Riigikogus läbis esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni
reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine
ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.
Avaldame rahandusminister Martin Helme Riigikogule tehtud ülevaate:
“Antud reformi peamine eesmärk on muuta kohustuslik teine sammas
inimeste jaoks vabatahtlikuks ning sellega kaasnevalt anda teise samba
kogujatele rohkem otsustusvabadust oma raha investeerimisel. Ma usun, et
reform toob endaga muu hulgas kaasa ka inimeste suurema teadlikkuse ja
vastutuse oma rahaasjade korraldamisel ning motiveerib ka
pensioniteenuse pakkujaid tõsisemalt pingutama hea teenuse osutamise
nimel.
Selles reformis on väga palju detaile ja küllaltki tehnilisi detaile,
aga eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused koondaksin nelja
järgnevasse punkti.
Esiteks, inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teise
sambasse või mitte. See otsustusõigus tekib nii nendele, kes muudatuste
jõustumisel on juba teise sambaga liitunud, kui ka nendele, kes ei ole
veel liitunud.
Teiseks, pensionifondides raha kogumise kõrval saab hakata raha
koguma ja investeerima ka pensioni investeerimiskonto kaudu, see on
täiesti uus asi.
Kolmandaks, inimestel tekib õigus võtta teise sambasse kogutud raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal.
Neljandaks, pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.
Nagu öeldud, muutuvad teise sambaga liitumine ja ka sambast lahkumine
vabatahtlikuks. Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises
sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi
jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei
ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka
nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored
tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga
lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk mitte liituda.
Aktiivsust peaksid näitama üles aga kõik need inimesed, kes soovivad
oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. Nii saavad inimesed,
kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada
liitumisavaldus. Selliseid inimesi on Eestis potentsiaalselt umbes 100
000.
Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi
käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii
koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta. Inimene, kes ei soovi teises
sambas raha koguda, võib oma sissemaksed lihtsalt lõpetada ja jätta
kogutud raha sambasse alles, ta võib aga lahkuda ka nii, et võtab oma
kogutud raha fondist välja. Silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine
lõpetab automaatselt ka teise samba sissemaksete tegemise.
Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud, ükskõik kas rahaga või
ilma, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab
teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega
on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda.
Teise samba sissemakseid saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel
korral. Kui inimene on korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne
aasta möödumisel kogumisega uuesti alustanud, on tal üks kord veel
võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga
tekib, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teises sambas
raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda,
siis pärast seda enam sambasse tagasi tulla ei saa.
Avaldusi sambast lahkumiseks saab esitada kogu aeg. Avalduse
esitamise tähtajad on samad, mis pensionifondi osakute vahetamisel, ehk
siis novembri lõpp, märtsi lõpp ja juuli lõpp. Sissemaksete tegemine
lõpeb vastavalt sellele, millal avaldus esitati, kas siis jaanuaris,
mais või septembris.
Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada.
Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000
eurot, makstakse see välja ühe osamaksena. Kui summa on suurem, siis
ülejäänud osa laekub ühe või kahe järgmise osamaksena, väljamakseid
tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse
kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaks 20%.
Nagu viitasin, siis eelnõu pakub pensionifondide kõrvale võimalust
juhtida oma teise samba investeeringuid ise. Selleks luuakse spetsiaalne
n-ö teise samba sees olev pensioni investeerimiskonto. See on sarnane
tavalisele investeerimiskontole, aga arvestab teise samba reegleid.
Pensioni investeerimiskontole saab laekuda üksnes teise samba raha,
võimalik on omada investeeringuid korraga nii pensionifondis kui
investeerimiskontosüsteemis. Võimalik on kanda fondi kogutud raha
kontole ja vastupidi. Investeerimiskonto kaudu kogutud raha kasutusele
võtmisel kohalduvad samad teise samba reeglid nagu ka fondide puhul.
Kui inimene jõuab pensioniikka, saab ta ise otsustada, kuidas raha
kasutada, kas võtta kogu raha korraga välja või eluaegse või tähtajalise
pensionina. Teise samba pensionile saab jääda kuni viis aastat enne
riikliku vanaduspensioni iga. Inimesed, kes on juba pensionil, saavad
vaikimisi oma teise samba pensionit edasi. Kui pensionil olev inimene ei
soovi enam pensionit selliselt saada, on ka temal võimalik soovi korral
oma raha korraga välja võtta. Seda nii juhul, kui pensionit saadakse
fondist, kui ka juhul, kui seda maksab kindlustusselts.
Eelnõu näeb ette mehhanismid, kuidas tagada tänastele teise samba
pensionäridele sujuv kohanemine uute võimalustega. Selleks, et
motiveerida teise samba raha kasutust jätkuvalt eelkõige pensionina,
näeb eelnõu ette maksusoodustused, kui raha võetakse kasutusele
pensionieas. Nii ei tule eluaegse ja oodatava elueaga jagatud
tähtajalise pensioni puhul tulumaksu üldse maksta ning ülejäänud
väljamaksete puhul on maksumäär 10%. Eelnõu lubab teisest sambast
pensionile jääda ka puuduva töövõimega inimestel, sõltumata nende
vanusest. Puuduva töövõimega inimesele tehtavaid väljamakseid ei
maksustata tulumaksuga samuti.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud
rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks
või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba suvel 2020. Reformi
rakendamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja
erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka
sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid
uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi
detailid on siin saalis lõplikult kokku lepitud.
Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud
tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile juurde
paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski
silmas pikajaalise pensionikogumise eesmärke.
Ja enne kui ma teie küsimustele vastan, siis ma loeksin teile ette ka
mõned numbrid, et meil oleks taustsüsteem paremini mõistetav, milline
see meie pensionipilt praegu on. Teise pensionisambaga on liitunud umbes
740 000 inimest, potentsiaalseid uusi liitunuid on kuni 100 000. Need
on inimesed, kes ei ole liitunud, kuid on veel tööeas. Teise samba
fondide maht praegusel ajal on 4,6 miljardit eurot. Keskmiselt on teise
sambasse kogutud natuke üle 6000 euro, aga mediaan on 4500. Umbes 63%
teise sambaga liitunutest teeb aktiivseid sissemakseid teise sambasse.
2019. aasta riigieelarves on riigipoolsed 4% sotsiaalmaksu kanded teise
sambasse 316 miljonit eurot. Ennustame, et aastaks 2023 suurenevad need
400 miljoni piirini. Samba fondide keskmine nominaaltootlus on 3,8% ja
reaaltootlus 0,8%. Keskmine valitsemistasu on ca 0,74% ja see tasapisi
langeb. Oodatav protsent järgmisel aastal on 0,62 ja veel neli aastat
tagasi oli see 1,4%. Käesoleval aastal on siis fondi valitsemistasude
peale kulunud ligi 40 miljonit eurot. 2018. aasta lõpu seisuga on
teisest sambast väljamakseid saanud kokku 32 500 inimest, õigus
väljamakseid saada oli 41 000 inimesel ehk siis 22% ei ole veel soovinud
oma väljamaksetega alustada. See tähendab, eelkõige on tegemist
töötavate pensionäridega, kes veel ei ole soovinud teise pensionisamba
väljamakseid alustada.
Ajavahemikus 2009–2018 on teisest sambast välja makstud kokku 63
miljonit eurot, sellest pensionilepingute alusel 16 miljonit,
fondipensionina 35 miljonit ja ühekordsete väljamaksetena 12 miljonit.
Ühekordsed on siis väljamaksed, mis on nii väikesed, et neid ei õnnestu
pika aja peale ära jagada. Keskmine pensionilepingu väljamakse on 60
eurot ja fondipensioni väljamakse 50 eurot. Pensionilepinguid, ehk need
on siis need, mis on kindlustusseltsidega sõlmitud, on kokku umbes 8000,
nende lepingute kohustuste suurus on umbes 90 miljonit. Aastas
makstakse pensioneid välja niimoodi 5 miljoni euro eest. Võrdluseks:
Sotsiaalkindlustusamet maksab aastas vanaduspensione välja umbes 1,8
miljardi euro suuruses summas.
Reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete
peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu
raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on siis
tulumaksu suurenemine ja käibemaksu suurenemine. Reformiga kaasnevad
maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu
hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt
lisanduvad siis hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata
umbes miljoniks euroks aastas.
Mõned numbrid ka kolmanda samba kohta. Kolmandas sambas kogub
vabatahtlikult raha, kolmas sammas on tehtud 100 000 inimesel, aga
reaalseid sissemakseid 2018. aastal tegi pisut üle 60 000 inimese,
keskmine sissemakse on 3% isiku tulust. 2018. aastal tegi kolmandasse
sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat kokku 2000 töötaja eest,
kogusummas 2,5 miljonit eurot. Kolmanda samba fondide maht 2018. aasta
lõpul on 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingu reservide kogumaht 234
miljonit eurot. Paneme siia kõrvale siis teise samba, kus on 4600
miljonit eurot. Tavalist investeerimiskontot, mis ei ole siis sama asi
kui pensioni investeerimiskonto, kasutab vahelduva eduga 4000–5000
inimest, väärtpaberikontot omab Eestis umbes 30 000 inimest.”
Stenogrammi kogumispensioni seaduseelnõu arutelust Riigikogus saab lugeda SIIT!
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/puust-ja-punaseks-martin-helme-annab-ulevaate-mida-toob-kaasa-pensionireform/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar