Laste väärtuskasvatus peab tuginema põhiseadusele. Eesti põhiseaduse kohaselt on perekond, mille moodustavad isa, ema ja lapsed, riigi kaitse all. Põhiseadus näeb otseselt ette, et otsustav sõnaõigus laste kasvatamises on vanematel. Samuti rõhutab põhiseadus, et igaühel on õigus säilitada oma rahvuslik kuuluvus.
Laste väärtuskasvatuses omab põhimõttelist tähtsust põhiseaduse
preambula, mille kohaselt Eesti riik on rajatud õiglusele ning peab
tagama eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Põhiseaduses kirjapandu tähendab muu hulgas seda, et tegelikult
ei tohi koolid ja teised lasteasutused ilma vanemate nõusolekuta teha
otsuseid laste väärtuskasvatuses. Vanematel (ja tegelikult kogu
ühiskonnal) on õigustatud ootus, et põhiseaduslikest alusväärtustest
peetakse kinni laste õpetamisel ja kasvatamisel ka lasteaedades ja
koolides.
Keegi ei vaidlusta üldinimlikke põhimõtteid, nagu viisakus,
ausus, õiglus jne. Samas on teada, et välismaiste homoideoloogide
valgustustööga mõjutatakse õpetajaid jutlustama lastele võlts- ja
väärkäsitlusi. Kui palju teab avalikkus, millises vaimus kasvatatakse
lapsi ja noori alates lasteaedadest kuni kooliaja lõpuni? Kui teadlikud
on lapsevanemad olukorrast ja oma õigustest: kas nad tunnevad asja vastu
huvi, kas neid kaasatakse ja kas nende seisukohti ka arvestatakse? Kas
vanemad tegelikult jälgivad, milliseid väärtusi nende lastele koolis
sisendatakse ning kuidas ja millises suunas laste mõtte- ja tundemaailma
mõjutatakse?
Vajalik on koostöö
On ilmne, et laste ja noore sirguva põlvkonna edukas väärtuskasvatus on võimalik üksnes kodu, kooli ja kogu ühiskonna selgesuunalises ja tihedas koostöös. Siin lonkab kahjuks iga jalg.
Kõik algab laste kasvatamisest perekonnas – isa, ema ja
vanavanemate, aga ka teiste lähisugulaste hoiakutest, millega laps
tihedalt kokku puutub ning mille eeskujul küpseb ta iseseisvaks
isiksuseks. Vanematel ei ole vastutust laste väärtuskasvatuse eest mitte
kellegi teise peale lükata.
Kui aga mõlemad vanemad on hõivatud suure osa päevast leiva
teenimisega (nii nagu tänapäeval ka suur osa vanavanematest), sealjuures
töötades perest lahus välismaal, kui peresidemete nõrgenemise tõttu
kasvavad paljud lapsed üksikvanemate juures, siis on raske rääkida
järjekindlast kodusest väärtuskasvatusest.
Seaduse kohaselt on vanematel õigus nõuda kogu teavet selle
kohta, milliste õppekavade alusel ja millist kasvatustööd koolides ja
lasteasutustes tehakse. Enamgi veel. Vanematel on õigus ja isegi
kohustus sekkuda, kui nad leiavad, et lastele sisendatakse arusaamu, mis
on vastuolus koduse kasvatuse põhimõtetega.
Rahvusliku kasvatuse programm
Eesti vajab selgesuunalist rahvusliku kasvatuse programmi ning uut rahvusliku kasvatuse kongressi. Globaalse võltsliberaalsuse tuules on enamik Eesti erakondi hüljanud rahva heaks kiidetud põhiseaduse rahvuslikud alusväärtused. Sellega ei tohi leppida. Oluline on mõista, et kui poliitikud räägivad ühte, aga rahvas mõtleb teisiti, kui kodus räägitakse ühte ja koolis teist, siis paratamatult on tagajärjeks probleemid nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna tasandil.
On vajalik võtta Eesti parema tuleviku nimel initsiatiiv noore põlvkonna väärtuskasvatuse edendamisel ja vastava programmi väljatöötamisel. Kõik algab lihtsast põhitõest: lapsel ei saa olla kahte isa või kahte ema. Poisid tuleb kasvatada meesteks ja tüdrukud naisteks.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/815360/maido-pajo-poisid-tuleb-kasvatada-meesteks-ja-tudrukud-naisteks
Kui vanem leiab, et tema last tuleb koolis kasvatada
rahvuslikus, traditsioonilist perekonda väärtustavas, eesti keelt ja
rahvuslikku kultuuri väärtustavas vaimus, et tema lapse ajusid ei
töödeldaks ebateaduslike ja võltside homo- ning multikulti
ideoloogiatega, siis kõike seda on vanematel õigus nõuda ning kõike seda
peavad koolid ja kõik lasteasutused arvesse võtma.
Olles kauaaegne Jõelähtme vallavolikogu liige ja mõnevõrra
kursis ka teistes valdades tehtavaga, siis pean märkima, et vallad kui
kooli pidajad tegelevad lubamatult vähe koolides tehtava
väärtuskasvatuse analüüsi, kontrollimise ja suunamisega. Selline
praktika, et kool kooskõlastab oma tegevuse ning õppe- ja
kasvatustöökavad üksnes lastevanemate esindusega, on ilmselgelt iganenud
ja vastuolus ka vanematele põhiseadusega antud õigustega.
Rahvusliku kasvatuse programm
Eesti vajab selgesuunalist rahvusliku kasvatuse programmi ning uut rahvusliku kasvatuse kongressi. Globaalse võltsliberaalsuse tuules on enamik Eesti erakondi hüljanud rahva heaks kiidetud põhiseaduse rahvuslikud alusväärtused. Sellega ei tohi leppida. Oluline on mõista, et kui poliitikud räägivad ühte, aga rahvas mõtleb teisiti, kui kodus räägitakse ühte ja koolis teist, siis paratamatult on tagajärjeks probleemid nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna tasandil.
Eesti rahvas on pikka aega elanud kristlikus kultuuriruumis,
eluterve mõtlemisega ning väärtushinnangutega, mis on võimaldanud meil
rahvana püsima jääda. Meil on vaja need oma järeltulevatele põlvedele
iga päev edasi anda ja koondada selles suunas kogu ühiskonna terved
jõud.
Teada on, et enne 1940. aastat korraldati Eestis kaks
rahvusliku kasvatuse kongressi ning pärast taasiseseisvumist toimus
ainus selline kongress 1996. aastal. Pärast seda on valitsenud suhteline
vaikus, kuna IRLi vastav hilisem kavatsus jäi vinduma.
On vajalik võtta Eesti parema tuleviku nimel initsiatiiv noore põlvkonna väärtuskasvatuse edendamisel ja vastava programmi väljatöötamisel. Kõik algab lihtsast põhitõest: lapsel ei saa olla kahte isa või kahte ema. Poisid tuleb kasvatada meesteks ja tüdrukud naisteks.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/815360/maido-pajo-poisid-tuleb-kasvatada-meesteks-ja-tudrukud-naisteks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar