Ma loomulikult ei eelda, et vasaklimukate agitatsioon ja hale
kiunumine oleks mingil kombel arukas või loogiline tegevus. Kaugel
sellest, aga eksperimendi korras ja meelelahutuslikel eesmärkidel võib
ju üritada mõne pjjdriideoloogi väitest ratsionaalset uba otsida.
Me oleme sageli kuulnud mantrana korratavat, et omasooiharad on
nõrgad, nõrgad, nii nõrgad… Nii nõrgad, et mine või appi ja aita üle
tee. Viimati lasi selle kiunatsi kuuldavale kodanik O. Loone: “Jah,
Kuusik Silver, Sina oled praegu si**pea ja ründad nõrgemaid.”
Mida tähendab eesti keeles sõna nõrk? Eesti keele seletav sõnaraamat
oma 150 000 märksõnaga on üks autoriteetsemaid allikaid ja toob ära neli
sõna nõrk kasutusviisi ja tähendust: 1. nõrk ehk mitte tugev nt Jää on
alles nõrk. Sild, tala on liiga nõrk. 2. nõrk (intensiivsuselt,
tõhususelt, võimsuselt) vähene, väike. Päike on suhteliselt nõrk täht,
suhteliselt nõrga heledusega. Nõrk raadiosaatja. Nõrga suurendusega
luup. 3. kehv, vilets; ebarahuldav, küündimatu. Keskpärased ja nõrgad
õpilased. XII c oli lõpuklassidest kõige nõrgem. Matemaatikas on ta
nõrk, vaevalt veab nõrga kolme välja. 4. Nõrk hinne, mitterahuldav hinne
üldse. Poisil oli tunnistusel mitu nõrka.
Ilmselt peetakse pjjdrite nõrkuse all silmas kahte esimest sõna
‘nõrk’ tähendust, nõrk ehk mitte tugev ja väikese võimsusega. Viletsust,
ebarahuldatavust ja halba hinnet ehk vaevalt mõeldakse, kuid meie keele
mehhanism ajus tahes tahtmata neid kõrvaltähendusi arvestab, seega pole
sõna nõrk sugugi parim retoorika haleda vähemuse õilistamiseks.
Nõrk inimene loomulikult ei ole tavateadvuses sümpaatne ega
täisväärtuslik, nõrk ei saa olla ka seksikas. Loomalik vaist hindab
terveid ja tugevaid – elujõuline on paaritumise esimene ja ainus valik.
Üht seksualistide gruppi ebaseksikaks ja seega ka konkurentsivõimetuks
nimetada on minu arvates solvav ja ülekohtune. Aga kuni te vastu ei
vaidle, siis olete te ka minu jaoks nõrgad, ehkki eelkõige nõrgad
loogika, looduse tundmise ja keelevaistu poolest.
Kui inimene on tõeliselt nõrk, siis ta ei saa minna tööle ega kooli,
teda kas ravitakse või kui tema nõrkus ei allu tänapäeva meditsiini
pingutustele, siis paigutatakse ta hooldekodusse või määratakse talle
toimetulekutoetus. Ma ei julge väita, et nõrgad oleks meie ühiskonnas
täiesti looduse ja turujõudude meelevalda jäetud.
Pjjdrinõrkus näib olevat aga hoopis teisest puust, me ei näe
anaalparaadidel ratastooliinimesi, karkudega sante ega elu ja surma
piiril vaaruvaid düstroofikuid. Kui võrrelda anaalaktiviste laste
ärakasutamise vastu protesteerivate vanemate inimestega, siis on
ilmselge, kes on nõrgad ja kes on härga ja elujõudu täis parimas eas
loodrid, kes tööpäeval üksteist avalikus kohas lakuvad. Muide, mu
meelest on avalikus ruumis kiimlemine vastuolus heade kommetega.
Pjjdrinõrkus ei takista tööl ega koolis käimist, see ei sega
paraadidel ja meeleavaldustel töllerdamist, probleemid näivad ilmnevat
ainult magamistoas, sest igal pool mujal ilmutatakse ülimalt kõrget
intensiivsust: kui on vaja lapsi osta, alaealisi keemilise kastreerimise
asjus teavitada või koolides anaalkoosolekuid pidada või klubides
hullata, siis nõrkus välja ei löö.
Kuid ärme hakka ometi peast nõrgematega vaidlema, kui nad ennast
nõrkadena identifitseerivad, siis nad on nõrgad. Olgu pealegi, aga tehku
oma nõrkusest mõned lihtsad järeldused. Kui oled nõrk ja seda
teadvustad, siis ürita nõrkusest üle saada. Olgu tegemist vaimu või keha
nõrkusega, kõigest sellest ülesaamiseks on vahendid, on ka eneseabi
raamatud. Neid raamatuid on lademetes.
Kehaliselt nõrgad lähevad trenni ja saavad tugevamaks, vaimult nõrgad
loevad ja õpivad – raamatukogud on meil tasuta, internetis saab kuulata
väljapaistvate teadlaste loenguid. Võib minna kas kutsekooli või
ülikooli, soouuringutesse suhtun ma muidugi põlgliku üleolekuga nagu
kõike sooroslikku, aga ka see on ajule parem trenn kui vikerkaareplaguga
vehkimine.
Puht intellektuaalselt on huvitav arutlusteema, miks just
homoasjandus huvitab nõrku või miks tugevaid kejkogukonda vastu ei
võeta. Või on küsimus hoopis selles, et see kejndus on nii raske, et
käib üldse kõigil üle jõu? Ja kui kejndus ongi selline jõu ja ilu
number, et sellega keegi mitte mingil kombel hakka ei saa, mis tast siis
kasu on? Mingeid erilisi bioloogilis-anatoomilisi raskusi ma küll ette
kujutada ei oska, pole raketiteadus, aga eks eksperdid kommentaarides
räägivad oma raskused detailselt lahti.
Kui see asi on tõesti nii raske, siis tuleb teha trenni, tuleb rohkem
harjutada. Ma ei usu, et kiiksuga seksualism läheb palju lihtsamaks
maksumaksja raha eest või laste seltskonnas, lapsed on sageli väga
põikpäised, kiuslikud, rumalad ja teravate hammastega.
Mõistagi läheb Issanda päev enne looja, kui me kõik
anaalfilosoofilised totrused jõuame üles lugeda. Kui aga progressiivne
inimkond kangekaelselt väidab, et homoseksualism on nõrkadele, siis ma
ei hakka nendega vaidlema. Igal juhul olge nõrgad, tugevad või
pooletoobised – hoidke lastest eemale. Meeleheitel vanemad võivad olla
ettearvamatud.
( : ) kivisildnik
05.11.2019
Pärnus, vandenõulaste peakorteri lähistel
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/kivisildnik-homoseksualism-on-norkadele/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar