Vaatan Küprosel minarette ja kirjutan ulmejuttu, mille alguse ma söandasin eelpool ära tuua, sest sõna on ikka veel suhteliselt vaba. Soome teema on aktuaalne, ootan, et keegi vabandaks Soomes väljaõpetatud nokulaulu eksperdi tegevuse pärast meie lasteaedades, mu meelest vajab see lastenokundus pehmelt öeldes juriidilist
On täiesti loomulik ja ennustatav, et hr Mart Helme seisukoht Soome valitsuse küsimuses paneb kultuurisõja vaenlased jalgu trampima ja tagant otsast verist vahtu välja ajama. Midagi muud ei olegi mõõdukalt austatud presidendist ja degenereerunud ajakirjanduselt oodata. Vaenutegevus jätkub.
Mind pani aga sügavalt nördima ühe sümpaatse vanema põlve intellektuaali avaliku meedia postitus, ma ei julge ühtegi nime nimetada, sest pärast saan närvilisi sõnumeid, et olen kellegi mingitesse poliitilistesse afääridesse seganud, ehkki nad ise kärarikkalt päevateemadel sõna võtavad ja kommenteerivad.
Ühesõnaga, Tiit Kärneri postitus soome teemadel algas paljutõotavalt, osundan: “Mul jääb mulje, et pea kõik peavad oma südameasjaks olla kellegi või vähemalt mingi erakonna või ideoloogia kaitsjaks. Aga see on kõik täiesti tähtsusetu. Põhiseaduses on kirjas Eesti riigi mõte ja olemasolu õigustus, mille abil saame kontrollida kõigi tegude väärtust, ükskõik kes neid ka ei soorita. Alati tuleb küsida, kas mingi tegu või sõna aitab meid seista eesti rahvuse, keele ja kultuuri eest, või töötab sellele vastu.”
Ilmus FB-s 17. detsembril kl 18.33 hr Kärneri ajajoonel, väga mõistlik. Ja ka edasi on jutt selge, autor kinnitab, et näeb vähemusvalitsuses ainsat põhiseadust toetavat jõudu, millele ajakirjandus ja süvariik vastu töötavad, ka nõus. Ja siis kisub jutt postimeheks, ehkki autor ei näe hr Mart Helme sõnades otsest ohtu aga ikkagi… pinged… naeruväärne… võimalus valitsuse ründamiseks… ei toetaks.
Aga mina toetan, toetan, sest lähtun põhiseadusest. Ma pean soome vastust Eesti põhiseaduslikule korrale ohtlikuks ja vaenulikuks – mis islamipolitsei, mis ISIS-e leskede import, mis naeruväärne ja piinlik katseklaasiseksi õilistamine poliitiliste vahenditega, kasige magamistuppa tagasi oma suvaiharusega – igal asjal on oma koht.
Mina olen ühe köögitüdrukute genotsiidi all elanud, see oli jälk, need poolemeelsed köögitüdrukud tapsid mul pool suguvõsa maha ja nüüd peaksin ma sõnu valima, te valige paremini oma ohvreid, lurjused, bandiidid, idioodid. Paralleelid on ilmsed nii Soome vasakäärmuslastest valitsuse kui kommunistliku okupatsiooni ja euroliidu vahel, see on meie põhiseaduslikule korrale ohtlik.
Kõik, kes näevad rahvusriikides õudust ja rahvusriikides inimvaenulikku düstoopiat, on põhiseadusliku korra vaenlased. Ja vaenlast ei õilistata, ei ilustata, vaenlasele ei halastata ei sõnades ega tegudes. Vaenlasega sõditakse ja sõda ei ole midagi viisakat, meeldivat või parketikõlbulikku, parkett lendab pilbasteks, sest nii on vaja ja see on väike ohver.
Ma ei kavatse vabandada oma vanaisa mõrvarite ees, ega nende ees, kes seda veretööd õigustavad ega ka nende ees, kes täna verist ja inimvaenulikku ideoloogiat levitavad ja mahitavad. Ja ka lastekohitsejate ees ma ei vabanda, see on kohutav inimsusevastane kuritegu, miks mina peaksin vabandama – mina pole kellelgi mune alt ära hammustanud.
Põhja pojad ei tulnud Vabadussõtta vabandama. Metsavennad ei läinud punkritesse vabandama. Ja ka Juhan Liiv ei vabandanud, et ükskord on Eesti riik. Otse vastupidi. Anname endale aru, mis on põhiseadus ja mis on vaenlase propaganda ning anname endale aru, et meil käib sõda eesti riigi, rahva, kultuuri ja keele vastu.
Kas kujutate ette Kuperjanovi partisane enne lahingut vaenlase ees vabandamas või lahingu asemel vabandamas, see on ju absurd, ja nüüd isegi mõistlikud inimesed muudkui jahuvad mingist solvumisest, ajupesu on nii kaugele läinud. Kui on kuritegu, minge kohtusse või olge vait. Kui kellelegi meeldib tegeleda stiiliküsimustega, siis kirjutage kirjanduskriitikat. Siin on stiilianalüüsi koht ja seda tööd on oi oi oi kui palju.
Kirjanikud võivad mistahes mäda näost välja ajada, kedagi ei huvita. Stiilianalüütikud ja keeleilu kaitsjad, võtke kirjanike liidu liikme Urve Tinnuri looming ette ja teil on rügamist seitsmesajaks aastaks, iga sõna on vale ja kole ja rumal, raamatuid on aga sellel viljakal isikul neljakümne tuuris, mitte nagu palgakirjanikel, et nagu kolm või viis ja needki pole palju viljakamad.
Kas keegi mulle hea sõna ütles, kui ma kirjutasin Maxima kassapidajast raamatu “(:)kehakultus”, kui need kassapidajad on teile nii südame külge kasvanud, siis ülistage mind, suuremeelset kirjanikku, kes ma olen heidiku kilbile tõstnud. Kus on nüüd Vilja Kiisleri mitme kirgliku arvustuse tules karastunud sulg? Kedagi ei huvita.
Huvitav, kas Marie Under on nüüd ka ohuks meie põhiseaduslikule korrale, sest ta tõlkis kunagi Anna Ahmatova “Reekviemi” mis on pühendatud vasakekstremismi ohvritele? Või on meie kultuur nagu Postimees, kus eesti asja võib ajada ainult vene ajakirjanik Ivanov? Ahmatova on küll venelane ja nii ja naa, aga Under on siiski eestlane, kas eestlane ikka tohib kahtlase vene poetessi vihakõnet tõlkida? Punarotid võiks need asjad mulle ära seletada.
Kas me peksime Otto Wille Kuusinenile klaasist ausamba püstitama? Ja kui ei püstita või ära laguneb, kas siis tuleb kohe vabandama hakata või antakse aega atra seda? Noorematele ja vähemlugenud isikutele olgu selgituseks öeldud, et Kuusinen oli Soome kommunistliku nukuvalitsuse juht, stalinistijätis, demokraatlike volitusteta topis, midagi meie maavanema taolist.
Praegune Soome valitsus on minu ekspertiisi kohaselt anaalglobalistide Kuusineni valitsus, ei midagi enam ega vähem. Sellist uuskuusinenide valitsust saab toetada ainult illegaalne immigrant, silmaklappidega kommar või teadlikult Eesti põhiseadusele vastutöötav isik, kultuurisõja vaenlane. Olgu nad neetud oma ISIS-e leskedega.
(:) kivisildnik
Paphosel, vandenõulaste ülesandel
19.12.2019
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/kivisildnik-soome-praegust-valitsust-saab-toetada-ainult-illegaalne-immigrant-voi-silmaklappidega-kommar/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar