Tiit Madisson 2. septembril 2018 mälestusüritusel Lihula kalmistul. Foto: Veiko Vihuri
Kas tõesti on meie keskel Eesti patrioote, kes söandaks väita, et
Tiit Madissoni tehtud töö ja panus Eesti eest ei vääri
tänumedalit? Eesti Leegioni Sõprade Klubi poolt edendatud Madissoni
tunnustamine Eesti Rahva Tänumedaliga on kiiduväärt ettevõtmine. Mina
toetan seda ja leian, et Tiit väärib Eesti rahva poolset tunnustust,
kirjutab tänumedali idee autor ja algataja Ain Saar.
Kuidas sündis Eesti Rahva Tänumedal?
Kui 2007. aastal tähistasime Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr.1 20.
juubelit, puutusin tihedamalt kokku organisatsioonidega, mis ühendasid
Eesti II Vabadussõja veterane. Nendega lähemalt suheldes pidin
kurvastusega tõdema, et toona Eesti poliitikud ei olnud suutnud ei
endale, ega ka välismaailmale selgeks teha seda, mille eest võitlesid ja
langesid meie sõdurid Teise Maailmasõja viimases vaatuses. Hullemgi
veel – Eesti sõdurit, kes olude sunnil pidid võitlema meie II
Vabadussõjas Saksa mundris, lausa häbeneti.
Vabadusvõitlejat Harald Nugiseksi olid Eesti sõjameeste
ühendused esitanud 17 korral presidendile riikliku tunnustuse saamiseks.
Tunnustust aga ei tulnud. Väidetavalt olevat president Lennart Meri
kinnitanud Haraldile, et tema andvat meeleldi Haraldile teenetemedali,
kuid välismaailm ei suudaks seda mõista… Seega kui varasemalt vaadati
alandlikult Moskva suunas siis nüüd on suunatud pilgud Brüsseli ja NATO
poole, et oma tegevusega „liitlasi mitte vihastada“.
Ühel sellisel kohtumisel Võrumaa sõjameestega andsin omalt poolt
lubaduse anda oma panus Eesti sõdurite ja nende võitluse eesmärkide
selgitamiseks. See oli ühiskondlik töö valehäbi vastu selgitamaks meie
sõdurite võitlust.
Minu „maailmas“ pole Eesti olnud maa, metsad, järved ja künkad, vaid
eelkõige just meie rahvas – eestlased. Meie esivanemad ja me ise oleme
oma riigi loonud eelkõige oma rahvale ja meie oleme selle oma riigi
kõrgeim võim. Tulenevalt sellest tegin omapoolse algatuse, et seeläbi
üheskoos ellu kutsuda Eesti Rahva Tänumedal ning tunnustada Eesti II
Vabadussõja sangareid.
Aastal 2008 tundus kõige sobivam mees tunnustuseks olema ainus elus
olev Rüütliristi kavaler kapten Harald Nugiseks. Tema oli Eesti sõduri
sümbol. Tema sümboliseeris eestlaste võitlust ja meie II Vabadussõda.
Minu mõtteks oli, et tänumedali ideega anda eesti patriootidele võimalus
kaasa lüüa ja anda oma panus II Vabadussõja tutvustamiseks, Eesti
sõduri võitluse ja loomulikult meie austatud vabadusvõitleja Harald
Nugiseks tunnustamiseks.
Usun, et kõik need inimesed, kes 2008. aastal andsid oma panuse Eesti
Rahva Tänumedali loomiseks ja toetuseks, on uhked selle üle. Mina
isiklikult olen aga tänulik teie mõistmise, toetuse ja igakülgse abi
eest. Tänu teile, kallid rahvuskaaslased, oleme me ühiselt loonud Eesti
rahva kõrgeima autasu milleks on kullast Eesti Rahva tänumedal.
Kas Eesti Rahva Tänumedal loodi vaid vabadusvõitleja Harald Nugiseksi tunnustamiseks?
Absoluutselt mitte. Eesti Rahva Tänumedali statuudi järgi
vääristatakse Tänumedali vahendusel isikut, kellele pole Eesti
Vabariigis osutatud riiklikku tunnustust, kuigi ta vääriks seda oma
teenete eest Eestile. Lähtuvalt tänumedali statuudist on
kodanikualgatuse ja otsedemokraatia korras moodustanud Eesti Leegioni
Sõprade Klubi (edaspidi ELSK) medalikomitee, kes on pakkunud teise
tänumedali laureaadiks vabadusvõitlejat Tiit Madissoni.
Tänumedali statuudis on kirjas, et seda ei anta välja tihedamalt kui
kord aastas. Esimese tänumedali välja andmisest on möödas aga juba 12
aastat. Mina isiklikult leian, et Rein Jõgi ja ELSK poolt
algatatud vabadusvõitleja Tiit Madissoni tunnustamine Eesti Rahva
Tänumedaliga on igati tore ja kiiduväärt mõte. Mina toetan seda
ettevõtmist ja leian, et vabadusvõitleja Tiit Madisson väärib Eesti
rahva poolset tunnustust, sest Euroopa Liidust saadetud presidendi
kohusetäitja, globalist ja rahvusvihkaja proua Kersti Kaljulaid seda kohe kindlasti riiklikul tasandil ei paku.
Olen lugenud netiavarustest mõningat kriitikat teise tänumedali
andmise osas vabadusvõitlejale Tiit Madissonile. Leitakse, et Tiit pole
sama masti mees kui Harald Nugiseks.
Olen nõus, et neid mehi ei saa omavahel võrrelda. Ka nende võitlus on
olnud erinev, kuid mõlema mehe elu ja võitlus on olnud suunatud meie
rahva ja maa, meie iseseisvuse, meie vabaduse eest.
Haraldil tuli seda teha elu kaalule pannes relv käes rindel, Tiidul
oma elu ja tervist ohverdades, okupeeritud maal, relvaks sõna.
Kas tõesti on meie keskel Eesti patrioote, kes söandaks väita, et
Tiit Madissoni tehtud töö ja panus Eesti eest ei vääri tunnustust?
Kummaline oli lugeda väidet, et kui tänumedal anda Tiidule, siis võib
selle mõne aasta pärast anda juba üks kõik kellele. Tõsiselt? Kas Tiit
on üks kõik kes?
Olen kuulnud kriitikat Tiidu aadressil, milles kritiseeritakse Tiidu
olemust ja väljaütlemisi. Võimalik, et Tiit pole kõige karismaatilisem
inimene keda tunnen, kuid tänumedali väljaandmise aluseks pole
populaarsuse edetabel. Vahest on Tiidule saatuslikuks saanud just tema
otsekohesus ja sirgeseljalisus? Pugejalikkusega on iga võimu ajal olnud
võimalik karjääriredelil tõusta ja valitsejate kiitust pälvida.
Isiklikult tean ja tunnen Tiit Madissoni. Sõbrad me pole, kuid arvan,
et Tiit Madisson on ühe ajastu ja ühe võitluse sümbol. Nii nagu Harald
Nugiseks sümboliseeris meie II Vabadussõda, sümboliseerib
Tiit Madisson
kõiki neid Eesti vabadusvõitlejaid, kes sügava nõukogude okupatsiooni
ajal julgesid seista meie rahva õiguse, õigluse ja vabaduse eest.
Tunnustades Eesti Rahva Tänumedaliga Tiit Madissoni, tunnustame me
ühtlasi kõiki neid vabadusvõitlejaid kelle relvaks on olnud sõna – ja
seda ajal, mil enamus pidas targemaks okupatsioonirežiimi ebaõiglust
vaikides ja alandlikult kannatada, sest vastasel korral riskiti nii elu,
tervise kui ka vabadusega.
Tiit Madisson ei kannatanud alandlikult, tema seisis sõnaga meie rahva ja maa vabaduse eest.
Au isamaa eest võidelnuile!
Allikas: https://objektiiv.ee/eesti-rahva-tanumedali-algataja-ain-saar-tiit-madisson-vaarib-tanumedalit/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar