RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 15. september 2019

Huvitavat pühapäevaks: Mälestusüritus Lihulas, pikk variant



Read more...

Kuidas anda reeturlik surmahoop eestlusele – TÜ õppeprorektor Aune Valk õpetab

Aune Valk esitas ERR-is otsese üleskutse venestamiseks ja eestlaste assimileerimiseks.

Lugedes ERR-ist Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valki juttu “Mul on unistus, unistus koosõppivast Eesti koolist”, läbib külm juga ilmselt iga eestlase südame – see on venestamise algatus.
Nii räiget multikultipropagandat pole Eestis ammu kuulda olnud – uskumatu, et rahvusriigis üldse midagi sellist kostab. Millised on siis Valki seisukohad?

Esiteks – taas on kõiges süüdi eestlased, põlisrahvas, kes tahab oma maal oma keelt ja kultuuri hoida. Kuidas muidu mõista sõnu: “Suhete tasandil on seniste uuringute põhjal suurim takistaja eestlaste vähene avatus”?
Valk jätkab president Kaljulaidi stiilis: “Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esiletoomine ehk n-ö enam maa- ja vähem etnosepõhine eesti kultuuri esitlus.” Ehk siis vähem eesti etnilist kultuuri ja rohkem multikultuursust – eestlased jäägu varju, teised aga esiplaanile. Mis rahvusriigist me enam räägime?
“Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ja paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist,” kirjutab Valk.

Taas vähem eestlust, riik ei tohi eestlust toetada ja ajalugugi tuleb ümber kirjutada. Kuidas kujutab Valk ette “ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist”? Teatame 22. septembril, et see päev on Tallinna vabastamise aastapäev? Viime Aljoša jalamile pärjad “tänulikult eesti rahvalt”? Lõhume maha Sinimägede mälestuskivid, sest need on SS-lastele ega meeldi venelastele?
Valki luuludes ongi kõige ohtlikum ja mõistmatum ajaloo käsitluse küsimus. Siinsete venelaste jaoks on Suur Isamaasõda püha, eestlaste jaoks verise okupatsiooni algus. Kuidas seda koolides ühitada? Kuidas hakkavad eesti ja vene õpilased rääkima Teisest maailmasõjast, Vabadussõjast, Nõukogude Liidust ja pronksiööst? Valki jutust kumab läbi see, et aluseks tuleb võtta venelaste maailmavaateline käsitlus.

Eestlaste ja venelaste mõttemaailm on ääretult erinevad – Huntington on öelnud, et Venemaa on omaette tsivilisatsioon. Isegi Kohtla-Järve eesti kooli ümber puhkenud arutelus oli jutuks see, et kui eesti ja vene noored õpivad ühes koolis, ja eestlased on vähemuses, algab temperamentsemate vene noorte tugev psühholoogiline surve ja eesti noored lahkuvad sellistest koolidest.
Järgmine Valki soovitus: “Teisalt peaks muutuma siinsete vähemuste identiteet selgemaks ja positiivsemaks mitmikidentiteediks. Vaja oleks luua alus positiivsele eesti-vene (eesti-ukraina jne) identiteedile.” See on otsene üleskutse eestlaste assimileerimisele.
Kogu TÜ õppeprorektori ettepanekute jada on kõige julmem ja vihasem kallaletung rahvusriigile, eestlusele ja Eestile, ning seda teeb veel Eesti väärikaima ülikooli õppejõud! Iga päevaga leiab üha enam tõestust see, et ülikoolid muutuvad neomarksismi ja multikultuursuse pesadeks ning Helmede sõnad nende kohta tabavad üha täpsemalt märki.

Valk kirjutab: “Veelkord põhjendus, miks suhtun teemasse sama kirglikult, kui Martin Luther King oma unistusse…” Ehk õpiks Martin Luther Kingist ja Nelson Mandelast, kelle mõlema unistused osutusid utoopiaks – USA-s pole rassivaen vähimalgi määral sumbunud ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ei näi samuti vikerkaareühiskonda tulevat, vaid asi kisub musta rassismi ja valgete väljaajamise suunas.
Inimesed eri rahvustest ja rassidest saavad koos eksisteerida, aga neid ei saa sunniga kokku liita mingiks üheks etnoseks – Aune Valk just seda üritabki, kuigi kaunite sõnade varjus. Kahjuks on see hoop ka meie oma rahvusülikooli pihta.

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuidas-anda-reeturlik-surmahoop-eestlusele-tu-oppeprorektor-aune-valk-opetab/

Read more...

Protsess toimubki vaikselt

Protsess toimubki vaikselt ja "salamisi" üldsust teavitamata, mis on selle asja juures eriti alatu. Keegi ei räägi meile sellest, mis on selle rahvastesegamise lõppeesmärk ja millisele võimule hakkab too loodav föderaalne impeerium alluma. "Euroopa Manifestis" kirjutab Verhofstadt tulevasest maailmavalitsusest, mis annab alust oletada, et uus maailmakord on plaanitud hõlmama kogu maailma.

Vene vastupanuliikumise inimesed räägivad, et nn. "liberaalne" eliit püüab vältida murdepunkti teket, mis võimaldaks rahval organiseeritud vastupanu osutada, vaid uut maailmakorda kehtestatakse "konna aeglasel tulel keetmise" meetodil. Riike survestatakse seaduste muutmise kaudu, mis võimaldaks rakendada vihakõne seadust oponentide allasurumiseks ja üldsuse sõnavabaduse kontrolli alla võtmises. Kõik see on vürtsitatud rohkete valede ja demagoogiaga, ilusate loosungitega "vabadusest ja võrdsusest", mis reaalses elus kukub välja sootuks vastupidi. ÜRO Rändepaktis sätestatu muudab pagulased sisuliselt puutumatuteks isikuteks, keda ei tohi isegi mitte kritiseerida, samas kui sihtriigi kodanike õigused ja turvalisus lükatakse tahaplaanile.

Ebaõiglasemat ja vägivalda provotseerivamat programmi, mis surub alla riikide kodanike õigused ja seab ohtu riikide suveräänsuse, annab välja mõelda. Kui inimestele ükskord uue maailmakorra reaalne totalitarism teadvusse kohale jõuab on juba hilja, millega tolles "pehme revolutsiooni" stsenaariumis ongi arvestatud. Need poliitkud aga, kes on end sellele süsteemile maha müünud ja loodavad sellest isiklikku kasu ning hüvesid, saavad kogeda uue korra kogu ebainimlikkust ja ei pääse nemadki repressioonidest, sest uue maailmakorra süsteem hävitab täielikult jõuka keskklassi ja teeb seda muidugi "võrdsuse" loosungi all. Soovitan kõigil sügavalt järgi mõelda, ennem kui "näpu saatanale annate."

Allikas: Mel Iks, Facebook
_____________
Lugege ka siit: http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Uus%20maailmakord.pdf
M.I.

Read more...

laupäev, 14. september 2019

Laupäevased pildid


Read more...

Eesti sipleb jätkuvalt migratsioonimülkas – rändesurve on kõrvaga kuuldav ja silmaga nähtav

Nagu näha, on immigrandid juba Eestis kohanemas.

Kuigi uues valitsuses on siseministriks EKRE inimene, pole mitmete valitsuste poolt valla paisatud migratsiooniuste sulgemine kerge töö ja see võtab aega.
Kahjuks on tavakodanike arusaam selline, et minister saab paugupealt ülearused võõrad välja saata ja uutele uksed sulgeda – paraku on see keerukas protsess, enne kõike seetõttu, et migratsioon on suuresti varjatud. Need uksed peab kõigepealt leidma ja kui on selge, et sealtkaudu valgutakse sisse, alles siis saab uksi paugutada.

EKRE suutis kunagi kvoodipagulaste sisseveo peatada ja kuna seda enam avalikult teha ei saanud, otsustas Reformierakonna valitsus ilmselt teha seda varjatult. Nii olemegi olukorras, kus immigratsioon on kontrolli alt väljas ja Tallinnas sagivad inimesed, sealhulgas eurooplased, kelle päritolu on räägitava keele kaudu raske selgeks teha, sest neid keeli kuuleb palju.
Üle maismaapiiri tuleb ebaseaduslikke migrante suhteliselt vähe, paarsada aasta jooksul ja nad püütakse enamasti kinni, suuresti tänu piirialade elanike valvsusele. Need on peamiselt Venemaale rännanud Kolmanda maailma inimesed, kes tahavad nüüd Lääne lihapottide juurde pääseda.

Kõige hullem on rändesurve endise NLiidu aladelt ja see algas pärast Ukrainaga viisavabaduse kehtestamist. Eesti on nüüd ilustamata öeldes ukrainlasi, moldovalasi, valgevenelasi ja venelasi täis, nende seas on ohtralt illegaale ja Eesti tööandjad ei hooli ammugi enam seaduskuulelikkusest.
Pigem vastupidi – üha enam tundub, et valitsuse peale solvunud ettevõtjad, kes ei saanud odavate töökäte piiranguteta sissevedu, rikuvad seadusi parastavalt – kui te meid kuulda ei võtnud, las siis olla anarhia. Seda uskuma paneb see, et Eesti ärimeeste seas pole mitte ühtegi, kes tööjõuprobleeme meedias käsitledes oleks kasvõi sõnagagi võtnud jutuks eestlaste saatuse võõrtööjõust üleujutatavas riigis. Neid see ei huvita – isegi Uljanov ütles, et kapitalil pole rahvust.

Nii olemegi olukorras, kus Venemaa saavutab eestlaste oma kätega selle, mida ei suutnud saavutada NSV Liit – Eesti muudetakse venekeelseks liidutehaste asemel Eesti firmade ehitusplatside kaudu.
Smugeldamine käib ka Lääne poolt – ilmselt pole Eestil aimugi, mida tuuakse sisse IT-spetsialistide nime all. Ilmselt on nende seas igasugused projektikirjutajad, aga ka “välisspetsialistid”, kes kostavad kodumaal toetuste andmise eest ja kasseerivad siin palga sisse. Ülikoolid aga on täis “paremäärmusluse uurijaid” ja multikultuursuse õpetajaid.
Ülikoolid ongi võõrtööjõu kõrval teine immigratsioonipump, nagu näitas Euroakadeemia ja näitab tehnikaülikool, kes on kaasa aidanud Mustamäele Harlemi tekitamise – ilmselt saab sellest linnaosast esimene Tallinna geto. Eelmise aasta lõpus elas Eestis 608 nigeerlast – seega on kogukond juba olemas ja uued tulijad leiavad eest oma kultuuriruumi, mis aitab nende kogukonnal kiiresti kasvada. Kuna Nigeerias käib kodusõda ja sealt on pärit kurikuulus Boko Haram, jääb terrorismil siia vaid viimane samm astuda.

Nagu näitavad üha uued skandaalid ülikoolides, ei hoolita ka alma mater`ites seadustest ja miks peaks siis migratsioonile kaasaaitamine erandiks olema? “Hobusevargaid” koolitatakse Kolmanda maailma tudengitest, keda ei visata ka õõnsa pea korral välja, vaid veetakse läbi, et pearahad alles jääksid. Ja muidugi saavad neist “tudengitest” uuseurooplased.
Tallinnas on juba küllaga inimesi, kes ei näe välja ei tudengi ega IT-inimesena. Tundub, et riik ei kontrolli enam ammugi migratsiooni Eestisse ega tahagi seda teha. EKRE osalemine valitsuses on viimane võimalus multikultipõrgu siit eemal hoida. Ühe variandina tuleb üha enam kõneks ühepoolne viisavabaduse lõpetamine Ukrainaga.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/eesti-sipleb-jatkuvalt-migratsioonimulkas-randesurve-on-korvaga-kuuldav-ja-silmaga-nahtav/

Read more...

Eve Raid: Nii on selle keskmisega

Keskmine palk on see, kui üks inimene teenib 6000.-, teised 9 inimest teenivad 350.-, on keskmine palk kõigil 915.-.
Rahvakeeli: Kui Jaanil on 10 õuna ja Peetril 0 õuna, siis on neil kahe peale keskmiselt 5 õuna kummalgi.
Kui ametnikud söövad liha, aga mina söön kapsast, siis keskmiselt sööme me kapsarulle lihaga.

Kui lüpsilauda omaniku naine Jaana seksib kõigi külameestega, aga lüpsinaine Leida ei anna kellelegi kätte, siis keskmiselt on nad siiski mõlemad parajalt litsakad.

Allikas: Facebook

Read more...

reede, 13. september 2019

Neivelt pensionireformist: veidrad ajad, kui sotsid võitlevad pankade tulude eest, pankurid muretsevad aga vaeste pensioni pärast

Ettevõtja Indrek Neivelt. Foto: Scanpix

Teise pensionisamba süsteemi ühe peamise kriitikuna tuntud ettevõtja ja endine pankur Indrek Neivelt kirjutas sotsiaalmeedias, et elame huvitaval ajal, sest “liberaalid ei taha inimestele vabadust anda, sotsiaaldemokraadid võitlevad viimase veretilgani pankurite tulude eest ja pankurid muretsevad vaeste pensioni pärast.”

Just selline on Neivelti sõnul pensionidebati hetkeseis.
“Aga rohkem kui kohalik kirgede möll, mõjutab meid maailmas toimuv. Nimelt see, et laenu võtmisel makstakse paljudele laenuvõtjale peale!” toonitab ta.
“Ka Eesti riik võttis hiljuti lühiajalist laenu negatiivse intressiga. Saksa valitsuse kümne-aastased võlakirjad on juba mõnda aega negatiivse intressiga. Lisaks laskis Saksa valitsus augusti lõpus välja kolmekümne-aastased võlakirjad nullintressiga. Nõudlus oli suur ja intress oli pakkumise tulemusel negatiivne. Ehk siis turg ootab, et intressid on nullilähedased järgmised kolmkümmend aastat. Kolmkümmend aastat nullintresse!”
Elame huvitaval ajal, kui liberaalid ei taha inimestele vabadust anda, sotsiaaldemokraadid võitlevad viimase veretilgani pankurite tulude eest ja pankurid muretsevad vaeste pensioni pärast.
Neivelti sõnul on Euroopa Keskpanga rahapoliitika tõttu majandusse paisatud nii palju raha, et mitte enam lühiajaliselt, vaid ka juba kolmekümne-aastase raha hoidmise eest ollakse nõus peale maksma. See on turu hinnang tänasele seisule.
“Oleme olukorras, kus Euroopa Keskpanga inflatsiooni eesmärk on kaks protsenti ja intressid on hinnanguliselt veel kolmkümmend aastat nullis. Või isegi negatiivsed. Ehk inflatsioon hammustab nelja aastaga hoiustest kümnendiku!”

Seejuures tuletab Neivelt meelde, et üle poole Eesti teise samba vahenditest on võlakirjades.
“Sel juhul on väga hea tulemus see, kui peale teenustasude maksmist raha omanik plussi jääb. Isegi Tartu linnale raha laenates jääb pensioniks koguja peale teenustasude maksmist miinusesse.”
Ettevõtja sõnul on arusaamatu, kust paljud II samba pensionifondi toetajad võtavad sellises olukorras julguse öelda kõikidele teistele, et te peate raha hoiustama.
“Kui sundida, siis peab täiesti kindel olema, et see on väga hea toode. Aga ei ole ju. Juba seitseteist aastat ei ole olnud. Ka ettepoole vaadates on väga raske ette kujutada, kuidas see sellistes turutingimustes saaks hea olla,” kirjutab ta.
Neivelti sõnul on absurdne sunduda niisugustes tingimustes noort inimest neljakümneks aastaks hoiustama.

“Ma ei saa tõesti aru, miks keegi seda teeb. Absurdne on ka see, et paljudel samba pooldajatel endil seda sammast ei ole. Või siis kaitsevad sammast, aga samal ajal teatavad avalikult, et nemad võtavad esimesel võimalusel oma raha sambast välja. See on küll väga silmakirjalik käitumine.”
Ühtlasi avaldab Neivelt kiitust peaminister Jüri Ratasele ja rahandusminister Martin Helmele, kes räägivad laenu võtmisest ja vajadusest riigieelarve tasakaalu dogma murda. Tema sõnul oleks riigil kindlasti mõistlik laenu võtta, selle asemel, et sundida oma kodanikke sunniviisiliselt säästma – seda siis olukorras, kus kolmekümne aastast laenu saab võtta nullile lähedase intressiga.

Hiljutises arvamusavalduses võrdles Neivelt teise pensionisamba reformi pärisorjuse kaotamisega. “On omamoodi paradoksaalne, et konservatiivide valitsus annab inimestele vabaduse ise otsustada ning liberaalid on selle vastu,” toonitas ta.

Toimetas Varro Vooglaid

Allikas: https://objektiiv.ee/neivelt-pensionireformist-veidrad-ajad-kui-liberaalid-ei-taha-anda-inimestele-vabadust-sotsid-voitlevad-pankade-tulude-eest-ja-pankurid-muretsevad-vaeste-pensioni-parast/

Read more...

Vanavanematelt päritud põliste taimesortide seemneid ei tohi müüa ega kinkidagi

MTÜ Maadjas juhatuse liikmed Anneli Banner ja Annika Michelson on küll rõõmsad, et neil on õnnestunud aedadest üles leida nii palju põlvest põlve kasvatatud põlissorte, kuid nende seemneid Eesti seadused müüa ega kinkida ei luba.

 Müüa ja kinkida võib üksnes nende köögiviljade sorte, mis on võetud põllumajandusameti sordilehele. Kuna seda asjaajamist on keerukas ja kulukas ette võtta, ei taga see ka põliste sortide säilimist.

Allikas: https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/vanavanematelt-paritud-poliste-taimesortide-seemneid-ei-tohi-muua-ega-kinkidagi?id=87402425
___________
Eks nii tasapisi viiakse meid üle GMO taimesortidele, arvata võib.
M.I. 

Read more...

Leidsin sellise kommentaari Eesti ekspressist! Selline juhtum.

 Tüdruk läks kooli ja oli nutuste silmadega. Nii 7...8 aastane tüdruk. Õpetaja küsis, et mis juhtus. Vastus oli, et ema käskis sööginõud peale kooli ära pesta, oma tuba korda teha ja vennas 200 m eemalt lasteaiast ära tuua.

Ja siis läks lahti! Järgmisena laekuti lapse koju lastekaitsjaga, õpetaja ja politseiga. Ema oli shokis, sest teda süüdistati lapse tööle panemises, lapse ahistamises ja ebakorralikus kasvatuses. Ei huvitanud kedagi, et ema töötab kahes vahetuses, abikaasa ei maksa kopikatki ja tütar peab abistama. Tulemuseks oli see, et ähvardati lapsed hooldusperesse panna. Muide, pereema on korralik inimene.

Lõpetuseks käib nüüd tüdruk teraapias, emal polnud võimalust töökohta vahetada ja ta tuli töölt ära. Töötu, saab vallalt toimetulekutoetust. Ja kohalikud lastekaitsjad on rahul, sest ema on õhtupoolikul kodus ja käib lasteaias ise pojal järel. Ema käib ka kohalikus laste ja peredega tegelevas ühingus nõustamisel. Valla nõudmisel Meie teame sellest seepärast, et naabrid võeti ette ja küsiti pere kohta. Ei olnud meil kellelgil midagi halba öelda. Ah jaa! Ema peseb ise nõusid ja teeb tütre toa korda ka.

Allikas: Pohlak Tohlak, Facebook

Read more...

neljapäev, 12. september 2019

Rahvuslased korraldavad laupäeval, 14. septembril 2019 Tallinnas piketi ja nõuavad Eesti lahkumist Euroopa Liidust

Rahvuslased korraldavad laupäeval, 14. septembril 2019 Tallinnas Vabaduse väljakul  Kaarli puiestee ja Pärnu maantee ristmiku Jaani kiriku poolsel nurgal iga-aastase piketi, nõudmaks 2003. aastal samal kuupäeval toimunud võltsrahvahääletuse tulemuste tühistamist ja Eesti lahkumist Euroopa Liidust (lüh. EL). 16ndat korda (s.o 16. aastat) samal kuupäeval toimuv pikett kestab kella 15-st kuni 17-ni.
1928.a  väljaantud brošüüris Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust” kirjutab riigivanem Jaan Tõnisson (lk.5): „Rahva ülim vara on rahvuslik vabadus ja riiklik iseseivus”.

  Kuuludes Euroopa Liitu võtavad iga aastaga ühe enam maad hingeline tühjus, vaimne orjastumine, kirjeldamatu rumalus. Eesti kõigi aegade tuntuima riigimehe „ülimast varast“ ei räägi enam keegi.
Praeguseks on vallale pääsenud ensvelik valetamise, lömitamise ja pugemise hullus, millist isegi meie ei osanud karta. Põhiseaduslikke Riigikogu valimisi, mis peaksid olema riikluse aluseks, ei ole toimunud  Euroopa Liiduga liitmisest alates, selle asemel levib järjest laialdasem arvutipettus (nn e-valimised), kindlustamaks üleilmastajatest kurjategijatele võimu nii rahva kui riigi üle.Tühjaks jäänud põllumaa ja metsa ostavad üles kahtlased isikud ja/või nende varifirmad. Odavate toiduainete sisseveo läbi Euroopa Liidust on Eesti põllumajandus lakanud toimimast oma rahva toitjana.

Eestit valitsevad võõrvõimude käsilased ja käsualused, kes rikuvad oma peremeeste tahtmise järgi Eesti põhiseadust ja teisi seadusi, kuidas vaid heaks arvavad. Näiteks põhiseaduse järgi peaks Eestis olema käibel vaid oma raha (§ 111), ainus riigipiir määratud Tartu rahulepinguga (§ 122), riigikogu valimised toimuma ühel ainsal päeval (§ 60) ega riigikogu liige olla üheski teises riigiametis (§ 63).
Võimurite kontrolli all olev meedia varjab ja valetab eksitades inimesi.

Identiteedita, vaimsuseta ja tulevikunägemuseta EL-i impeeriumi vaesunud provintsist üritavad lahkuda peaaegu kõik noored. EL-i kuulumisest on saanud Eestile hukatus.

Korraldustoimkonna nimel Jaan Hatto tel. 51 903 374

Foto aastast 2015

Read more...

kolmapäev, 11. september 2019

Intervjuu Mart Helmega Riigikogu avaistungi eel




Riigikogu sügisene istungijärk sai esmaspäeval alguse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme räägib, milline on rahvuskonservatiivide põhiline fookus alanud hooajal.

Read more...

Einar Laigna: Ameerika sõdib seal, kus riigi majanduslikud huvid seda nõuavad

"Sõdu teevad inimesed. Inimesed, kes sellest kasu loodavad. Ameerika sõdib igal pool, kus tema majanduslikud huvid seda nõuavad," sõnas Eesti Eruohvitseride Kogu esimees Einar Laigna, kelle sõnul Eesti julgeolek pole aastakümneid muutunud. "Kui kaks elevanti kaklevad, tallatakse muru ära. Kui arvame muruna, et kahe elevandi kaklemine tagab meile julgeoleku, on tegelikkus vastupidine. Meist ei jää muruna mitte midagi järele," vihjas ta Venemaa ja USA vastasseisule.

Laigna nentis Tallinna TV saates "Mõtleme taas", et USA näitel on näha, et sõda jääb alati aega, mil majandusnäitajad on tipus.  "Viimati näitas Ameerika majandus tõusu 2010 aastal," lausus Laigna.
Eesti olukorras ei ole julgeoleku valdkonnas aastakümnete möödudes Laigna hinnangul suurt midagi muutunud. Oma hinnangut ilmestas ta järgneva võrdlusega: "Kui kaks elevanti kaklevad, tallatakse muru ära. Kui arvame muruna, et kahe elevandi kaklemine tagab meile julgeoleku, on tegelikkus vastupidine. Meist ei jää muruna mitte midagi järele. Ka kaasaegne orjus on niivõrd osav ja peen. Inimene on nii ori, et tal on ettekujutus, et ta on täiesti vaba, tegelikult on ta täielikult aheldatud. Ka röövimine on täna teisel tasemel, see käib pankade kaudu."

Laigna sõnul on praeguses kapitalistlikus ühiskonnas kõik, mis annab kasumit, eetiline ja lubatud. Lubatavus käib läbi skeemitamiste,  sh juriidiliste skeemitamiste ja seaduste väänamise. Näidatakse, et keelatu on tegelikult lubatud. Ja vastupidi. Selline suhtumine hävitab aga rahva eetilise ellusuhtumise.
"Läänemaailmas liikuma läinud moraalne kaos on nagu epideemia. Nimetame loodusseadusseaduste ja objektiivsete eetikaseadustega vastuolulist elustiili uueks normaalsuseks, aga millega see lõpeb? Ajaloofilosoofina ütlen, et ligineme kohutavale apokalüptilisele katastroofile ja seda kõikides eluvaldkondades. Üks on eetiline meeletu mandumine, teine pragmaatiline arusaam kõlblusest. See on kapitalismi hind. See, mis annab kasumit, on õigustatud."
Laigna lisas, et kõik tendentsid näitavad, et on jõutud üleüldisesse kriisi. "Kriis on esmalt moraalne, elatakse vales. Kui arvame, et valede meetoditega saavutame õige eesmärgi või selleks, et maailmas tõde maksma panna, tuleb hästi palju valetada, lõpeb see krahhiga."

Allikas: http://www.pealinn.ee/poliitika/einar-laigna-ameerika-sodib-seal-kus-riigi-majanduslikud-huvid-seda-n175692

Read more...

Soome migrandid sooviksid põlissoomlased välja saata ja kasutada Soomes inglise keelt

Soome rahvasaadik Sebastian Tynkkynen on postitanud sotsiaalmeediasse väljavõtted tuntumate ja mõjukamate migrantide seisukohtadest, mille kohaselt eelistaks nad põlissoomlased üldse maalt välja saata ja hakata kasutama Soomes inglise keelt.
Helsingi linnavolikogu liige Husu Hussein (pärisnimega Abdirahim Hussein Mohamed) kirjutas, kuidas ärkaks esmaspäeva hommikul ja uudistest antaks teada, et Soomes pole enam ühtegi põlissoomlast (Hussein kasutab nende kohta halvustavat väljendit persu). Et nemad ja kõik teised kliimamuutuse eitajad on maalt välja saadetud ja polegi vahet, kuhu. Kas keegi igatseks neid, küsib Hussein.

Värske rahvasaadik Hussein al-Taee kirjutas, et Soomes elades on ta õppinud, et kui koosolekule tuleb kasvõi üks välismaalane, siis minnakse kohe üle inglise keelele. Sama põhimõte kehtib tema väitel ka ujulas, lisades juurde märksõna burkini. See ei tähenda tema väitel, et kelletki midagi ära võetakse, vaid kõik saavad midagi juurde. Al-Taee sõnadest võib järeldada, et Soomes võiks üle minna inglise keelele ja kanda peakatteid burkasid.
Paljud soomlased on nüüd hirmul, et rahvuslased, keda praegu taga kiusatakse ja kelle sõnavabadust piiratakse saadetaksegi ühel päeval maalt välja, ametlikuks keeleks saab Soomes inglise keel ja kõik kannavad burkasid.

Soome ühiskond on rahvusluse ja migratsiooni teemal lõhenenud, seda eriti pärast 2015. aasta pagulaskriisi, mil Soome võeti korraga vastu ligi 30 000 migranti. Nüüd ollakse nendega ühelt poolt hädas, teiselt poolt aga ei julgeta seda tunnistada. Kannatajaks on lisaks pagulastele kõik vähemused, kellesse on hakatud halvasti suhtuma. Pärast pagulaskriisi on Soomes tugevnenud rahvuslikud meeleolud, seda näitab põlissoomlaste toetuse kiire kasv. Vanad erakonnad nagu keskerakond on Soomes langenud aga täiesti põhja.
Lisaks rahvuslastele on Soomes aktiviseerunud migrandid, kes on koondunud ja kelle soov on põlissoomlased üldse välja saata.

Read more...

teisipäev, 10. september 2019

MATTI ILVES: Rahvuslik populistlik AfD saavutas ajaloolise võidu Saksimaal ja Brandenburgis

Äsja saavutas populistlik partei Alternatiivne Für Deutschland (AfD) kahel otsustaval Ida-Saksamaa riigivalimisel ajaloolise võidu, suurendades märkimisväärselt oma toetust, kuid jättes tahapoole CDU ja SPD.

Valimistulemused on oluline löök Saksamaa globaalset meelt koalitsioonile Merkeli kristlike demokraatide (CDU) ja sotsiaaldemokraatide (SPD) vahel, mis mõlemad kaotasid tuhandeid ja tuhandeid valijaid AfD-le.

Saksimaal sai AfD ligi 28 protsenti häältest, Brandenburgis kogus partei aga 23,6 protsenti häältest, tehes sellest mõlema idaosa Saksamaa suuruselt teise partei.

Berliini AfD juht Georg Pazderski nimetas valimistulemusi „suureks õnnestumiseks”.
Esialgne küsitlusanalüüs näitab, et partei suutis mobiliseerida mitusada tuhat isikut, kes polnud kunagi varem hääletanud.
AfD kasvas vastupidiselt - 2014. aastal kõigest 9,7 protsendilt - ligi 28 protsendini. Ka vasakpoolsed rohelised saavutasid tagasihoidliku koha, saades umbes 8,6 protsenti häältest.
Sama mustrit nähti ka Brandenburgis.

SPD toetus kahanes 31,9 protsendilt 2014. aastal 26,2 protsendini, samal ajal kui CDU toetus kahanes 15,5 protsendini (23 protsendilt 2014. aastal). Ka vasakpoolse Die Link partei toetus langes 2014. aasta 18,6 protsendilt 10,7 protsendini.
Eile nägi AfD, et Brandenburgis on nende toetus tõusnud 12,2 protsendilt 2014. aastal 23,6 protsendini.
Fakt, et AfD on suutnud tõusta oma praegusele valimispositsioonile - hoolimata sellest, et ta oli alles kuueaastane, ja vaatamata sellele, et peavoolu ajakirjandus maalis seda rassistlikult parempoolse parteina - pole midagi imelist.

Iga valimise möödudes muutub üha selgemaks, et Saksamaa jaoks on Alternatiiv tegelikult Rahvapartei.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Henn Põlluaas Riigikogu avaistungil: “Koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile au.”

Riigikogu esimees Henn Põlluaas avaistungil kõnelemas.

Poliitilise kultuuri mõttes on Eestil veel palju arenguruumi, ütles Riigikogu esimees Henn Põlluaas parlamendi uue hooaja avaistungil ning märkis, et vastasseisu väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni välistamine, koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile ega ka peavoolumeediale au.

Avaldame Henn Põlluaasa kõne täismahus:

Lugupeetud Eesti Vabariigi president, president Rüütel, Riigikogu liikmed, peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslike institutsioonide esindajad, ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Mul on hea meel tervitada teid uue sügisistungjärgu alguse puhul.
Eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabariigi sajandat juubeliaastat. Ka käesolev aasta on juubeliterohke: 135 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest; 150 aastat laulupidusid; 100 aastat eesti riigikeelt; 30 aastat trikoloori taasheiskamisest Pika Hermanni torni ja 30 aastat Balti ketist.
Ka Riigikogu tähistas tänavu enda sajandat juubelit, mille puhul anti välja nii spetsiaalne postmark kui raamat Eesti parlamentarismi ajaloost.

Eesti parlamentaarse demokraatia ajaloo pikkus ei ole võrreldav tuhande-aastase Islandiga. Kuid meie parlamentaarne demokraatia algas samal ajal Soome, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola ja mitmete teise riikidega.
Aastal 1920 kiitis Asutav Kogu heaks põhiseaduse, mis oli üks demokraatlikumaid Euroopas, võimaldades ka rahvaalgatuslikke referendumeid. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka meie tänane põhiseadus.
Neliteist aastat hiljem tõi Pätsi-Laidoneri riigipööre kaasa muutused. Algas nn vaikiv ajastu. Riigikogu tegevus peatati. Poliitilised oponendid suukorvistati ja tõrjuti riigielu juurest eemale. Riigivanem Päts asus enda mandaati ületades ja põhiseadust rikkudes ise riiki juhtima. Poliitilist valitsemismudelit iseloomustas autoritaarsus ja presidentaalne riigikord.
Diskussiooni ja tõelise demokraatia puudumine oli kindlasti üks põhjustest, mis viis meid totalitaarse okupatsioonirežiimi vangistusse, kus kõik allus Moskvale, kommunistlikule parteile ja selle väärastunud ideoloogiale.

Mälestus iseseisvusest ja euroopalikust demokraatiast elas edasi rahva südames terve okupatsiooni aja. Tahe ja oskus oma eesmärke realiseerida ning poliitilisi asjaolusid ära kasutada, tõi meid NSVL-i lagunedes tagasi vabadusse. Kakskümmend kaheksa aastat tagasi kuulutas Ülemnõukogu siinsamas saalis koostöös Eesti Komiteega välja Eesti taasiseseisvumise. Saime uuesti hakata üles ehitama omaenda riiki, parlamentaarse demokraatiaga riiki, kus kehtib võimude lahusus ning demokraatlikud väärtused ja inimõigused on tagatud igale inimesele.
Võimude lahususe printsiip tähendab erinevate võimuharude, seadusandliku, täitevvõimu ja kohtute funktsioonide selgepiirilist määratlust ja tasakaalustatust. Kui kaob tasakaal, kannatab demokraatia. Kõik tasandid peavad mängima põhiseaduses neile ette nähtud mandaadi ja reeglite järgi. Tsiteerides Lennart Meri’t: „Ei saa mängida malet, tehes vahepeal kabekäike“.

Austatud kolleegid!
Poliitika on vaidluste, läbirääkimiste ja kokkulepete kunst. Just Riigikogu on koht, kus rahva tahte alusel sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid ja tehakse otsuseid. See ei tohiks olla konfliktide loomise või kultiveerimise paik. Parlamendil on roll, mida keegi teine täita ei saa. Me esindame siin kõik eesti rahvast. Ka siis, kui valimistulemused poliitilistele oponentidele ei meeldi.
Siit jõuan 2019. aasta Riigikogu valimisteni, kus enim hääli sai Reformierakond, talle järgnesid Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja kõige viimasena Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Läbirääkimiste tulemusena moodustati uus enamuskoalitsioon Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel ning selle alusel formeeriti ka valitsus, eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Koalitsioon esindab suurimat osa Eesti valijate tahet. Tegemist on demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil mõistuspäraselt leppida.
Pikale veninud koalitsiooniläbirääkimiste tõttu jäi meie kevadine tööperiood lühikeseks. Seda olukorda tuleb nüüd kindlasti parandama hakata. Järgnevate kuude ja aastate jooksul, tuleb üha tugevamini pingutada, et seadusandlike meetmete kaudu võtta vastu ja viia ellu Eesti elu edasiviivaid otsuseid ja põhimõtteid.

Lugupeetud riigikogu liikmed,
Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda.
Vihkamine on emotsioon. Riigi juhtimine ja parlamenditöö peab olema ratsionaalne tegevus. Kahjuks domineerivad Eestis sageli just emotsioonid. Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamisega.
Enese-kriitiliselt öeldes on Eestis poliitilise kultuuri mõttes veel palju arenguruumi. Vastasseisu väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni välistamine, koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile ega ka peavoolumeediale au.
Siinkohal tahan aga kutsuda ka koalitsiooni, sealhulgas enda erakonna esindajaid, enamale vaoshoitusele, et mitte ise anda võimalust enda sõnade teisitimõistmiseks või pahatahtlikuks ärakasutamiseks.

Head kolleegid,
Eesti Vabariik on ja jääb demokraatlikuks, suveräänseks parlamentaarseks rahvusriigiks, mis on loodud eesti rahva kustumatu enesemääramisõiguse alusel selleks, et säilitada eesti rahvust, keelt ja kultuuri. See on raiutud meie põhiseadusesse. Just see peab olema kõikide põhiseaduslike institutsioonide vältimatuks imperatiiviks. Just seda põhimõtet ja eesmärki oleme me kõik kohustatud täitma. Ma ei väsi seda kordamast. Selleks oleme ka Euroopa Liidu ja NATO liikmed.
Samas peame me rahvusparlamendina seisma hea, et Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika, traditsiooniliste euroopalike väärtuste diskrediteerimine ning varjatud föderaliseerumistendentsid ei ohustaks meie põhiseaduslikke imperatiive. Euroopa Liit peab olema ja jääma suveräänsete riikide liiduks.
Meie tegemised ja toimetamised on paratamatult seotud muutuva rahvusvahelise olukorra ja poliitikaga. Meile on oluline, milliseks kujuneb Brexit, mis saab  Euroopa Liidust. Peame hoolega jälgima Venemaad seoses viimase agressiivsuse ja sõjaliste õppustega. Sanktsioonide leevendamine ilma, et Venemaa oma käitumist muudaks, ei tule kõne allagi. Kahjuks teeb ENPA-s juhtunu meid ettevaatlikuks. Siit tulenevalt on NATO tugevam kohalolek Eesti julgeoleku peamisi prioriteete, nagu ka transatlantiliste suhete tugevdamine meie suurima liitlase USA-ga. Oluline on muidugi heade suhete jätkumine ja süvenemine kõikide meie liitlaste ja sõpradega.

Head kolleegid!
Juubeliaastal oleme harjunud vaatama minevikku, nii tegin ka mina. Minevikust jõuame aga läbi praeguse ajahetke tulevikku. Me peame jätma oma lastele ja lastelastele kauni, stabiilse ning eduka Eesti. Riigikogu peab aktiivselt panustama pikaajaliste probleemide lahendamisse. See nõuab Riigikogult rohkem omaalgatust, enda rolli ja sõltumatuse suuremat teadvustamist ning ainult kvaliteetsete ja otstarbekate seaduste vastuvõtmist. Kindlast aitaks see tõsta ka rahva usaldust Riigikogu, kui institutsiooni, vastu. Väljakutsete arv ja haare, mida peame seadusloomes lahendama on suur. See töö on raske, kuid kindlasti inspireeriv ja innustav.
Loodan väga, et meie töö Riigikogus saab olema rohkem koostööaldis ja teineteist mõistev, sest üheskoos suudame me Eesti jaoks palju rohkem ära teha, kui seni või teineteisele vastandudes. Soovin teile kõigile head uue hooaja algust, kainet mõtlemist, lugupidamist kolleegide suhtes ja tulemuslikke diskussioone!
Elagu Eesti, elagu demokraatia!

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/henn-polluaas-riigikogu-avaistungil-koalitsiooni-ja-valitsuserakondade-suhtes-valede-ja-hirmude-levitamine-ning-eesti-maine-rikkumine-valismeedias-ei-tee-opositsioonile-au/
  ______________
 Harri Kingo: ETV võlgneb rahvale selgituse
----
Märkasin, et välja kuulutatud kava kohaselt pidi ETV-s ülekanne Riigikogust algama kl 15.00. Kuid sel kellaajal mingit ülekannet Riigikogust ETV kanalilt ei alanud. Näidati mingeid lühifilme. Samal ajal, alates 15.00-st, vaatasin Delfit ja seal oli kõik korrektne - ülekanne algas kl. 15.00 ja Põlluaas pidas kõnet.

ETV näitas kogu Põlluaasa kõne ajal mingeid seosetuid lühifilme. Alles siis kui sõnas sai Kaljulaid, lülitus ETV Riigikokku ja ülekanne Riigikogust algas.

Teisisõnu: ETV jättis Põlluaasa avakõne üle kandmata, alustades ülekannet Kaljulaidi kõnest. Ma ei näinud ETV ekraanil ka mingeid vabandusi, et tehniline rike või selgitusi, miks nii oli.

Minu meelest oli selline tegu ETV poolt äärmine nahaalsus ja täiesti väär - jätta ära ülekanne RK esimehe Põlluaasa avakkõnest ja alustada ülekannet hetkest, mil Kaljulaid sõna sai.

ETV võlgneb rahvale selgituse, miks ETV ei kandnud üle RK esimehe Henn Põlluaasa kõnet. Loodan seda selgitust kuulda õhtuses Aktuaalses Kaameras.
 

Allikas: Facebook

Read more...

Väljasureva ühiskonna voorused

Allikas: Facebook
___________
Sellises ühiskonnas elame me just nüüd ja praegu!
M.I.

Read more...

esmaspäev, 9. september 2019

"Räägime asjast" 08.09.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-08092019/
 

Read more...

Riigiprokuratuur ei näe Tarandi poolt SAPTK raha väljapetmises kuritegu – tegu olevat lihtsalt vaimuka naljaga

Endine eurosaadik Indrek Tarand 26. mail 2019 sotsiaaldemokraatliku erakonna valimispeol restoranis Platz. Foto: Scanpix

Riigiprokuratuur asus seisukohale, et Indrek Tarandi poolt SAPTKlt 2000 euro väljapetmises puuduvad kuriteo tunnused ning et Tarandi poolt raha endale jätmise kavatsuse väljendamise näol on tegu mitte vara omastamise tahte manifesteerimise, vaid retoorilise kalambuuri ehk vaimuka naljaga. Varro Vooglaiu sõnul näitab see otsus taas, et õiguskaitseorganitele ei saa Eesti Vabariigis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota.

Riigiprokuratuur otsustas oma 16. augusti määrusega mitte rahuldada Vooglaiu poolt SAPTK nimel esitatud kaebust Põhja Ringkonnaprokuratuuri otsuse peale mitte algatada Tarandi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 201 alusel, mis keelab vara omastamise.
Riigiprokurör Alar Kirsi poolt allkirjastatud määruse kohaselt pole Põhja Ringkonnaprokuratuur eksinud asudes seisukohale, et Tarandi poolt SAPTKlt 2000 euro väljapetmises puuduvad kuriteo tunnused. Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole manifesteeritud Tarandi soov pöörata SAPTK vara enda kasuks.

Ühelt poolt küll Riigiprokuratuur nendib, et vara „enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks“ ning et „asja enda kasuks pööramise korral […] piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma.“
Riigiprokuratuuri selgituste kohaselt võib „omastamise manifesteerimine […] ilmneda väliselt tajutavas teos, mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi kas ise või võõra asja või vara omanikuna käituda.
“Kogutud materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, et I. Tarand oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud.” – Riigiprokuratuur
Samas ei nõustu Riigiprokuratuur Vooglaiu hinnanguga, nagu nähtuks Tarandi käitumisest vara omastamise kavatsus.
„Antud juhul ei esine  I. Tarandi käitumises talle topelt üle kantud 2000 euro omastamise manifesteerimist. […] Puuduvad andmed, et nimetatud summa oleks omastatud, st kulutatud, ära raisatud vms, samuti et ta oleks kinnitanud, et ta on 2000 euro uus omanik. Tagastamise faktilise toimumise ajavahe käesolevaks ajaks ei ole ebamõistlikult suur, et see annaks aluse käsitleda 2000 euro üleminekut I. Tarandi omandisse,“ selgitab riigiprokurör Kirs.
Ühtlasi lisab ta, et „ERR portaalis avaldatud lause „Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu“ ei ole kindlasti tõsiseltvõetav manifisteerimistahte avaldus, vaid pigem retooriline kalambuur, millega ta ei kuuluta ennast selle raha omanikuks.“

„Kogutud materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, et I. Tarand oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud. Ilmselt ta soovib raha tagastamist teha tülikaks raha omaniku poolt tsiviilmenetluse käivitamisele suunamisega. Nimetatud asjaolud aga ei ole aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks,“ leiab Riigiprokuratuur kokkuvõtteks ja toob välja, et soovi korral võib SAPTK pöörduda oma raha tagasi saamiseks tsiviilkohtu poole.
Vooglaiu sõnul teeb Riigiprokuratuuri seisukoht nõutuks ja üksnes kinnitab veendumust, et Eesti Vabariigis on teatud inimesed „võrdsemad“ kui teised, elades sisuliselt väljaspool lehtivat õigust.
Rohkem kui Tarandi käitumine valmistab pettumust tõdemus, et õiguskaitseorganitele ei saa Eestis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota.
„Tarand võib võõrast vara omastada ja seejuures veel irvitada, kuulutades rahvusringhäälingu vahendusel avalikult vara omastamise kavatsust. Prokuratuur ütleb aga oma kõrgeimal tasandil seepeale, et tegu on lihtsalt “retoorilise kalambuuri” ehk naljaga ja ongi kõik. Sellel, kelle raha on pihta pandud, on aga paraku raske sellises käitumises midagi naljakat näha,“ selgitab Vooglaid.

„Rohkem kui Tarandi käitumine valmistab pettumust tõdemus, et õiguskaitseorganitele ei saa Eestis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota. Sellised otsused võtavad inimestelt ära usu õigussüsteemi toimimisse ja oma põhiõiguste kaitstusse. Tarandi puhul on aga selge, et tegu on lihtlabase petisega, kel puudub elementaarne väärikus,“ ütles ta kokkuvõtteks.
Vooglaiu sõnul ei ole ta veel kindel, milliseid samme Tarandilt raha tagasi saamiseks järgnevalt ette võtta, sest õiguskaitseorganite poolt kehtiva õiguse ausameelsele rakendamisele on kujunenud olukorras raske loota.

Allikas: https://objektiiv.ee/riigiprokuratuur-ei-nae-tarandi-poolt-saptk-raha-valjapetmises-kuritegu-tegu-olevat-lihtsalt-vaimuka-naljaga/

Read more...

Marju Lepajõe: Euroopa häbeneb kristlust ja osa eestlasi on hakanud häbenema eestlust

Euroopa häbeneb kristlust ja osa eestlasi on hakanud häbenema eestlust, kuid rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla, ütleb Tartu Ülikooli patristika ja klassikaliste keelte õppejõud Marju Lepajõe Postimehele antud intervjuus.

Lepajõe sõnul "Euroopas justkui häbenetakse kristlust, mis on ometi andnud Euroopale kõige olulisemad asjad" ning niisamuti on osa eestlasi hakanud häbenema eestlust.
Moslemite kohta küsib Lepajõe, miks nemad ei ehita oma kodus üles selliseid riike, kuhu kõik tahaksid elama minna. "Euroopa ja kristlus on selles mõttes võitnud, et kõik tahavad siia tulla, pika pingutuse viljadest osa saada," leiab Lepajõe.

Poliitkorrektse keelekasutuse ja eufemismidega rääkimise kohta ütleb Lepajõe, et kui vältida pidevalt tõe rääkimist, siis inimene moondub.
Loe lähemalt Postimehest.

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/496-marju-lepajoe-euroopa-haebeneb-kristlust-ja-osa-eestlasi-on-hakanud-haebenema-eestlust

Read more...

pühapäev, 8. september 2019

Pühapäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Krakovi peapiiskop: LGBT-liikumine ja sooideoloogia on võrreldavad punase katkuga

Krakovi peapiiskop Marek Jędraszewski. Foto: Wikimedia commons

Krakovi peapiiskop Marek Jędraszewski ei peljanud võrrelda Teise Maailmasõja järel Poolat vaevanud nõukogude ideoloogiat parasjagu leviva sooideoloogiaga: „Punane katk ei kägista enam meie maad. See aga ei tähenda, et uus, sarnane mõtteviis ei pürgiks võtma võimu meie endi hingedes, südametes ja meeltes. See pole punane, vaid vikerkaarevärviline.“

Krakovi peapiiskop sõnas Krakovi Püha Maria basiilikas fašismivastase ülestõusu 75. aastapäeva puhul peetud missa jutluses, et LGBT- ja sooideoloogia on võrreldav Poolat omal ajal kägistanud punase katkuga.
Jędraszewski sõnul tallab sooideoloogia jalge alla inimese väärikuse, kuna oma eesmärkidelt on „vikerkaarenuhtlus“ uusmarksistlik, vahendab „Irish Times“.
Päev enne seda julgustas peapiiskop kaitsma „tõde, et mees ja naine on loodud elama koos ja saama lapsi.“

LGBT-liikumine on peapiiskopi avalduse hukka mõistnud. „On vastumeelne, et kirikumees nimetab meid nuhtluseks,“ ütleb homoliikumises osalev Bartosz Staszewski. 
„Kirik ei kiida heaks kahjulikke ideoloogiaid, halbu seadusi ja moraaliliberalismi.“
Peapiiskop Jędraszewski ei ole esimene Poola kõrgem vaimulik, kes kritiseerib seksuaalideoloogiat. Piiskop Ignacy Dec deklareeris Jasna Góras juulikuus palveränduritele peetud jutluses, et kirik ei kiida heaks kahjulikke ideoloogiaid, halbu seadusi ja moraaliliberalismi.
Piiskop rõhutas, et seksuaalideoloogia on kahjulik perede terviklikkuse seisukohast. „Ütleme „ei“ peredele ja rahvale kahjulikule seksuaalideoloogiale, ütleme „ei“ LGBT-ringkondade programmides leiduvale moraaliliberalismile, ütleme „ei“ kooseluseadusele, ütleme „ei“ halbade seaduste koostamisele,” rääkis Ignacy Dec Poola kõige tähtsamasse pühamusse kogunenud palveränduritele.

Toimetas Roland Tõnisson.

Allikas: https://objektiiv.ee/krakovi-peapiiskop-lgbt-liikumine-ja-sooideoloogia-vorreldavad-punase-katkuga/

Read more...

Avalik kiri Kultuuriministrile ja Keskkonnaministrile, 7.09.2019

Riik on seni simuleerinud pühapaikade kaardistamist ja laseb pärandil hävida

Lugupeetud Rene Kokk ja Tõnis Lukas! Hiite Maja sihtasutus tervitab kultuuri- ja keskkonnaministri kohtumist, kus arutati looduslike pühapaikade olukorda. Tunneme samuti heameelt, et Muinsuskaitseameti algatusel on viimastel aastatel kaardistatud sadakond pühapaika. Samas tuleb nentida, et Keskkonnaministeeriumi 5.09 pressiteates jagatakse valeteavet looduslike pühapaikade olukorra ja kaardistamise kohta. Juhime tähelepanu, et Kultuuriministeerium peatas looduslike pühapaikade täiemahulise kaardistamise 2015. aastal, seni on kaardistatud vaid tühine osa Eesti pühapaikadest, senises tempos jätkates kaob või hävib enamik pühapaiku, Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet on takistanud seni kaardistatud pühapaikade avalikustamist ja kaitsmist.

Kultuuri- ja Keskkonnaministeeriumi arengukavades kirjeldatakse looduslike pühapaikade tähtsust meie maastikule ja kultuurile, tuuakse esile nendega seotud traditsioonide elavust ning rõhutatakse nende haruldust ja ohustatust. Kahjuks pole kaunitele sõnadele seni vajalikke tegusid järgnenud.

Looduslike pühapaikade päästmisel on raisatud väärtuslikku aega

Looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020 näeb ette pühapaikade kaardistamise kogu Eestis. Valitud metoodika võimaldab kaardistada ca 15% kõige hõlpsamalt leitavatest pühapaikadest ning jätab ülejäänud saatuse hooleks. Kokku hoitakse eelneva arhiivitöö, aga eelkõige kohaliku elanikkonna metoodilise küsitlemise arvelt. Kuna enamik pühapaiku jääb kaardistamata ja ka tehtud töö tuleb hiljem üle teha, on tegemist säästu-uuringuga ning riik simuleerib pühapaikade kaardistamist. Kuna enamiku pühapaikade leidmine on võimalik vaid vanemaealist elanikkonda metoodiliselt küsitledes, tähendab kaotatud aeg kaotatud pühapaiku.

Kuigi arengukava on lõppemas, on tänaseks jõutud säästu-uuring teha vaid viiendikus Eestist, ehk 16 kihelkonnas. Keskkonnaministeeriumi teatel on kaardistatud kokku 147 pühapaika. Hiite Maja SA analüüsis uuringute aruandeid ning selgus, et tegelikult on kaardistatud 115 ajaloolist looduslikku pühapaika (üheks on arvestatud sama pühapaiga eri osade kirjeldused). Neistki on mitmed paigad andmete vähesuse tõttu kantud kaardile tinglikult. Lisaks on kaardistatud kümneid selliseid paiku, mille varasema pühaks pidamise kohta puuduvad andmed ja mis ei liigitu ajaloolisteks looduslikeks pühapaikadeks. Kaardistatud paikade seas leidub ka omajagu selliseid, mis on juba avalikustatud kaitsealuste objektidena. Keskmiselt on kaardistatud 7,2 ajaloolist pühapaika kihelkonna kohta. Nende paikade kaardistajad on teinud head tööd, kuid sama ei saa öelda riigi kohta.

Käimasolev uuring on pikk samm tagasi. Aastatel 2008-2013 kaardistati Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA eestvedamisel pühapaigad täies mahus 4 kihelkonnas ja eeluuring tehti 6,5 kihelkonnas. Maastikul leiti üles ja kirjeldati 247 pühapaika (Muhus 56, Juurus 28, Põlvas 88 ja Võnnus 75), nende hulgas on inventeeritud 58 ristipuude paika (Põlvas 31 ja Võnnus 27). Ilma ristipuudeta on täiemahulistes uuringutes inventeeritud kokku 189 pühapaika, mis teeb kihelkonna keskmiseks 47,3 pühapaika. Võrdlevas säästu-uuringus (analoogne praegusele Muinsuskaitse säästu-uuringule) kaardistati kihelkonnas keskmiselt 14,7 pühapaika. Tööd tehti olukorras, kus Kultuuriministeerium rahastas arengukava eelarvest vaid 3,8% ning suurema osa rahast hankisid uurimisasutused ise.

Käimasoleva arengukava raames on raisatud maksumaksja raha ja ühist pärandit

Peab märkima, et praegune riigihangete korras toimuv säästu-uuring on kujunenud asjatult kalliks ja raiskab maksumaksja raha. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogus valmis 2014. a senistele uuringutele ja kogemustele tuginedes üksikasjalik eelnõu kõigi Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade kaardistamise jätkamiseks. Kultuuriministeeriumi hinnangul oli selle eelarve põhjendamatult suur. Eelarve kohaselt olnuks ühe pühapaiga kaardistamise ja inventeerimise maksumuseks 1057 eurot. Käimasolev Muinsuskaitseameti juhitud säästu-uuring aga on kulutanud ühe pühapaiga kaardistamiseks 2651 eurot. Kui võtta arvesse üksnes ajaloolised looduslikud pühapaigad, on muinsuskaitse projektis ühe paiga kaardistamise maksumus veelgi suurem - 3389 eurot.

Antud juhul tuleb tõdeda, et kokkuhoid on raiskamine. Ja mitte üksnes rahas. Kuna Kultuuriministeerium peatas 2015. aastal pühapaikade täiemahulise kaardistamise, siis on järgnevatel aastatel viimaste mäletajate kadumise tõttu kadumas ehk hävimas kuni 3000 looduslikku pühapaika. Selline raha raiskamine ja pärandi hävida laskmine ei ole võimudele üllatuseks. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja sihtasutus hoiatasid Kultuuriministeeriumit 2015. a korduvalt, et nende valitud tee mõjub pühapaikadele hukatuslikult. Võimud vastasid paraku vaid jõuvõtetega: Kultuuriministeerium kinnitas ametnike kitsas ringis koostatud küündimatu arengukava ja Muinsuskaitseamet asus ise uuringuid korraldama.

Paraku ei ole riik jõudnud vajalikus mahus rahastada ega korraldada ka käimasolevat säästu-uuringut. Kuigi Kultuuriministeeriumi arengukava kohaselt peaksid kõik kihelkonnad olema kaardistatud 2020. a lõpuks, kulub senises tempos jätkates selle töö tegemiseks veel 18 aastat. Teisisõnu peaks Muinsuskaitseameti juhitud säästu-uuring lõppema alles aastal 2037.

Võimud takistavad pühapaikade avalikustamist ja hoidmist

Kahjuks on võimud teinud olulisi takistusi ka pühapaikade olemasolevate kaardiandmete avaldamiseks. 2018. a alguses toimunud Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu koosolekul andis Hiite Maja sihtasutus nõusoleku kanda valmivale pühapaikade kaardile ka Muinsuskaitse projekti käigus kaardistatud pühapaigad. Paraku tegi Muinsuskaitseamet kannapöörde, heitis Hiite Maja SA eksperdinõukogust välja ja lõpetas meiega igasuguse koostöö. See on kummaline, sest Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava tekstis on Hiite Maja SA kirjas kui üks arengukava kaastäitjaid.

2018. a olime tunnistajaks, kuidas suurte metsafirmade soovil, Muinsuskaitseameti heakskiidul ja Keskkonnaministeeriumi toonase asekantsleri Marku Lampi eestvedamisel kõrvaldati looduslike pühapaikade kaart esmalt Metsaregistrist ja seejärel ka Maa-ameti geoportaalist. Ühtegi konkreetset ja vettpidavat näidet kaardi vigade kohta pole seni koostajatele esitatud. Metsaärimeeste vastuseis on jäänud tänaseni arusaamatuks, kuna kaardile kantud pühapaigad moodustavad kogu metsamaast 0,13% ja erametsast veelgi vähem.

Keskkonnaministeeriumi tsensuuril on oma hind. Kuna pühapaikade andmed võeti metsaregistrist maha, raius eraomanik tänavu kevadel lagedaks Väike-Maarja vallas asuva Aburi hiie. Aburi hiis oli varem kantud ka RMK pärandkultuuri kaardile, kuid vales kohas. Alles peale hiiemetsa maharaiumist parandas RMK oma vea. Andmete puudumisele viidates raius RMK aga tänavu suvel Viru-Nigula vallas maha osa Pärna küla hiiemetsast. Sealgi on ametlikul kultuurimälestiste kaardil viga. Juba 2014. a valminud Muinsuskaitseameti ekspertiisis toodi kaardiviga esile ja paluti parandada, kuid Kultuuriministeeriumi bürokraatia tõttu on selle ja paljude teiste kaitsealuste pühapaikade asukohaandmed juba aastaid veninud. Kui palju hävib võimude tsensuuri või tegevusetuse tõttu pühapaiku tegelikult, selgub edaspidi kaardiandmete analüüsi ja inspektsioonide käigus.

Looduslike pühapaikade kaart parandab riigi vigu ja edendab säästvat metsamajandust

Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. a alguses Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ning Maa-ameti koostöös. Kaardi tellis FSC säästva metsanduse standardi asutus. Alates 21.03.2018 peavad FSC kontrollitud puidu serti omavad enam kui 300 metsaettevõtet tõendama, et nad ei kasuta pühapaikadest raiutud puitu. Seejuures on välistatud kõikide pühapaikade puit sõltumata sellest, kas nad on ametlikus registris või mitte. Lähtudes FSC ettevaatuse printsiibist ja arvestades seda, et paljud pühapaigad on metoodiliselt inventeerimata-piiritlemata, või on kaardil punktobjektina, lisati kaardil pühapaikadele 50 m kaitsevöönd. Kaart on teavitav, ei sea kellelegi mingeid kitsendusi ning on abivahendiks mh FSC vabatahtlikku serti kasutavatele ettevõtetele ja paljudele huvilistele. Sarnases staatuses on näiteks RMK pärandkultuuri kaart.

See on esimene ja ainus, pühapaikade uurimisasutuste andmetele tuginev ja kogu Eestit hõlmav kaart, kuhu on kantud seni kaardistatud ja avalikustatud ca 1200 erinevat pühapaika. Kaardi aluseks on Maa-ameti erinevatel kaardikihtidel leiduvad kirjed ning senistelt uuringutel saadud andmed. Kaardi koostamisel parandati vead, mis leiti Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste, RMK pärandkultuuri ning Keskkonnaameti loodusmälestiste ja ristipuude kaardilt. Leitud vigu parandatakse jooksvalt ka edaspidi. Järjekorras on näiteks Mulgi valla Sudiste küla Kaprali hiiepuu, mille märge asub kultuurimälestiste kaardil puu tegelikust asukohast 80 m eemal. Kultuurimälestiste kaarti ja seadust järgides võib maaomanik selle hiiepuu ja ümbritseva metsa praegu maha raiuda.

Looduslike pühapaikade kaarti haldab ja arendab edasi Hiite Maja sihtasutus. Hiljuti lisandus kaardile 30 pühapaika, kihelkondade kiht ja tehti mitmeid täpsustusi. Rahastamist ootab kaardile kantud paikade täielik inspekteerimine ning vajadusel andmete täpsustamine. Suurim ülesanne on aga pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamine. On ju praegusel kaardil vaid ca neljandik pühapaikadest.

Koostöös vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik on pühapaikade kaart praegu avaldatud veebilehel http://hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus/.

Riigi senine tegevus pühapaikade hoidmisel on olnud küündimatu

Kahjuks peame tõdema, et Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti senine tegevus looduslike pühapaikade kaitsmisel on olnud küündimatu ja võimaldanud ning kohati ka otseselt tinginud pärandi kahjustamist, rüüstamist ja rüvetamist. Muinsuskaitseseadust meelevaldselt tõlgendades ja andmeid varjates on lubatud pühapaikades pea takistamatult raiuda, mürgitada, loomi karjatada jms. MH on need riigiasutused lubanud reostada ja mürgitada pühi allikaid. Sellise tegevuse ulatusest annab aimu 2018. a Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA koostöös tehtud uuringu kokkuvõte Rüüstatud pühapaigad: http://hiis.ee/files/ryystatud_pyhapaigad_2018.pdf

Tallinna ametikoridoridest lähtuv paradigma näeb looduses reeglina kultuurimälestiste vaenlast. Mälestisi kaitses võitleb Muinsuskaitseamet loodusjõudude, taimede, lindude, loomade ja putukate vastu. Inimtekkeliste mälestiste puhul on see teatud määral asjakohane. Pühapaikades aga tähendab igasugune haljastamine ja majandamine võitlust pühapaikade vastu. Seejuures on jäetud täiesti tähelepanuta looduslike pühapaikade tähendus ja nendega seotud tavad meie rahvakultuuris. Valitsev paradigma ei arvesta sellega, et loodus on osa meie kultuurist ja looduslikud pühapaigad looduslike isereguleeruvate objektide ning aladena on meie kultuuripärand.

Vaja on olulist suunamuutust

Võimud pole seni tähelepanu pööranud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendile, mille Eesti 2008. a heaks kiitis. Selle dokumendi kohaselt on looduslikud pühapaigad meie vanimad ja rahvaomased looduskaitsealad, mida tuleb hallata ajaloolisi tavasid järgides pühade paikadena.

Eesti mälu ja traditsioone edendava uurimisasutusena ei saa me jätta märkimata, et Muinsuskaitseameti ja Keskkonnameti töötajate hoolimatu suhtumine meie rahvakultuuri ja sealhulgas esivanemate tarkustesse pole mitte üksnes moraalitu, vaid võib seada ohtu ka inimeste tervised ja elud. Kooskõlas rohkete rahvapärimustega kaugemast ja lähemast minevikust on ka tänapäeval tähelepanuväärselt sageli juhtumeid, kus pühapaigas meelega või ka teadmatult rüüstanud inimene saab selle järel ootamatult tõsise terviserikke, või sureb. Mõnigi kord jätavad sel moel oma elu kahetsusväärselt noored inimesed.

Isegi kui riigiametnikud ei leia olemasolevate seaduste alusel võimalust seada maaomaniku kavatsustele pühapaigas kitsendusi on ametnikel moraalne kohustus lisada kooskõlastusele teave, et kavandatud tegevus pole kooskõlas hea tavaga ning võib rahvakultuuri kohaselt tuua kaasa tööde tellija ja teostaja haiguse või surma. Sarnaselt tuleks ametnikel pühapaikade maaomanikke juba ennetavalt suunata ja juhendada head tava järgima. Eesti riigi roll ei tohiks piirduda vaid keelamisega, vaid peaks pakkuma ühiskonnale traditsioonide vaimus ka suunamist ja juhendamist.

Me mõistame, et ajaloolisi hiietavasid pole seni alati võimalik teaduslikult põhjendada. Ilma teadusliku tõestuseta hoiame ja edendame ka koorilaulu, rahvatantsu ja paljut muud meie rahvale ja kultuurile omast.

Tänavu 1.05 kehtima hakanud Muinsuskaitseseadus määratleb looduslikud pühapaigad eraldi mälestise liigina. Loodetavasti teeb see kaitsealuste pühapaikade osas lõpu senisele arheoloogiakesksele loodusvaenulikule lähenemisele ja pühapaikade rüüstamisele. Hiite Maja sihtasutus kutsub Eesti võime üles juhinduma pühapaikade haldamisel edaspidi IUCNi juhendist, käivitama kiiremas korras pühapaikade täiemahulise kaardistamise ja tagama tingimused pühapaikadega seotud vaimse pärandi edasikestmiseks. Oleme hea meelega valmis tegema koostööd Teie ja kõigi teiste institutsioonide ja asutustega, kes soovivad sisuliselt pühapaikade heaks tegutseda. Eesti juured on hiites.

Lugupidamisega

Ahto Kaasik
Hiite Maja SA juhatuse liige

Kuva: Aburi hiie lageraie suvistepühal 9.06.2019


Allikas: Facebook

Read more...

laupäev, 7. september 2019

Siseminister Mart Helme: sisekaitse reserv on kiireks reageerimiseks ootamatute kriiside korral

Siseminister Mart Helme koos saatjatega kagupiiril.

Hiljuti rääkis üks sallivuslaste seltskond müütilisest Helme eraarmeest ja siseminister andis neljapäeval väikese ülevaate sellest, millega tegu on.

Augustis teatas siseministeerium sisekaitse reservi loomisest, mis aitaks kriiside korral tagada kiiremas korras julgeoleku. Eelarve selleks on 20 miljonit eurot, kuid siseminister Mart Helme ei öelnud Delfi ajakirjanikule, kust raha võetakse.

“See pole mingi Helme eraarmee, nagu mõned hullud on püüdnud ajakirjanduses presenteerida,” teatas siseminister Mart Helme. “Teeme lähinädalate jooksul pressikonverentsi, kus selgitame, mis asi see müütiline eraarmee on. Kogu töö on lõpusirgel ja me leiame reservidest need 20 miljonit.”
Mart Helme sõnul on sisekaitse reservi vaja näiteks olukorras, kus mõnes naaberiigis on loodus-või tehnoloogiline katastroof, ja ühtäkki on tegemist tuhandete inimestega, kes tahavad Eestisse tulla. “Siis tuleb piirivalvet tugevdada, menetleda sadade, võib-olla ka tuhandete kaasusi, leida neile peavari, neid toitlustada, kord tagada,” kirjeldas ta.

Teine ohutegur on massirahutused, kuhu sekkuvad rohelised mehikesed, ja siis võib juhtuda, et NATO ütleb: see on riigi siseasi, meie teid aidata ei saa; kaitseväge ei saa seadusega rakendada, sest see pole otsene sõjaline konflikt, Kaitseliit aga on vabatahtlik üksus, kus mehed tegelevad riigikaitsega töö kõrvalt.
“Sisereserv kui siseriiklik üksus võtaks selle probleemide puntra lahendada. See on kulukas, aga riik peab olema valmis ennast kaitsma,” täpsustas Helme. “Kolme mere initsiatiiviga on 12 riigipead Eestisse tulemas, neid on vaja turvata, mõnikord on vaja iga piirimeeter kinni panna, aga praeguste jõududega on see väga raske. Kui meil on professionaalne üksus, mis on välja õpetatud tegelema nende väljakutsetega, siis saame need inimesed suunata kiiresti sinna, kuhu on vaja.”

Siseministri sõnutsi on 20 miljoni leidmiseks kõik analüüsid on tehtud. “Me peame muretsema relvastuse, varustuse, kaasajastama väljaõppe – tegu on küll reservi kaasamisega, aga kõik see maksab,” lisas ta.
Ajakirjaniku küsimusele, mille arvelt need 20 miljonit ikkagi tulevad, vastas Mart Helme, et riigieelarve pole selline nähtus, kus kõik peab tulema millegi arvelt. “See on prioriteetide küsimus ehk see, mida peame tähtsaimaks. Laual on idee teha riigieelarve audit. Vaatame üle, kui palju on üldse riigieelarves selliseid kulusid, mis on seal tiksunud aastaid ja aastakümneid, mis kunagi olid vajalikud, aga tänasel päeval enam pole, vaid on stagnatsiooni ja inertsi tunnusteks,” selgitas Helme. “Raha leidub alati,” lisas ta.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/siseminister-mart-helme-sisekaitse-reserv-on-kiireks-reageerimiseks-ootamatute-kriiside-korral/

Read more...

Rahvusvahelise ekspertrühma raport leidis Eesti e-valimiste osas mitu kriitilist kohta

OSCE/ODIHR valimiste ekspertrühm vaatles sel kevadel neljandat korda riigikogu valimisi. Lõppraporti kohaselt leidis ekspertrühm sel korral e-valimiste osas mitu kriitilist kohta.
Näiteks tuuakse raportis ühe punktina välja, et e-valimiste osas ei ole valimisteenistus suures osas arvestanud võimaliku siserünnakuga, mille käigus on teoreetiliselt võimalik hääletuse salajasust rikkuda.
Valimisteenistuse sõnul ei pea aga OSCE väide tõele kuna nad on siserünnaku võimalusega arvestanud ning raportis kirjeldatud võimalik hääletuse salajasuse rikkumine on aksepteeritav risk ja võimalus mitu korda e-hääletada maandab seda riski.

Edesi lugege siit: https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/rahvusvahelise-ekspertruhma-raport-leidis-eesti-e-valimiste-osas-mitu-kriitilist-kohta/

Read more...

Markus Järvi: pioneeride palee Euroopa tiival on oma nägu – Matti Maasikas




Toomas Sildami hiljutine intervjuu Matti Maasikaga on kõnekaks näiteks Eesti välispoliitikas juurutatud usutunnistusest, mida pole lubatud kahtluse alla seada, nendib Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

reede, 6. september 2019

Valter Austa: VALMISTU, EESTI RAHVAS, VALMISTU !

Allikas: Facebook

Read more...

Brrrr… Rootsis arutatakse võimalust tarvitada kliima soojenemise tõrjumiseks toiduks inimliha

Rootsis Stockholmis toimuval toidumessil Gastro summit arutatakse võimalust tarvitada toiduks inimliha, et seeläbi võidelda kliima soojenemisega.
Rootsi teadlane Magnus Söderlund pakub välja võimaluse tarvitada toiduks inimliha, vahendab Rootsi TV4.

Read more...

EESTI MEEL: Odite sermonis — va vihakõne!



'Vihakõne' tähendus on läänemeresoome keeltes ähmane

Meile levis see umbes viie aasta eest ühe Brüsseli suunise* kaudu inglise 'hate speech'i hädise toortõlkena. Mõiste pidi siinses õiguses juba eksisteerivat vaenuõhutamise n-ö tegevusroima — KarS §151 sätet, mida kohaldati väga harva, täiendama uudse ja eeldatavalt hõlpsamini rakendatava sõnaroimaga.

Ebaseaduslik üritus. See on uus katse poliitkorrektsuse malli seadustamiseks tabusõnade ja -teemade ametliku kehtestamise teel. Meie seadusandlusse sellist õigusmõistet importida oleks aga keeruline, kui mitte võimatu, sest põhiseaduse §45 järgi meil tsensuuri ei ole, ent teatud teemasid ja märksõnu avalikust käibest sürjutada muidu kui tsenseerimisega oleks raske.



☻ «Vihakõne on uus, iseseisev, kujunev õigusmõiste. Vihakõne on avalik suuline või kirjalik arvamuseavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust päritolust, usust, puude[lisuse]st või seksuaalsest orientatsioonist…» — Rait Maruste “Vihakõne vääriks kriminaliseerimist” 30.4.2015 PM-is

Sõnakasutuse kui sellise kriminaliseerimist püüti saavutada üleastumise määratlust abstraktsemaks ning selle eeldatavate tagajärje ja kannatanu piiritlusi ähmasemaks muutes.


☻ «Sõnavabadusega kaasneb ka vastutus, päris igasugust teksti ei tohiks olla võimalik levitada ilma vastutuseta… Kooselu-seaduse debati ajal oli vihakõnel üks sihtgrupp, nüüd [migratsioonibuumi ajal] teine. See tendents Eestis ainult süveneb. Minu arusaam ühiskonna-korraldusest on selline, kus vihakõne sõnavabaduse alla ei mahu.» — Kalle Palling 7.9.2015 PM-online'is

Küsimus on sõnavabaduses. Kuid ka nurjatus katsesvõrdustada sõna ja tegu. See on vastase suu sulgemise üritus ega tulene muust kui poliitkorrektsusele omasest — ja selle tulihingeliste pooldajate jaoks aina valulikumast — argumentatsioonikriisist.

Mida viha all silmas peeti, on õieti sallimatus, mille pelgaid, otsese tagajärjeta väljendusi taheti muuta süüteoks. Õigusloomes niisugune hämamine reeglina viljakas pole. Õnneks ei ole toiminud nüüdki.

Aga avalikkuse ja meediaga on trikk vaat et läbi läinud. Sest eurokomissarid survestavad IT- ja meediagigante tsenseerima “vihakõnet” oma platformidel — to tackle illegal hate speech online — seni n-ö vabatahtlikult, samal ajal kui alla-voolu-ajakirjandus tol alal meeleheitlikult ajuloputust teha üritab.

Vihakõnetamine sai Eestis hoogu juurde kooselu-seaduse menetlusega** ja Soomes migratsioonibuumiga.*** Nii ühe kui ka teise ilmingu vastasrinna vaigistamiseks ja tasalülitamiseks on neile just “vihakõnet” pahaks pandud. Nii on Soome ühiskonnateadur Jukka Sakari Hankamäki täheldanud, et 'vihakõne' ( soome vihapuhe ) on poliitretoorika moesõnaks saanud. Samuti kasutavad seda Soome politsei ja prokuratuur süüdistustes, kuigi tol sildil seadustest lähtudes tähendus puudub.

Allpool on Hankamäki arvamusloo⁂ mugandatud eestindus:

Olukorras, kus mõiste sisu ebamääraseks jääb, on “vihakõneks” loetud ka täiesti asjakohaseid arvamusi ja ka selliseid põhjendatud seisukohti, kus ei sisaldu viha, mis seevastu aga vastuvõtjas vihkamist tekitavad, viidates vihakõne-vastustaja enda vaenulikkusele. See tuleneb asjaolust, et avalikus arutelus kimbatusse ja pärisoludega vastuollu sattuv immigratsiooni pooldaja ise tunnete rägastikus sipleb, kuid vaeguse omaenda vaenu objektile omistab. Psühholoogias tuntakse seda primitiivse tunnete projitseerimisena.

  • Eeldades, et inimene käitub ratsionaalselt ja teeb otsustusi tõesele teabele tuginedes, selle põhjal ka nähtusi hinnates, — ei saa valikuid tunnete, sh viha põhjal teha.
  • Eeldades, et sisseränne koormab põliselanikkonda, tuues kaasa nt toetuskulutuste või tööpuuduse kasvu, korterikriisi süvenemist, tihenevat konkurentsi sotsiaalressursside pärast — tekib laiemas mõttes küsimus riigihüve jagamisest.
  • Eeldades, et võõrrühm toob endaga religioonikonflikte, mida on võimatu lahendada uustulnukate järeleandmatuse tõttu, ning lisaks nõuab põliselanike kohanemist ja heakskiitu võõrtavadele, mis käivad põliselanikele üle mõistuse,
— tulebki küsida: kas vastuseis kõigele sellele on viha?

Vastus: ei ole.

Ega saagi olla. Vastuseisule leidub lihtne mõistlik seletus.

Põliselanik mõtestab oma seisundi ja õigused põlisuse, enesemääramise ja rahvusriigi iseseisvus-põhimõtte ning meritokraatliku arusaama järgi õiglusest, mille kohaselt riigihüvet tuleb enne luua, kui seda saab laiali jagada. Peamiselt peab see saama riigi ülesehitajate ja nende pärijate omaks.

Kui võõrrühma koheldaks võrdselt põlisrahvaga, oleks tegu diskriminatsiooniga, sest uustulnukas saaks oma teenetega võrreldes parema positsiooni kui põliselanik.

Vastuseisu ei saa pidada ka “eelarvamuseks”, kui see hoiak põhineb tegelikkust kirjeldaval teabel nt uustulnukate suuremast kalduvusest kriminogeensusele.

Kui selgitus on mõistlik ja kaalukas, siis ei tohi põliselaniku vastuseisu pidada vihaks, hirmuks, pelguseks vms tundeks, samuti mitte tigeduse, vaenulikkuse või “negatiivse hoiaku” väljenduseks, sest tegu ei ole tingimata vaenu, tigeduse ega hoiakuga, vaid terve mõistuse kaalutlusega, mis riivab immigratsiooni õigustusi.

Ühiskonna terviku seisukohalt võib vastuseis olla positiivne ja praktiline, kuna osutub üldiseks kasuks. Filosoofiliselt võib seda pidada ka õigluse taotluseks. Rääkimata sellest, et see on põhiseaduslik ja kooskõlas sõnavabadusega.

Samas ei tohi ka psüühilise tervise huvides teatud inimlike emotsioonide — kas või viha loomulikku väljendust nt ebaõigluse vastu — muuta küsitavaks, selmet kunstlikult peale suruda eelistatavat hoiakut nagu sallivus.

Nii sisserändu soosivaid ametnikke kui ka immigratsioonibuumi piiareid segavad tervikpildi tajumisel tunded. Tegelikkuses leiame põlisrahvale omistatud võõraviha asemel vaenulikke emotsioone hoopis “vihakõne” vastustajate seas, kust need kerkivad esile eeskätt kahel moel:
• projitseerituna vaenatud kaaskodanikele ja
• nende endi viha väljendusena.

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2016/12/va-vihakone.html

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP