EKRE tahaks tõsta kõrghariduse rahastuse mahtu 1,5
protsendini SKP-st, kuid sooviks muuta ka kõrghariduse rahastamise
mudelit võttes kriteeriumide hulgast välja kõrgkooli lõpetanud
välisüliõpilaste osakaalu ning õppekava nominaalkestuse jooksul
lõpetanud üliõpilaste osakaalu.
Hinnates
praegust olukorda kõrghariduses, on EKRE kriitiline: kvaliteetse
hariduse tingimus on erakonna hinnangul täitmata või ebapiisavalt
täidetud.EKRE riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku nimel kultuurikomisjonile saadetud kirjas tuuakse välja, et kõrghariduse kvaliteeti pole Eestis otseselt mõõdetud, küll aga hinnatakse kõrgkoolide tulemuslikkust nominaalajaga lõpetanute järgi. EKRE hinnangul see tulemusparameeter aga mitte ei tõsta, vaid hoopis langetab kõrghariduse kvaliteeti.
Lisaks toob erakond välja, et Eesti on OCED riikidest viimaste seas näitajalt, kui palju erineb kõrgharidusega töötaja töötasu keskharidusega töötaja omast. Eestis on see 24 protsenti, kuid Soomes 37, Lätis 44 ja Leedus 79 protsenti. EKRE hinnangul demonstreerib see kaudselt, et Eesti kõrghariduse kvaliteet ei ole kõrge.
EKRE toob ka välja, et ülekvalifitseeritute osakaal on Eestis Euroopa Liidu riikide võrdluses suurimate seas, kuid suurim osakaal on Eestis ka neid, kel ei ole oma tööks piisavalt teadmisi ja oskusi.
Sarnaselt Isamaa ettepanekutele toob ka EKRE välja, et ülikoolid ingliskeelestuvad rahvusvahelistumise sildi all. Selle põhjusena toob erakond asjaolu, et ülikoolide kehtiv rahastamismudel suunab ülikoole välisüliõpilaste arvu suurendamise abil oma tulubaasi kasvatama.
"Välisüliõpilaste meelitamiseks suletakse eestikeelseid õppekavasid ja luuakse nende asemele ingliskeelseid."
EKRE märgib, et nii Tallinna Tehnikaülikool kui ka Tartu Ülikool on loonud sihtstipendiumite süsteemi, millest osa välistudengite õppetasu kinni makstakse.
"Kokku on õppetasust vabastatud üle kolmandiku bakalaureuse ja magistritaseme õppivatest välisüliõpilastest ning kui arvestada juurde doktorantuuri õppivad välistudengid, siis üle poole."
"Samas ei soodusta ingliskeelne õpe Eestisse jäämist. /.../ Suur osa välistudengeist saab Eesti maksumaksja arvel kõrghariduse, ent lahkub seejärel Eestist. samas selgub Tartu Ülikooli välisvilistlaste seas tehtud uuringust, et umbes 70 protsendil siin õppinud välistudengitest on kahju, et nad ei ole saanud eesti keelt piisavalt selgeks, et Eestisse jääda."
EKRE viis ettepanekut
Eeltoodust tulenevalt käib EKRE välja viis ettepanekut kõrghariduse rahastamismahu suurendamiseks ja rahastamismudeli muutmiseks.
1. Kõrgkooli suuruse muutumise baasrahastuse kriteerium tuleks eemaldada, kuna suunab ülikoole laienema kvaliteedi arvel.
2. Kõrgkoolidele eraldatud sihttoetuse määramisel tuleks arvesse võtta, kas ja kuivõrd toetab ülikool Eesti rahvuskultuuri ja -riiki.
3. Tulemusrahastuse kriteeriumide hulgast tuleks eemaldada välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaal, kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaal ning õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal.
4. Tulemusrahastuse kolmeks kriteeriumiks võiks olla: 1) kõrgkooliga halduslepingus või tegevustoetuse eraldamise käskkirjas kokku lepitud kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 30 protsenti; 2) kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 30 protsenti; 3) kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal kõrgkooli kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 40 protsenti. Doktoriõppe tulemustasu maksmise põhimõtteid pole vajalik muuta.
5. Ülaltoodud ettepanekute täitmise korral tuleks kõrghariduse rahastuse mahu sihiks seada 1,5 protsendini SKP-st, millega oleksime OECD riikide esiviisikus ning mis tagaks efektiivse kasutamise korral kvaliteetse ja Eesti ühiskonnale ning riigile kohase kõrghariduse.
Toimetaja:
Urmet Kook
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar