jäeti täiesti kõrvale demokraatia põhiargument
inimeste õigusest avaldada oma arvamust. Paljude spetsialistide arvates
on Hispaanias läinud lootusetult segi erinevate võimude rollid.
Kohtuvõim täidab täitevvõimu ülesandeid ja täitevvõim võtab omale kohtu
rolli. Sellise võimude lahususe eiramise suurimaks näiteks peetakse
2015. aastal läbi viidud justiitsreformi, mis on nimeks saanud nn
“hurjutamise seadus” (ley mordaza), mille alusel saab
suured rahatrahvid määrata alates “ebaseaduslike” protestide, politsei
pildistamise ja võimukriitiliste huumorietenduste eest.
Madridi Sotsialistliku tööpartei vasakvalitsus ei ole siiani mingit valmidust kompromissideks üles näidanud ja üllitas mässamise süüdistuse alusel uue Puigdemonti vahistamismääruse.
Seni on Madridile suurimat eraldumispeavalu valmistanud riigi
põhjaosa Baski regiooni iseseisvuslased. See konflikt paistab olevat
lõppenud, kui iseseisvuslaste peamine relvarühmitus ETA lõpetas
2018. aastal peale mitmekümne aasta pikkust sõda tegevuse. Vaatamata
ETA hääbumisele pooldab regiooni iseseisvust – või vähemalt hulga
suuremat autonoomiat – märkimisväärne hulk piirkonna elanikest. Mõned
nädalad peale ETA laialiminekut juunis 2018 osalesid kümned tuhanded baskid iseseisvuse nimel Baski inimketis.
Kui siiani olid kõige vihasemad Hispaaniast eraldujad baskid, siis täna on selleks saamas
katalaanid. Nii nagu Puigdemonti hiljutised avaldused viitavad,
kavatsevad iseseisvust pooldavad katalaanid NATO ja Euroopa Liidu poolt
kuulutatud väärtused, eriti demokraatia, rahvaste enesemääramise ning
inimõiguste vallas, tõsiselt proovile panna. Puigdemont kinnitas
hiljuti: “Hispaania riigi, selle valitsuse ja justiitssüsteemi tegevus
löövad noa meie demokraatia südamesse ajal, kui Euroopa demokraatiat
kõige rohkem vajab. Sellist käitumist ei saa pidada enam ainult
Hispaania riigi siseasjaks ….”
Hispaania tänane sisepoliitika on korralikult katki. Riigi viimased
valimised toimusid alles 28. aprillil ja kuna poliitilised jõud pole
suutnud moodustada toimivat valitsust, läheb rahvas uuesti valima 10.
novembril. Enne seda pole oodata ka Kataloonia protestide rahunemist ega
poliitilisi lahendusi.
Täielist mõttetust ja hambutust on areneva kriisi vastu näidanud üles
ka Euroopa Liidu organid. Europarlamendile ja -komisjonile meeldib
rohkem jaurata Brexiti, Süüria, Türgi ja kurdide või muul sellisel
ohutul ning kaugel teemal, kui reageerida pisutki arukamal viisil
Hispaania kriisile. Puigdemonti parafraseerides vaatab Euroopa Liit
pigem pealt, kuidas väitsa Hispaania demokraatia südames keerutatakse,
kui käitub vastavalt oma väidetavatele “väärtustele”.
Tõlkis Karol Kallas
Allikas: https://objektiiv.ee/uinunud-kataloonia-plahvatas/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar