Tühi külmkapp
2018. aastal aastal elas suhtelises vaesuses 284 300 Eesti elanikku
ehk 21,7 protsenti elanikkonnast ning absoluutses vaesuses 2,4 protsenti
Eesti elanikkonnast.
Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes seejuures
2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust
kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti, teatas statistikaamet.
Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses
elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215
eurot.
Suhteline vaesus on vähenenud üheliikmeliste leibkondade ehk üksi
elavate inimeste ja ka üksikvanemate hulgas. Elanikkonna rikkama ja
vaesema viiendiku erinevus ei ole aastaga muutunud. Vanuserühmadest on
see kõige väiksem vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste elanike hulgas,
kuigi viimase kümnendi jooksul on see iga aastaga siiski veidi
suurenenud.
Ajas ankurdatud suhtelise vaesuse määr ehk nende isikute osatähtsus,
kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra
korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir on suurenenud.
Aastal 2017 oli see 11 protsenti, mullu aga 12,1 protsenti.
Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada
vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka
oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1 protsenti ja absoluutses vaesuses
22,7 protsenti elanikkonnast.
Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk
16–24-aastaste hulgas 20,9 protsendiga, kuid on suurenenud laste seas.
Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1
protsenti ehk 1,9 protsendipunkti enam kui aasta varem. Küll aga langes
laste absoluutse vaesuse määr, mis oli 2017. aastal 2,5 protsenti ja
2018. aastal 1,6 protsenti.
Vähenenud on vanemaealiste suhteline vaesus – 2018. aastal elas
vähemalt 65-aastastest elanikest suhtelises vaesuses 43,1 protsenti ja
2017. aastal 46,4 protsenti.
Ilmajäetuses elas 2019. aastal 7,6 protsenti Eesti elanikkonnast.
Kõige kõrgem oli ilmajäetute määr vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste
hulgas 10,4 protsendiga ja kõige madalam 18–24-aastaste vanuserühmas
5,3 protsendiga.
Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle
ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise
vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on
leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude
summaga.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/reformierakonna-pikaajalise-voimu-tagajarg-mullu-elas-suhtelises-vaesuses-ule-veerand-miljoni-eesti-elaniku/
Valusad vennad, kustutasite mu kommentaari ära
VastaKustuta