Maido Pajo | Poisid tuleb kasvatada meesteks ja tüdrukud naisteks

Maido Pajo, jurist, EKRE volikogu liige

Laste väärtuskasvatus peab tuginema põhiseadusele. Eesti põhiseaduse kohaselt on perekond, mille moodustavad isa, ema ja lapsed, riigi kaitse all. Põhiseadus näeb otseselt ette, et otsustav sõnaõigus laste kasvatamises on vanematel. Samuti rõhutab põhiseadus, et igaühel on õigus ­säilitada oma rahvuslik kuuluvus.

Laste väärtuskasvatuses omab põhimõttelist tähtsust põhiseaduse preambula, mille kohaselt Eesti riik on rajatud õiglusele ning peab tagama eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Põhiseaduses kirjapandu tähendab muu hulgas seda, et tegelikult ei tohi koolid ja teised lasteasutused ilma vanemate nõusolekuta teha otsuseid laste väärtuskasvatuses. Vanematel (ja tegelikult kogu ühiskonnal) on õigustatud ootus, et põhiseaduslikest alusväärtustest peetakse kinni laste õpetamisel ja kasvatamisel ka lasteaedades ja koolides.

Keegi ei vaidlusta üldinimlikke põhimõtteid, nagu viisakus, ausus, õiglus jne. Samas on teada, et välismaiste homoideoloogide valgustustööga mõjutatakse õpetajaid jutlustama lastele võlts- ja väärkäsitlusi. Kui palju teab avalikkus, millises vaimus kasvatatakse lapsi ja noori alates lasteaedadest kuni kooliaja lõpuni? Kui teadlikud on lapsevanemad olukorrast ja oma õigustest: kas nad tunnevad asja vastu huvi, kas neid kaasatakse ja kas nende seisukohti ka arvestatakse? Kas vanemad tegelikult jälgivad, milliseid väärtusi nende lastele koolis sisendatakse ning kuidas ja millises suunas laste mõtte- ja tundemaailma mõjutatakse?

Vajalik on koostöö

On ilmne, et laste ja noore sirguva põlvkonna edukas väärtuskasvatus on võimalik üksnes kodu, kooli ja kogu ühiskonna selgesuunalises ja tihedas koostöös. Siin lonkab kahjuks iga jalg.

Kõik algab laste kasvatamisest perekonnas – isa, ema ja vanavanemate, aga ka teiste lähisugulaste hoiakutest, millega laps tihedalt kokku puutub ning mille eeskujul küpseb ta iseseisvaks isiksuseks. Vanematel ei ole vastutust laste väärtuskasvatuse eest mitte kellegi teise peale lükata.

Kui aga mõlemad vanemad on hõivatud suure osa päevast leiva teenimisega (nii nagu tänapäeval ka suur osa vanavanematest), sealjuures töötades perest lahus välismaal, kui peresidemete nõrgenemise tõttu kasvavad paljud lapsed üksikvanemate juures, siis on raske rääkida järjekindlast kodusest väärtuskasvatusest.

Seaduse kohaselt on vanematel õigus nõuda kogu teavet selle kohta, milliste õppekavade alusel ja millist kasvatustööd koolides ja lasteasutustes tehakse. Enamgi veel. Vanematel on õigus ja isegi kohustus sekkuda, kui nad leiavad, et lastele sisendatakse arusaamu, mis on vastuolus koduse kasvatuse põhimõtetega.

Kui vanem leiab, et tema last tuleb koolis kasvatada rahvuslikus, traditsioonilist perekonda väärtustavas, eesti keelt ja rahvuslikku kultuuri väärtustavas vaimus, et tema lapse ajusid ei töödeldaks ebateaduslike ja võltside homo- ning multikulti ideoloogiatega, siis kõike seda on vanematel õigus nõuda ning kõike seda peavad koolid ja kõik lasteasutused arvesse võtma.

Olles kauaaegne Jõelähtme vallavolikogu liige ja mõnevõrra kursis ka teistes valdades tehtavaga, siis pean märkima, et vallad kui kooli pidajad tegelevad lubamatult vähe koolides tehtava väärtuskasvatuse analüüsi, kontrollimise ja suunamisega. Selline praktika, et kool kooskõlastab oma tegevuse ning õppe- ja kasvatustöökavad üksnes lastevanemate esindusega, on ilmselgelt iganenud ja vastuolus ka vanematele põhiseadusega antud õigustega.

Rahvusliku kasvatuse programm

Eesti vajab selgesuunalist rahvusliku kasvatuse programmi ning uut rahvusliku kasvatuse kongressi. Globaalse võltsliberaalsuse tuules on enamik Eesti erakondi hüljanud rahva heaks kiidetud põhiseaduse rahvuslikud alusväärtused. Sellega ei tohi leppida. Oluline on mõista, et kui poliitikud räägivad ühte, aga rahvas mõtleb teisiti, kui kodus räägitakse ühte ja koolis teist, siis paratamatult on tagajärjeks probleemid nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna tasandil.

Eesti rahvas on pikka aega elanud kristlikus kultuuriruumis, eluterve mõtlemisega ning väärtushinnangutega, mis on võimaldanud meil rahvana püsima jääda. Meil on vaja need oma järeltulevatele põlvedele iga päev edasi anda ja koondada selles suunas kogu ühiskonna terved jõud.

Teada on, et enne 1940. aastat korraldati Eestis kaks rahvusliku kasvatuse kongressi ning pärast taasiseseisvumist toimus ainus selline kongress 1996. aastal. Pärast seda on valitsenud suhteline vaikus, kuna IRLi vastav hilisem kavatsus jäi vinduma.

On vajalik võtta Eesti parema tuleviku nimel initsiatiiv noore põlvkonna väärtuskasvatuse edendamisel ja vastava programmi väljatöötamisel. Kõik algab lihtsast põhitõest: lapsel ei saa olla kahte isa või kahte ema. Poisid tuleb kasvatada meesteks ja tüdrukud naisteks.

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/815360/maido-pajo-poisid-tuleb-kasvatada-meesteks-ja-tudrukud-naisteks