Prantslased tegid tõetruu filmi sellest, kuidas Venemaa vallutab Soome

Turvalisuse küsimustele spetsialiseerunud endine Prantsuse diplomaat kirjutas käsikirja ja lavastas filmi sellest, kuidas Venemaa vallutab Soome – seda peetakse Prantsusmaal tõenäoliseks stsenaariumiks.

Prantsuse endise pea- ja välisministri Dominique Villepini nõunikuna töötanud Antonin Baudry film Le Chant du Loup (tõlkes: Hundi ulg) tuli välja kevadel ja oli Prantsuse kinodes väga menukas. Film räägib sellest, kuidas Venemaa on vallutanud Soomele kuuluva saare (Ahvenamaa) ja Euroopa Liidus arutatakse, kas peaks minema Soomele appi, või lastakse Venemaal saar endale jätta, vahendab Iltalehti.

Suve jooksul jõuab film ka Soome Netflixi. Baudry ütles intervjuus Iltalehtile, et ta valis Soome, kuna Soome puhul on selline stsenaarium tõenäoline. Soome on Euroopa Liidu liige, aga ei kuulu NATO-sse, mis tähendab, et Soomele ei tulda tingimata appi.

See küsimus on olnud aktuaalne ka Soomes: mida teeb Euroopa Liit, kui Soomet tabab agressioon. Kas Soomele tullakse appi? Baudry arvates ei tulda Soomele appi, kui vastas on Venemaa. Kuivõrd Soome pole ka NATO liige, saaks Venemaa rahus seal toimetada ja Soome saatus on sama mis Ukrainal.

Prantsuse asjatundjate arvates on see Soome jaoks suur „probleem”, et Soome pole NATO liige. Samas ei unustata Pariisis, et Soome pakkus Prantsusmaale abi pärast 2015. aasta terrorirünnakuid. Nüüd võib Soome saada tänu sellele Prantsusmaalt vastuteene.

Filmiga tahetakse edastada sõnumit, kui haavatav on tegelikult Euroopa. Samuti on filmis juttu sellest, et sõjaolukorras rakendub Prantsusmaal tuumaheidutus, aga kogu kontroll selle üle on presidendi käes. See tähendab, et Prantsusmaa sammud sõjaolukorras sõltuvad presidendi isikust.

President teeb Élysée palee all olevas punkris otsuse tuumarelva kasutamise kohta ja see läheb otse allveelaevadele. Kui käsk on antud, siis seda enam tagasi kutsuda ei saa.

Filmis otsustab Prantsusmaa saata Soomele appi tuumaallveelaeva. Laeval tõstatub küsimus, kas nad peavad välja minema Soome eest, aga siis jõutakse järeldusele, et väljas ei olda mitte Soome, vaid Euroopa eest. See, et Prantsusmaa saadaks Soomele abi, on ka päriselus täiesti reaalne. Prantsuse valitsuse allikas aga keeldus vastamast küsimusele, mis saab siis, kui Soome või näiteks Baltimaad on juba okupeeritud.

Film on realistlik ka selle poolest, et selles on kasutatud päris ehtsat Prantsuse sõjalaeva. Prantsuse positsioon on Euroopa kaitsjana tõusnud üha rohkem päevakorda, kuna USA on Euroopa asemel rohkem hõivatud Hiinaga ja tuumariik Suurbritannia on lahkumas Euroopa Liidust.

Élysée andmetel kavatseb president Emmanuel Macron mingil ajal esineda kõnega Euroopa turvalisuse teemal, kus toob välja, milline on Prantsuse tuumaheidutus teiste Euroopa riikide suhtes. Diplomaatide väitel on see ka Soome huvides, et nii Prantsusmaal kui Inglismaal on olemas võimekus Euroopat rünnaku eest kaitsta.

Euroopa ainus probleem on see, et kui 1990ndatel aastatel vähendati Euroopa riikides kaitsekulusid, siis Venemaa ja Hiina uuendasid usinalt oma relvastust. Macron on nüüd võtnud eesmärgiks tõsta Prantsusmaa kaitsekulud 2 protsendini SKP-st aastaks 2025. Valmis tuleb olla selleks, et USA abile ei saa alati loota.

Prantsusmaal on lisaks allveelaevadele tuumarelvad ka õhus ja maal ning nad on kasutusvalmis. Prantsusmaa ei kavatse ka oma relvastust vähendada, enne kui Venemaa ja USA vastupidises kokku ei lepi.

Soomes on mõistetud, et pärast Brexitit muutub Prantsusmaa Euroopa kõige tähtsamaks sõjaliseks jõuks, kellega Soomel tasub teha koostööd. Seetõttu on Soome liitunud Prantsuse algatusega Euroopa kiirreageerimisüksuste osas. Selles teevad koostööd 10 Euroopa Liidu riiki. Eesmärk on tegutseda ühiselt koos, kui Euroopat tabab mõni kriis.

Prantsuse allikate väitel tahetakse välistada olukord, kus Euroopa tunneb end võimaliku agressiooni korral sõjaliselt nõrgalt, nii nagu tegutses Venemaa Krimmis julgelt, kuna teadis, et Ukraina ei julge vastu rünnata, sest tunneb end nõrgalt.

Soome puhul aga paneb film mõtlema ka sellele, et reaalses ohuolukorras võib juhtuda, et keegi ei tulegi appi, mistõttu peab iga riik ka selliseks olukorraks valmis olema. Sajaprotsendilisi julgeolekugarantiisid pole olemas mitte kellegi jaoks.

Siin on filmi treiler:

Allikas: https://eestinen.fi/2019/06/prantslased-tegid-toetruu-filmi-sellest-kuidas-venemaa-vallutab-soome/