Turvalisuse küsimustele spetsialiseerunud endine
Prantsuse diplomaat kirjutas käsikirja ja lavastas filmi sellest, kuidas
Venemaa vallutab Soome – seda peetakse Prantsusmaal tõenäoliseks
stsenaariumiks.
Prantsuse endise pea- ja välisministri Dominique Villepini nõunikuna töötanud Antonin Baudry film Le Chant du Loup
(tõlkes: Hundi ulg) tuli välja kevadel ja oli Prantsuse kinodes väga
menukas. Film räägib sellest, kuidas Venemaa on vallutanud Soomele
kuuluva saare (Ahvenamaa) ja Euroopa Liidus arutatakse, kas peaks minema
Soomele appi, või lastakse Venemaal saar endale jätta, vahendab Iltalehti.
Suve jooksul jõuab film ka Soome Netflixi. Baudry ütles intervjuus
Iltalehtile, et ta valis Soome, kuna Soome puhul on selline stsenaarium
tõenäoline. Soome on Euroopa Liidu liige, aga ei kuulu NATO-sse, mis
tähendab, et Soomele ei tulda tingimata appi.
See küsimus on olnud aktuaalne ka Soomes: mida teeb
Euroopa Liit, kui Soomet tabab agressioon. Kas Soomele tullakse appi?
Baudry arvates ei tulda Soomele appi, kui vastas on Venemaa. Kuivõrd
Soome pole ka NATO liige, saaks Venemaa rahus seal toimetada ja Soome
saatus on sama mis Ukrainal.
Prantsuse asjatundjate arvates on see Soome jaoks
suur „probleem”, et Soome pole NATO liige. Samas ei unustata Pariisis,
et Soome pakkus Prantsusmaale abi pärast 2015. aasta terrorirünnakuid.
Nüüd võib Soome saada tänu sellele Prantsusmaalt vastuteene.
Filmiga tahetakse edastada sõnumit, kui haavatav on
tegelikult Euroopa. Samuti on filmis juttu sellest, et sõjaolukorras
rakendub Prantsusmaal tuumaheidutus, aga kogu kontroll selle üle on
presidendi käes. See tähendab, et Prantsusmaa sammud sõjaolukorras
sõltuvad presidendi isikust.
President teeb Élysée palee all olevas punkris
otsuse tuumarelva kasutamise kohta ja see läheb otse allveelaevadele.
Kui käsk on antud, siis seda enam tagasi kutsuda ei saa.
Filmis otsustab Prantsusmaa saata Soomele appi
tuumaallveelaeva. Laeval tõstatub küsimus, kas nad peavad välja minema
Soome eest, aga siis jõutakse järeldusele, et väljas ei olda mitte
Soome, vaid Euroopa eest. See, et Prantsusmaa saadaks Soomele abi, on ka
päriselus täiesti reaalne. Prantsuse valitsuse allikas aga keeldus
vastamast küsimusele, mis saab siis, kui Soome või näiteks Baltimaad on
juba okupeeritud.
Film on realistlik ka selle poolest, et selles on
kasutatud päris ehtsat Prantsuse sõjalaeva. Prantsuse positsioon on
Euroopa kaitsjana tõusnud üha rohkem päevakorda, kuna USA on Euroopa
asemel rohkem hõivatud Hiinaga ja tuumariik Suurbritannia on lahkumas
Euroopa Liidust.
Élysée andmetel kavatseb president Emmanuel Macron
mingil ajal esineda kõnega Euroopa turvalisuse teemal, kus toob välja,
milline on Prantsuse tuumaheidutus teiste Euroopa riikide suhtes.
Diplomaatide väitel on see ka Soome huvides, et nii Prantsusmaal kui
Inglismaal on olemas võimekus Euroopat rünnaku eest kaitsta.
Euroopa ainus probleem on see, et kui 1990ndatel
aastatel vähendati Euroopa riikides kaitsekulusid, siis Venemaa ja Hiina
uuendasid usinalt oma relvastust. Macron on nüüd võtnud eesmärgiks
tõsta Prantsusmaa kaitsekulud 2 protsendini SKP-st aastaks 2025. Valmis
tuleb olla selleks, et USA abile ei saa alati loota.
Prantsusmaal on lisaks allveelaevadele tuumarelvad
ka õhus ja maal ning nad on kasutusvalmis. Prantsusmaa ei kavatse ka oma
relvastust vähendada, enne kui Venemaa ja USA vastupidises kokku ei
lepi.
Soomes on mõistetud, et pärast Brexitit muutub
Prantsusmaa Euroopa kõige tähtsamaks sõjaliseks jõuks, kellega Soomel
tasub teha koostööd. Seetõttu on Soome liitunud Prantsuse algatusega
Euroopa kiirreageerimisüksuste osas. Selles teevad koostööd 10 Euroopa
Liidu riiki. Eesmärk on tegutseda ühiselt koos, kui Euroopat tabab mõni
kriis.
Prantsuse allikate väitel tahetakse välistada
olukord, kus Euroopa tunneb end võimaliku agressiooni korral sõjaliselt
nõrgalt, nii nagu tegutses Venemaa Krimmis julgelt, kuna teadis, et
Ukraina ei julge vastu rünnata, sest tunneb end nõrgalt.
Soome puhul aga paneb film mõtlema ka sellele, et
reaalses ohuolukorras võib juhtuda, et keegi ei tulegi appi, mistõttu
peab iga riik ka selliseks olukorraks valmis olema. Sajaprotsendilisi
julgeolekugarantiisid pole olemas mitte kellegi jaoks.
Siin on filmi treiler:
Allikas: https://eestinen.fi/2019/06/prantslased-tegid-toetruu-filmi-sellest-kuidas-venemaa-vallutab-soome/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar