Toetusrühma esimehe Paul Puustusmaa sõnul telliti möödunud kuul uuringufirmalt Norstat Eesti AS küsitlus, et kontrollida otsedemokraatia vastaste põhiargumenti, nagu oleksid kodanikud tõsiste poliitiliste otsuste langemiseks liiga rumalad.
Uuringufirma viis aprillis läbi kaks küsitlust, mille mõlema valimiks oli 1000 Eesti kodanikku. Esimesel päriti, et kui toimuks rahvahääletus, kus küsitakse inimeste nõusolekut pensionide kahekordistamiseks, siis kuidas kodanik hääletaks.
„Referendumite vastastel on hirm, et rahvaküsitlustel hakkavad inimesed läbi suruma hästikõlavaid, kuid riigi jaoks mõeldamatuid samme, näiteks riigimaksude kaotamine ja samas pensionide mitmekordistamine,“ märkis Puustusmaa.
Teises küsitluses aga simuleeriti rahvahääletuse olukorda, kus esitatakse ka vastuargumente. Esitati sama küsimus, aga täiendati seda selgitusega: “Pensionide kahekordistamine tähendaks riigieelarvele 1,74 kuni 2,47 miljardi eurost lisakulu aastas. Kui kinni panna kõik koolid ja ülikoolid, lõpetada ühistransport, teede-ehitused ja hooldused, kinni panna kultuuriasutused ning laiali saata politsei ja kaitsevägi, siis hoiaks riik ühes aastas kokku 1,63 miljardit eurot.”
Esimesele küsimusele vastas 56% kodanikke, et nad oleksid pensionide kahekordseks tõstmise poolt või pigem poolt. Teisel puhul oli aga selliseid kodanikke ainult 19% ja pensionäride endi hulgas vaid 17%.
„Uuringust võime järeldada, et Eesti ühiskonnas ei saa rahvahääletusega läbi suruda ühiskonnale valusaid või teostamatuid poliitilisi otsuseid, kui küsitlusega kaasneb ühiskonnas sisuline arutelu,“ märkis Puustusmaa.
Puustusmaa sõnul näitab ka Šveitsi kogemus, et esmapilgul populaarsed ettepanekud ei leia rahvahääletusel tingimata toetust. „Näiteks 2016. aastal hääletas Šveitsi rahvas referendumil ülekaalukalt maha kodanikupalga. Võib tunduda, et kodanikupalk on rahva seas ülipopulaarne idee, aga tegelikult on sellisel rahakülvamisel mitmeid soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Šveitsi rahvas võttis vastuargumente arvesse ja hääletas kodanikupalga vastu.“
Puustusmaa leiab, et otsedemokraatia seadustamine Eestis muudaks parlamentaarset demokraatiat paremaks. „Kodanikepoolne otsese poliitilise sihiseade võimalus sunniks rahvaesindajaid rohkem teadvustama, et nad peavad arvestama mitte ainult oma valijaskonna, vaid ühiskonna kui terviku arvamusega.“
Varasemad uuringud on kinnitanud, et 75 protsenti Eesti kodanikest soovib põhiseaduse muutmist nõnda, et kodanikel oleks võimalus algatada siduvaid referendumeid.
Riigikogu otsedemokraatia toetusrühma eesmärk on rahva algatatavate õiguslikult siduvate rahvahääletuste võimaluse taastamine Eesti seadustes.
UU
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uuring-naitab-eesti-rahvas-suudab-referendumil-langetada-vastutustundlikke-otsuseid/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar