Põlissoomlaste esindaja Soome parlamendis Jani Mäkelä.
Uutele Uudistele nõustus Soome iseseisuvuspäeval intervjuu andma
põhjanaabrite juures üha populaarsust võitva põlissoomlaste
parlamendiliige Jani Kalevi Kristian Mäkelä (43).
Jani Mäkelä on valitud Soome parlamenti kahel korral: 2015 ja 2019.
aastal. Viimatistel valimistel kogus ta 7145 häält. Mäkelä peamised
poliitilised teemad on massiimmigratsioon ja Euroopa Liit. Teda tuntakse
ka ühe aktiivsema parlamendiliikmena sotsiaalmeedias. Mäkelä on
abielus, tema peres kasvab kolm last. Ta on Evangeelse Luterliku Kiriku
liige.
Jani Mäkelä, tänavu 29. novembri Iltalehtis ilmus
artikkel[R1] , milles Vesa Vares ja Matti Putkonen analüüsisid
põlissoomlaste kõrge toetuse võimalikke põhjuseid? Toome need siin ka
esile: 1. Väljakutsuja tõuseb 2. Selge valik 3. Taustauurimused 4.
Konkreetsed sõnumid 5. Usaldus on taastatud 6. Halla-Aho karisma 7.
Ettevõtjad ja töötegijad 8. Noored valijad 9. Soome ennekõike 10. Teiste
komistamine. Kas olete nõus Varese ja Putkoneniga? Kas need on parteil
teadlikud valikud ja kui kaua saab parteide toetus jätkuvalt tõusta?
Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus nende põhjustega. Tahaksin
siinkohal aga rõhutada, et erakonnal on pikaajaline kogemus ja omab
selget poliitikat. Lisaks suurepärasele esimehele on meil veel 38
suurepärast parlamendiliiget ja sadu volikogu liikmeid. Oleme loonud hea
baasi meie liikmetele, et nad saaksid esineda massimeedias, kaasa
arvatud üleriigilises televisioonis ja raadios. Soomes tõuseb parteide
toetus harva üle 25%, aga minu arvates on meie partei tõusmine jätkuvalt
võimalik.
Enamik inimesi EKRE-st ja paljud teised eestlased on kindlad,
et põlissoomlased teevad järgmise valitsuse ja viivad Soome tagasi
õigele teele, kuigi on selge, et poliitikat mõjutavad lõppeks ikkagi
see, milline on koalitsiooni koosseis. Milline saaks olema
põlissoomlaste juhitud valitsuse sisserändepoliitika? Eesti
liberaalid ja vasakäärmuslased väidavad, et Soomes elavad eestlased
peavad põlissoomlasi toetades olema ettevaatlikud, sest kui nad tulevad
võimule, saadetakse kõik eestlased riigist välja või võetakse kasutusele
bürokraatlik viisasüsteem.
See on täielik jama ja ma võin kinnitada seda, et põlissoomlaste
võimalik võimuletulek ei hakka mõjutama eestlaste olukorda Soomes. Soome
ja Eesti on vennasrahvad ja Euroopa Liidu liikmed, seega ei saa meie
riikide vahel olla viisarežiimi, rääkimata väljasaatmistest.
Põlisssoomlased soovivad sisserände kontrolli tugevdamist eeskätt
seoses humanitaarimmigratsiooniga, mis on suunatud Soome Lähis-Idast ja
Aafrikast.
Soovime, et elamisload oleksid ajutised ja Soomes oleks kohaldatud
Põhjamaade tasemel range kodakondsus- ja elamislubade poliitika. Näiteks
oleme huviga jälginud Taani seadusmuudatusi, mis on sisserännet
karmistanud. Soovime vältida seda, et Soome oleks teiste lähimaadega
võrreldes atraktiivsem sihtkoht.
6. märtsil kirjutas Pauli Vahtera Iltalehtis[R2] , et
sisseränne maksab Soomele 3,2 miljardit eurot aastas, mis on uskumatult
suur summa. Kas see on teie arvates seda väärt ja mida saavad
põlissoomlased opositsioonis olles teha, et need summad ei tõuseks?
Praegune Soome valitsus keeldub selgitamast ja kinnitamast sisserände
kogumaksumust. Lihtne on öelda, et vastuvõtukeskustesse läheb ainult
teatud summa (palju vähem kui 3,2 miljardit eurot), kuid see pole kogu
tõde. Sisserändajad, kes on saanud elamisloa ja sotsiaalkindlustuse,
kannavad samuti kulusid. On palju neid, kes on kodakondsuse omandanud
aastate eest, kuid elavad endiselt sotsiaalkindlustuse toel.
Soomes on kõrged sotsiaalkindlustuse- ja eluasemekulud, eriti kõrged
on need pealinna piirkonnas. Usun, et arvutus võib olla õige.
Opositsioonis on meie eesmärk mõjutada nende kulude vähendamist,
avaldades survet valitsusele ja esitades oma alternatiivse riigieelarve,
esitades pidevaid arupärimisi ja küsimusi, nii kirjalikult kui ka
parlamendi infotundides.
Me teame, et konservatiivsed parteid teevad koostööd
Põhjamaade tasandil. Kuidas see koostöö sujub ja mis on selles
valdkonnas kõige olulisemad edusammud?
Koostööd tehakse Euroopa Parlamendi tasandil ja koostöö toimub ka
Euroopa Liidus riikide parlamentide vahel. Lähinaabrite (Eesti, Rootsi
jt) vennalike erakondade vahelised kohtumised toimuvad erinevatel
tasanditel.
Milline on teie hinnangul sõnavabaduse olukord Soomes ja millises suunas see on minemas?
Olen väga mures konservatiivse sõnavabaduse pärast Soomes.
Prokuratuur on viimasel ajal hakanud väga agressiivselt uurima
rahvuslaste artikleid ja kõnesid ning isegi silmapaistvaid poliitikuid
on uuritud ja hukka mõistetud täiesti väikeste asjade pärast. Ma
kahtlustan, et see on katse vaigistada ja hirmutada, tekitades nõnda
enesetsensuuri.
Põlissoomlased on tõepoolest esitanud seaduse muutmise seaduse
rahvusliku rühma kaitseks. Meie ettepaneku kohaselt oleks kuritegu vaid
ähvardamine või kuritööle õhutamine, mitte teabe või arvamuse
avaldamine.
Kindlasti olete kuulnud väljendit “süvariik”. Milline on põlissoomlaste vaatenurk ja suhtumine sellesse?
Soomes ei kasutata seda terminit avalikus arutelus kuigi sageli,
meilgi aga riigimasina vastutöötamise ilmingud on olemas. Soomes on
esmapilgul vaadates avatud ja demokraatlik ühiskond, aga me ei saa olla
heausksed, et erinevad “hea sõbra” võrgustikud ja nende varjatud tegevus
ei eksisteeri.
Ametnikel ja õigusorganitel on palju võimu seaduste
ettevalmistamisel, kõrgemad ametnikud ei vahetu valitsuse vahetumisel.
Pikaajaliselt võimulolnud parteid on nimetanud mõjusatele ametikohtadele
endale lähedased inimesed.
Kui põlissoomlased olid valitsuses, oli sageli tunne, et riigiteenistused ei tahtnud teha seda, mis on meile oluline.
Olete tõusev täht Soome poliitilises taevas. Tõenäoliselt
peate ühel päeval vastu võtma ministri töö. Milliseid ülesandeid
eelistaksite?
Tänan komplimendi eest, meil on palju häid poliitikuid ja annan
endast parima, et esindada valijate tahet. Soomeski esitab
ministrikandidaadid erakonna juhtkond. Kui põlissoomlased lähevad
valitsusse, küll siis erakonna esimees teab, kuidas minuni jõuda ja ma
usaldan tema otsust. Eelmisel perioodil töötasin teede- ja sideministri
komisjonis, käimasoleval perioodil suures komisjonis (EL komisjon), need
on asjad, mis oleksid minu tuumpädevused.
UU
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/eksklusiivintervjuu-polissoomlaste-parlamendiliige-jani-makela-meilgi-on-ametnike-vastutootamise-ilmingud-olemas/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar