Tuntud ekrevihkaja Vilja Kiisler tunnistas ERR-i uudiste-ja
sporditoimetuse juhataja Anvar Samostiga usutlust tehes, et keegi ei
taha talle enam intervjuusid anda. Arvestades selle ajakirjaniku
ründavat ja pahatahtlikku stiili oma saatekülaliste vastu, pole selles
midagi imestada.
„Viimasel on mu kolleegid ja ka mina kogenud hulgaliselt äraütlemisi
intervjuudest. Ei midagi erilist, seda on ka varem olnud, aga viimasel
ajal on see massiivne,“ hädaldas Kiisler.
„Ajakirjanikele öeldakse ikka aeg-ajalt ära, ei soovita küsimustele
vastata. Oluline on see, et ajakirjanikud ikka ja jälle küsiksid,“ tuli
rahulik vastus.
Nii ongi Kiisler jõudnud tasemeni, mille üle ajakirjanduses ammu
ilgutud – kui enam kellegagi lugu teha ei ole, siis võta ette lähim
ajakirjanik.
Ning kuigi Postimehest ukse paukudes ära tulnud ning Delfis maandunud
Kiisler rääkis oma kolleegiga ja oli end – nagu ta ise nimetas – ERRi
uudistemajja külla kutsunud – ei suutnud ta sealgi viisakust ega
soliidsust tabada. Ning viljapeks käis inertsist edasi.
Vilja Kiisler alustas oma intervjuud kohe rünnakuga selle kohta,
kuidas aastate eest Reformierakonna poolt aasta liberaaliks valitud
ajakirjanik end ühtäkki konservatiivset poolt esindava IRL-i ridades
kandideerimas leidis.
„Ajakirjanikud pole poliitikas eriti edukad olnud, tavaliselt on nad
sisenenud ja, selg ees, välja tulnud. Nii läks ka sinuga,“
teravmeelitses Kiisler oma kolleegiga.
Loomulikult oli see järjekordne valeväide, mille kohta Samost ka
märkuse tegi: „Pean parandama: neid kes on sisenenud ja, selg ees, välja
tulnud, väga palju ei ole. Paljud ikkagi tegutsevad seal.“
Lisaks ei mahu proua Kiisleri pähe, miks ERRi uudisteportaal
erinevaid arvamusi avaldab, sealhulgas selliseid, mis tema
maailmavaatega kokku ei lähe.
Samuti ei pääsenud Kiisler üle ega ümber EKREst. „Kuidas mõjutab ERRi
sisu loomist see, et nõukokku kuuluvad poliitikud, teiste hulgas üks
käredamahäälseid neist, Urmas Reitelmann?“ on üks stiilinäide.
Ka imestas ta, miks ERR avaldas Henn Põlluaasa kõne, sellest
küsimusest on selgelt näha, et Kiisler ihaleb tsensuuri järele, mis
blokeeriks meediaruumist talle vastuvõetamatute inimeste arvamused,
sealhulgas ka Riigikogu esimehe oma.
Miks siis imestada, et keegi temaga rääkida ei taha? Ilmselt pärast seda intervjuud on nende seas ka Anvar Samost.
Lõpuks jõudis ta oma verevenna Ahto Lobjakani, kes lahkus suve hakul
Raadio 2 saatest „Olukorrast riigis“. Siin tuli lugupidamatu
ajakirjanik Vilja Kiisler taas esile räige valega, kui väitis, et
Lobjakas „pidi saatest lahkuma“.
Samost parandas, et „Ahto Lobjakas läks ju ise ära“ ning keeldus seda kommenteerimast.
„Minu meelest sa võiksid ja isegi peaksid. Sa oled ERRi tippjuht.
Lobjakas pidi lahkuma, kuna tal oli valida, nagu ta ütles, lahkumise ja
enesetsensuuri vahel,“ klähvis Kiisler edasi.
Samost:“ Ma ei usu, et see valik selline oli.“
Seepeale hakkasid Kiisleri padrunid otsa saama, kuigi ta üritas veel
Kiisler: „On kahetsusväärne, et see kommentaar jääb tulemata, aga ma saan aru, et parata pole midagi.“
Siiski paljastab ta oma pahatahtliku olemuse veel tõigaga, kui heidab
ette, miks Samosti ja Sildami saade algab alati sellega, mis on Eestis
hästi.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/vihaohutaja-vilja-kiisleri-suur-mure-keegi-ei-taha-talle-enam-intervjuusid-anda/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar