Kommunism tõi Eestisse paljud halvad asjad ja üks neist on pensionisüsteem, mis on eestlusele ja eestlastele põntsu pannud.
Kui rääkida eestlaste ja eestluse kestmisest, siis kasvas eestlaskond
kiiresti oludes, kus vara pärandati lastele, kui seda enam ei jaksatud
ülal pidada ning lapsed hooldasid vanemaid kuni nende surmani kodus.
Vanemad aitasid lapsi kanseldada, andsid lapselastele koos sellega edasi
oma elukogemuse jne. Väga efektiivne süsteem ja kõik olid õnnelikud.
Praegu on aga seoses pensionisüsteemiga olukord selline, et vanainimesed
elavad kuni surmani üksinda lossides, eriti hästi on see näha
Lõuna-Euroopas, aga noortel peredel pole kus elada ja nad lahkuvad
välismaale. Eesti hakkab ka sinna poole liikuma: pensione tuleb muudkui
suurendada, kuna üksi elavad vanainimesed ei jaksa muidu oma suuri
elamisi ülal pidada. Noored väikeste lastega pered aga elavad kitsikuses
ja lahkuvad kodumaalt.
Lõuna-Euroopas, kus pensionid on kõige heldemad, sünnib kõige vähem
lapsi. Need kaks asja on omavahel seotud. Lõpuks, kui vanainimesed
surevad, jäävad lossid tühjaks, kuna pole enam kedagi, kes sinna elama
läheks. Ka see on Lõuna-Euroopas hästi näha. Nüüd viimases hädas on
hakatud peale maksma, et keegi nendesse tühjadesse elamistesse tuleks,
aga tulijaid pole eriti isegi siis, kui peale maksta. Sama lugu on
Eestis: lapsetoetused on maailma tipus, aga sündide arv ikka kidub.
Soome soost majandusnobelist Bengt Holmström on hoiatanud, et kui
ühiskond läbi helde pensionisüsteemi oma lapsi edasi sööb, siis jääb ka
Soome lõpuks tühjaks. Ja see võib juhtuda järsku ning kiiresti.
Mulle isiklikult tundub, et viimase aja kliimapaanika on marksistide
poolt maailmas ellu kutsutud selleks, et praegu kehtivat, väikerahvaste
jaoks hukatuslikku süsteemi iga hinna eest säilitada. Selle teooria
kohaselt on kurja juur hoopis laps. Pensione aga pannakse igal pool
muudkui juurde - see tuleb laste arvelt.
Allikas: https://innojairja.blogspot.com/2019/10/eestlusest-ja-eestlaste-kestmisest.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar