RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 24. juuni 2017

Pühapäevased pildid


Read more...

Saksamaal algas kohtuprotsess Etioopia grupivägistajate üle.

Aafrika varjupaigataotlejaid süüdistatakse 28-aastase ungarlanna jõhkras vägistamises 2016. aasta augustis.

Pisarates naine ütles kohtus, et kolm neegrit vägistasid teda igaüks kolm korda, kokku üheksa korda vahendab Dailymail
Teda peksti julmalt, veeti juukseidpidi mööda maad ning temalt varastatud mobiiltelefoni kasutati vägistamise filmimiseks. 
Naise sõnul püüdis ta põgeneda, kuid saadi kätte. Ta viidi viadukti alla ning vägistati korduvalt nii vaginaalselt, oraalselt kui ka anaalselt.
Mehed eitavad vägistamist. Kohus jätkub.
 
 

Read more...

EKRE: Ilmunud on ajalehe "Vaba Sõna" 2017. aasta kolmas number

Ilmunud on rahvuskonservatiivset maailmavaadet kandva ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna 2017. aasta kolmas number.

Värskest numbrist leiab uudiseid, intervjuusid, artikleid ja reportaaže erakonna väljapaistvate liikmete tegemistest ja mõtetest, esseid ja analüüse eestlaste püsimajäämisest, poliitilisest vastutusest ja sotside saatanlikest plaanidest ning selgituse, miks peab Konservatiivne Rahvaerakond vajalikuks piirata Eesti metsa- ja põllumaamüüki välismaalastele. Ei puudu ka suviste toitude retseptinurk ja suur ristsõna.

Suurem osa tiraažist ilmus 22. juuni Maalehe vahel. Lehte saab tasuta Eesti Konservatiive Rahvaerakonna peakontorist (Toompuistee 4, Tallinn) ning erakonna harukontoritest üle Eesti.

Elektroonilisel kujul on ajaleht kättesaadav veebiaadressil issuu.com/konservatiividevabasona

Read more...

reede, 23. juuni 2017

VÕIDUPÜHA



Head võidupüha kõigile blogi lugejatele!
M.I.

Read more...

neljapäev, 22. juuni 2017

2017.06.20 - Otse kümnesse


Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/13961-2017-06-20-otse-kumnesse

Read more...

Eestlane olgu peremees omal maal! Konservatiivne Rahvaerakond esitas seadusemuudatuse metsa- ja põllumaa müügi piiramiseks välismaalastele

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule seadusemuudatused, et piirata metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele. „Eestlaste maaomandi säilimine on Eesti kui rahvusriigi eksistentsi vältimatu eeldus,” põhjendab erakonna esimees Mart Helme.

Kui seni on Eesti riik muutnud metsa- ja põllumaa minemist välismaalastest omanike kätte järjest lihtsamaks, siis Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on probleem, kui üha rohkem maad liigub välisriigi kodanike kontrolli alla.


Helme sõnul on peremehetunne omariikluse edendamisel asendamatu. „Omanikel on suurem vastutus- ja kohusetunne nii kohaliku kogukonna kui kogu riigi käekäigu ees. Kui me tahame olla peremehed omal maal, siis on loomulik, et see maa kuulub meie rahvale,” ütleb Helme.
„Kui kriitiline osa Eesti maast kuulub mitte-eestlastele, siis on selge, et me ei ole siin enam peremehed, vaid lihttööjõud, kes on sunnitud välismaiste omanike poolt dikteeritud tingimustel nende heaks töötama. Muutume taas popsirahvaks omal maal. Välismaalastest füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli all on praegu ligi 15% põllumajandusmaast, lisaks tuhandeid hektareid metsa.”
Helme sõnul on Eestis valitsenud metsa- ja põllumaa suhtes paraku turufundamentalistlik suhtumine: kõik on ostetav ja müüdav, küsimus on ainult hinnas.

„On korrutatud mantrat, et rahal ei ole kodumaad ja maad seljas ära ei vii. Tõsi, maad ei viida küll seljas ära, aga see võidakse tootmisest kõrvaldada või kasutada seda meie majanduse seisukohast ebaotstarbekalt. See, kes käsutab tootmisvahendeid, saab mõjutada kõike, mis on tootmisega seotud. Alates sellest, mida toodetakse ja lõpetades hinnakujunduspoliitikaga. Peame arvestama, et maailma ohustab tulevikus toidupuudus, selleks valmistudes ostavad suured riigid ja suurettevõtted kogu maailmas maad kokku,” märgib Helme.

„Pole välistatud arengud, et siinse maa ostmisega tahetakse lülitada kohalik konkurents mängust välja. Kui kriitiline mass maaomanikke on välismaalased, siis võime ühel hetkel olla olukorras, kus välismaalased ostavad meie tootmisvahendid ära ja panevad seejärel kinni, et turgu mõjutada. Meenutagem, et 1990. aastate suur-erastamise perioodil osteti ära ja pandi kohe kinni Viljandi tuletikuvabrik ja tootmiskoondis Ookean.”

Helme sõnul ei tohi mööda vaadata ka julgeolekuaspektist. „Kujutame ette olukorda, kus näiteks meile vaenuliku riigi kodanikud ja firmad omavad kriitilist osa teatud strateegiliste punktide ümber olevast maast. Ida-Virumaal, saartel, Tallinna ümbruses on sensitiivsed alad, mis peavad olema Eesti kodanike ja riigi poolt kontrollitavad.”
Seetõttu on Helme sõnul oluline seadusesse sisse kirjutada lisameetmed, mis muudaksid ühest küljest maatulundusmaa omamise ja majandamise mõttekaks ja kasulikuks, teisalt pärsiksid omandi lihtsat ja spekulatiivset liikumist isikutele, keda ei seo Eestiga mitte miski.
Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele, küll aga näeb Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu ette maa müügi välistamise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele.

Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. Füüsilisest isikust välismaalasel tuleks maa ostmiseks anda isiklikult üle oma keeleoskustõend riigikeele vähemalt B1 tasandil valdamise kohta või tõendada isiklikult suuliselt riigikeele oskust. Samuti peaks ostja omama metsa- või põllumajandusalast haridust või vastavaid teadmisi ja oskusi põllumajanduse valdkonnas ning olema elanud Eestis alaliselt vähemalt viis aastat.

Juriidilisest isikust ainuomanik või enamusaktsionär peab maa ostmisel olema suuteline riigikeelest aru saama ja tõendama maaüksuse edaspidist kasutamist põllumajandustootmises. Samuti peavad ainuomanikul või enamusaktsionäridel olema vastavad teadmised või oskused põllumajanduse valdkonnas ning ta peab olema tegutsenud ja olnud maksuresident Eestis vähemalt viis aastat.
Helme sõnul on just Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise tingimustes tarvis tagada, et säiliks eestlaste peremehestaatus Eestis nii põllumaa kui metsade omanikuna. „Kui välismaalased tahavad siinmail põllumajandusega tegeleda, siis on nad teretulnud maad rentima,“ ütleb Helme.

UU
Foto: Scanpix

Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/eestlane-olgu-peremees-omal-maal-konservatiivne-rahvaerakond-esitas-seadusemuudatuse-metsa-ja-maamuugi-piiramiseks-valismaalastele/

Read more...

Fookuses: Rail Balticu ratifitseerimine süvendab poliitilise ladviku kuritegelikku vastutustundetust



Avaldatud 20. juuni 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon
______________
Allikas: Facebook
M.I.

Read more...

kolmapäev, 21. juuni 2017

MATTI ILVES: PAARIST MAKSUST

Kas kujutate ette elu ilma tulumaksuta? Muidugi ei kujuta. Aga tegelikult ei ole see maks sugugi väga vana! Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt 1799. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks. Vaat, mis sai siis ajutisest maksust, kartke igesuguseid ajutisi lahendusi.

19. sajandi lõpuks oli tulumaks juba laialt levinud alaline maks. Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks.
Tulumaks võib nüüd olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks. Eestis Tulumaksu kinnipidamise määr on enam-vähem 20%.

Käibemaks on kaudne maks.
Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest. Käibemaksul on ka tendens ikka tõusta ja ainult tõusta. Meil ainult EKRE lubas alandada toiduainete käibemaksu 50 %.

Iirimaal võeti käibemaks kasutusele alles 1963. aastal, kuigi juba Napoleon armastas maksustamist teostada kaudsete maksude abil. Akad. J.V.Tarle "Napoleon": "Muidugi võeti Bonoparte´i valitsemise algusest peale ka finantsküsimuste korraldamisel samasugune orientatsoon nagu teistelgi aladel: mõlemad, nii sõjaline diktaator kui ka tema tahte täidesaatja Gaudin, otsustasid omistada peatähtsuse mitte otsestele, vaid kaudsetele maksudele. Kaudne maksustamine, mis lõppude lõpuks nõuab ühepalju nii rikkalt kui ka vaeselt tarbijalt, tundus Napoleonile oma autonoomse iseloomu tõttu sobivana...".

Eriti praegune valitsus meil rõhub elanikkonda maksudega eelkõige sotside eestvõttel. Elanikud ootavad igapäevaselt lausa himuga, milline maks valitsuse poolt jälle välja mõeldakse.

Tundub, et Eesti osariik jääb järjest vaesemaks ja maksudega riigieelarve täitmine muutub ikka raskemaks. Eriti kurvaks teeb kokkuhoiu ettekäändel politsei konstaablite koondamine valdadest ja kutselise tuletõrje kokkutõmbamine, ning selle asendamine vabatahtlike päästjatega + veel piirivalve sisuline kaotamine. Bürokraatia vohab aga riigiametnike osas rõõmsalt edasi.

Read more...

Reeturid: Kõlvart, Ratas ja Reps kinnistavad Tallinnas jõuga venekeelse hariduse

Tallinna linnavolikogu on kutsutud teisipäeval erakorralisele istungile, et arutada linnavalitsuse koostatud eelnõu, millega tahetakse esitada valitsusele taotlus lubada Tallinna kolmes vene gümnaasiumis algatada eesti keele õpetamisel suuremat paindlikkust võimaldav pilootprogramm.

Kolm kuud enne valimisi üritab Tallinna linnavõim keskerakondlasest abilinnapeale Mihhail Kõlvartile venekeelsete valijate seas paremat kuvandit luua. Tallinna linnavalitsus andis 14. juunil ootamatult teada, et teisipäeval koguneb veelkord erakorraliselt Tallinna linnavolikogu, et arutada keeleõppe erisuse taotlust. Paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammis soovivad osaleda Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium. Programmi rakendamiseks ootab linn igale õppeasutusele riigipoolset toetust summas 250 000 eurot aastas.

Samas ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esindaja juba mai lõpus BNS-ile, et kuna eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole seni ministeeriumisse jõudnud, siis see tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuse tegevusprogrammis räägitakse pilootprogrammi käivitamisest, “lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme”.

Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele. “Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt,” sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles veebruaris riigikogus arupärimisele vastates, et võimalik eesti keele õppimise erand mõnedele venekeelsetele koolidele hõlmab vähem kui viit kooli ning protsess hoitakse pideva tähelepanu all.

BNS/UU

Allikas: http://uueduudised.ee/julgeolek/reeturid-kolvart-ratas-ja-reps-kinnistavad-tallinnas-jouga-venekeelse-hariduse/

Read more...

Küsitlus: Euroopa rahvad tahavad ise migratsiooni üle otsustada

Süüriast tulijad streikimas Budapesti Keleti raudteejaama platvormil 2015. aasta 4. septembril. Foto: Wikimedia Commons

Euroopa rahvad on ülekaalukalt vastu Euroopa Liidu lähenemisele sisserändekriisis ning tahavad, et riikide valitsustel oleks lõplik sõna migratsioonipoliitika osas, selgub värskest uuringust.

Nimelt on USA küsitlusfirma Pew Research Centre avastanud, et kolme neljandiku vastanute hinnangul tuleks migratsiooni puudutavad otsused võtta vastu kohalike valitsuste, mitte Euroopa Liidu poolt.
Lisaks selgub, et 66 protsenti Euroopa Liidu elanikest ei kiida heaks Brüsseli poolt liikmesriikidele peale surutud nn pagulaskvoote.

Vastuseis Euroopa Liidu immigratsioonipoliitikale on suurim Kreekas ja Itaalias (vastavalt 91 ja 81 protsenti), mis asuvad kriisi rindejoonel.
Vastukarva on Euroopa Komisjoni migratsioonipoliitika ka liikmesriikides, kes on vastu võtnud suurimal hulgal sisserändajaid – negatiivselt on häälestatud 59 protsenti sakslastest ja 78 protsenti rootslastest.
Allikas: http://objektiiv.ee/kusitlus-euroopa-rahvad-tahavad-ise-migratsiooni-ule-otsustada/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP