RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 30. november 2010

SELLINE VÕIKS JUBA LÄHIAJAL OLLA EESTI ARMEE



Henn Põlluaas kirjutab: "Kaiteväe ja Kaitseliidu ehk Eesti kaitsevõime arendamisele kodaratesse loobitud lugematutest kaigastest ei hakka siinkohal rääkimagi."
Eriti naljakas on lugu Eesti meraväe arendamisega. Meil on kaks staabilaeva (teine staabilaev osteti Rootsist, ehitati ümber miiniveeskaijast) ja 3 miinijahtiat, viimaste eest maksime miljard krooni ja meie kaitsevõimele pole neist mingit kasu. Üksikuid miine, mis on meie territoiaalvetes, võinuksid edukalt kokkukorjata vanad Saksamaalt kingituseks saadud miinitraalerid.
Naljakas on veel see, et mereväele kavatsetakse osta kiirkaatreid?! Mina arvan, et neid on vaja sõjaolukorras riigijuhtide kiireks põgenemiseks maalt.
Eesti merevägi vajab tegelikult miiniveeskaijaid ja raketikaatreid, see on peaaegu kõik, mida väikeriik endale lubada saab. Teistes väeliikides niivõrd kentsakaid otsuseid pole õnneks tehtud. M.I.

Read more...

NSBOGI´ST

Poliitkorrektsete rünnak alternatiivsaitide vastu

Posted in nsblogi@politician.com on 29. nov 2010 by Maximus Germanus Meridius
Hiljuti suleti eesti keelsele alternatiivsaidile koduks olnud peadomeen terra88.com, mis majutas mitmeid poliitkorrektsusele  mitte alluvaid veebidomeene. Võimalik, et serveriomanikule jõudis  meelsuspolitsei nõue ja nii tuligi serveriomanikel otsida mingisugune põhjendus, et peadomeen maha võtta.
Sellegi poolest on tõenäoliselt juba lähiajal kadunud veebileht uuesti üleval uues asupaigas.

Read more...

UUDISED VANGLAPLANEEDIST

Wikileaks luubi all


Postimees

Wikileaksi tabas uue paljastuse eel küberrünnak

Taas USA võimudega seotud salajast informatsiooni avaldada lubanud organisatsiooni Wikileaks veebilehte tabas suuremõõtmeline küberrünnak.
Wikileaks teatas rünnakust Twitteri vahendusel, kirjutab BBC News.
Samuti kinnitas organisatsioon, et info jõuab avalikkuseni ka siis, kui Wikileaksi internetikülg kasutajatele kättesaamatuks jääb. Sel juhul avaldatakse USA välimisministeeriumi saladokumendid maailma ajalehtedes.
Info puudutab USA suhteid mitmete riikide, muuhulgas näiteks Venemaa ja Iisraeliga. «Materjal, mille me peagi avaldame, puudutab põhimõtteliselt kõigi maailma riikide suuremaid probleeme,» ütles Wikileaksi rajaja Julian Assange.
USA on materjalide avaldamist tauninud, väites, et sellega pannakse paljude inimeste elu ohtu. Assange on aga öelnud, et tema arvates kardavad võimulolijad hoopis seda, et peavad oma tegude kohta vastust andma.
Allikas

USA poliitik: Wikileaks tuleb kuulutada terroristlikuks rühmituseks

USA vabariiklasest parlamendisaadiku sõnul tuleks kümneid tuhandeid USA diplomaatilisi dokumente avaldanud veebisait Wikileaks kuulutada terroristlikuks organisatsiooniks.
«See on isegi tõsisem kui füüsiline rünnak ameeriklaste vastu, see on hullem kui sõjaline rünnak,» ütles Kongressis New Yorgi osariiki esindav Peter King eile kohalikule raadiojaamale 1010 WINS-AM.
King nõuab USA justiitsminister Eric Holderilt ja välisminister Hillary Clintonilt kiiret tegutsemist Wikileaksi ja selle asutaja Julian Assange'i vastu.
«Wikileaks kujutab selget ja kohest ohtu Ühendriikide rahvuslikule julgeolekule,» ütles ta.
Vabariiklane tahab, et USA võimud esitaksid Assange'ile süüdistuse spionaažis ja kutsus Clintonit kindlaks tegema, kas Wikileaksi saaks ametlikult määratleda kui välismaist terroristlikku organisatsiooni.
«Niimoodi saame nende varad arestida ja tabada igaühe, kes neile toetust, annetusi või ükskõik millist abi annab,» ütles King.
__________________
Milleks Wikileakes kuulutada terroristlikuks organisatsiooniks? Nii on muidugi kõige kergem, saladokumente tuleb aga lihtsalt hoolikamalt varjata. Edu Wikileaksile! M.I.

Read more...

BH RUZZLAND KIRJUTAB:

Venemaa on tõeline maffiariik PDF Print E-kiri
Esmaspäev, 29 november 2010 14:29
WikiLeaksi avaldatud USA diplomaatide raportitest selgub, et Venemaal valitsevad maffia ja bürokraatia.

Ühes dokumendis kirjeldab USA diplomaat, kuidas Venemaa luureteenistused ja riiki juhtivad ametnikud teevad koostööd kuritegeliku maailma autoriteetidega, vahendab Ilta-Sanomat.

Diplomaadi sõnul on see sümbioos nii tugev, et Venemaast on saanud tõeline maffiariik.

Teises dokumendis nimetatakse peaminister Vladimir Putinit endiselt Venemaa mõjuvõimsaimaks juhiks, kuigi nimeliselt on number üks president Dmitri Medvedev.

Sama analüüsi järgi on Putini võim siiski märkimisväärselt nõrgenenud, sest ka tema pole Vene bürokraatiat omale allutada suutnud.

USA diplomaadid on avastanud, et Vene ametnikud jätavad Putini käsud sageli täitmata.

Read more...

ERSP KODULEHELT

ERSP.EE TOIMETUS SOOVITAB


(29.11.2010) Päevavideo: “Siis kui rahvused surevad
”. Vaadake ja mõelge. Kas ei ole juba hilja ja kes seisavad multikultuuristamise taga?  http://www.youtube.com/watch?v=iTLB3wFM9nU




EUROMÜÜT MÕRANEB


(29.11.2010) Euroraha ei ole Saksamaale loodetud eeliseid toonud. Võrreldes Rootsi või Šveitsiga on ka paremaid teid.


Kuid avalik arvamus väidab, et Saksamaa saab eurost siiski kasu. Kuieksisteeriks Saksa mark, siis oleks see sedavõrd tugev, et saksa eksportijatel oleks sellega probleeme. Näiteks Itaalial oleks omaodava valuutaga maailmaturul selged eelised. Tugev Saksa mark aga oleks hoopiski takistuseks.

Lõppkokkuvõttes olevat euro margast kasulikum, olenemata sellest, et Saksamaa peab ühisraha heaks pidevalt abipakettidesse maksma.Olenemata kõikidest euro päästerõngastest olevat Saksamaa euroala suurim kasulõikaja.

On see õige või mitte? Investoritel on ammugi põhjust seda küsida. Sel aastal on euroala börsid kehvasti edenenud: halvemini, kui teisedturud Euroopas ja maailmas. 20 finantsiliselt kehvema riigi pingereason kuus euroala liikmesriiki.

Analüüs näitab, et euro ei ole elanikkonnale toonud eeliseid, mida 1990-ndatel aastatel propageeriti. Pigem on see rahaliit, mis kutsub üles suurema üldsuse kulul üha enam võlgu võtma.

Paljud eurotsooni riigid on elanud suurema üldsuse kulul.Europooldajate argument oli, et suurem valuutatsoon toob ainulteeliseid. Hindade läbipaistvus, planeeritavad kaubandussuhted,valuutavahetuse kadumine - kõik see pidi kaasa tooma suuremamajanduskasvu. Paraku on aga reaalsus hoopis teistsugune, nimelt oneuroala väliste riikide näitajad oluliselt paremad kui selleliikmetel, nii majanduskasvu, börsikasu kui võlgade suhtes.

Alates euro kehtestamisest 1997. aastal on EuroStoxx 50 56% tõusnud.Aastas on see 3,2 % - arvestades vahepealseid suuri kursikõikumisi onsee kesine tulemus. Swiss Market Index seevastu on 172 % tõusnud,aastas 7,5%. Rootsi OMX on koguni tõusnud 234%. Saksa aktsiaindeks on seevastu aastas kasvanud 6,2 % ja itaalia MIB hoopis -1,4%.

Ka majanduskasvu suhtes on euroala ja mitteeuroala näitajad üpris erinevad. Rootsi, kes lükkas euro tagasi, majandus on 1997. aastast keskmiselt 2,5% kasvanud. Norra, kes ei ole EL liige majandus kasvas 2,5%. Valuutaliidu suurim riik Saksamaa saavutas seevastu 1,3% ja
Itaalia 0,8%.

Euroala riikide võlad on niisamuti jõudsalt kasvamas ning vastupidiselt Maastrichti leppele on Saksamaa täna de facto vastutav teiste euroriikide võlgade eest. Eurost kasusaamise müüti paraku majanduslikud näitajad ei toeta.

Võlgade kasv:http://www.welt.de/multimedia/archive/01264/WamS_Grafiken_Euro_1264307z.jpg



Welt Online, 28. november 2010 http://www.welt.de/wirtschaft/article11265500/Der-Mythos-von-den-Vorteil en-des-Euro-broeckelt.html

Read more...

SÕLTUMATU INFOKESKUSE TEADE

1. detsembri riigipöördekatse mahasurumisel hukkunute mälestuskoosolek Trüki E-mail
30. november 2010

SI-319

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 15 korraldab IRL Ühendus Rahvuslased kõnekoosoleku Tondipoiste mälestusmärgi juures, et mälestada kadette, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise ajal.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument on püstitatud neljale sõjakooli kadetile Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Mälestussamba kavandas Amandus Adamson. See avati 1928. aastal. 1941. aastal see lammutati. Mälestussammas taastati ja taasavati 2009. Skulptuuri taastas Jaak Soans.

`See monument näitab eestlaste rahvuslikku võitlusvaimu ja meelekindlust, kahetsusväärselt on 1. detsembri sündmused vajumas unustusehõlma, kuid nagu me teame on ajalool omadus korduda, meenutame kasvõi 2007. aasta aprillimässu. Kindlasti tuleb Tallinnas edasi minna Kommunismiohvrite monumendi rajamisega, mis on meie võlg kommunismiohvrite ees,` lausus Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe, kes on ka üks kõnekoosoleku esinejaist.

Riigipöördekatse taustast annab ülevaate Vello Salo:

1. detsembril 1924 toimus relvastatud riigipöördekatse Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga, mis pidi haarama mitut linna, ent piirdus varahommikuse tulevahetusega Tallinnas ega häirinud sealgi tavalise tööpäeva kulgu. Veretöö, milles sai surma 37 isikut, viis läbi Eestimaa Kommunistlik Partei. Partei keelustati ja kadus Eesti avalikult poliitiliselt areenilt kuni nõukogude okupatsioonini, mis tegi sündmusest „töörahva ülestõusu“ müüdi.

1. detsember oli üks Kominterni korraldatud relvaoperatsioonidest maailmarevolutsiooni eskaleerimiseks (nt Gruusias 1921, Saksamaal 1923, Bulgaarias ja Mongoolias 1924, Hiinas 1927). Interventsiooni teostamiseks Eestis loodi Moskvas 16. IX 1924 „Kominterni Eesti sektsiooni sõjaline kolmik“, millele lubati Punaarmee staabi „täielikku salajast toetust ja kaasabi“. Kolmikusse kuulusid Otto Rästas, Rudolf Vakmann ja sõjalise spetsialistina Punaarmee peastaabi ohvitser Harald Tummeltau. Punaarmees teenis tollal palju eesti päritolu N Liidu kodanikke, kellest loodi interventsioonisalk. See pidi haarama võimu, kuulutama välja „töörahva valitsuse“ ja kutsuma selle nimel appi riigipiiril ootavad Punaarmee üksused. Eestis värbas osalejaid Jaan Anvelt, kes sai selleks Kominternilt rohket rahalist toetust.

Tegeliku rünnakuplaani järgi, mille koostasid Karl Trakmann (Punaarmee peastaabi ohvitser) ja Nikolai Riuhkrand-Ridolin (endine Punaarmee brigaadikomandör) Tallinnas vahetult enne rünnaku algust, formeerisid Leningradist saadetud  Punaarmee komandörid 14 lööksalka riigikogu, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, politseiasutuste, raudteejaamade ja peapostkontori hõivamiseks. Ründajate staabiülema (Punaarmee peastaabi ohvitser Karl Rimm) aruande järgi allus talle 249 meest, relvastuseks 3 püstolkuulipildujat, 55 vintpüssi, u 150 püstolit ja 70 käsigranaati. Meestest oli N Liidust saadetuid 40-50 (sh vähemalt 14 ohvitseri); N Liidu palgalistest Eestis (N Liidu saatkond, „Dobroflot“, „Tsentrosojuz“) osales 1. detsembri sündmustes üle 40.

1. detsembril kell 5.15 läks Punaarmee komandöride juhatusel rünnakule u 160 meest (2 salka ei rünnanud). Tulevahetustes langes 9 korrakaitsjat ja 12 ründajat (kokku surmasid ründajad 25 isikut – sh une pealt 4 ohvitseri ja 4 kadetti, tänaval ühe ministri, ühe ohvitseri ja 6 tsivilisti). Tabati 10 punaarmeelast. Venemaa Kommunistliku Partei poolt 29. novembril antud korraldus ettevalmistuste peatamiseks ilmselt Tallinna ei jõudnud.

Interventide juhid (välja arvatud peastaabi komissar Valter Klein, kes põgenes N Liidu saatkonda, kus suri ja kuhu maeti) ning hulk osalejaid pages N Liitu. 19. aprillil 1925 pidasid nad Leningradis aruandekonverentsi.

1. detsembri sündmuste puhul väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal hukati välikohtu otsusel 155 veresauna korraldamises osalenut; aastaid hiljem represseeris N Liit hulgaliselt nii intervente (sh Tummeltau, Anvelt, Rimm) kui ka korrakaitsjaid (N Liidu okupatsiooni ajal 1941 Eestis, sh riigivanem Fr. Akel).

Allikas: IRL Ühendus Rahvuslased, Vello Salo
Kontakt: vsalo@solo.ee

Read more...

esmaspäev, 29. november 2010

"POSTIMEES":

foto: ELMO RIIG/SAKALA

Ilves kutsus valimiste eel üles võtma vastut

President Ilves kirjutas täna ennelõunal alla otsusele kuulutada välja riigikogu valimised 6. märtsil 2011. Eelhääletamine Eestis algab juba iseseisvuspäeval, 24. veebruaril.
«Valimiste eel kutsun teid arutlema ja mõtlema vastutuse üle. Ma pean silmas igaühe vastutust teha võimalikult tark valik. Aga ka erakondade ja kandidaatide vastutust pakkuda välja ühiskonda paremaks muutvaid ideesid,» ütles Ilves.
Ilvese sõnul on poliitiline vastutus midagi hoopis enamat, kui sundseisus poliitiku otsus oma ametikohast loobuda.
«Esmajoones on see vastutus selle eest, et rahva võim ka tegelikult toimiks. Esindusdemokraatia ei tähenda, et me loovutame valimispäeval vastutuse riigi ja ühiskonna eest erakondadele. Kodanikud ei loovuta, vaid annavad tähtajalise volituse langetada ühiskonna ja riigi edasiliikumiseks vajalikke otsuseid,» sõnas Ilves.
«Muidugi jääb meile õigus oma valikut hiljem kahetseda. Aga vastutus selle eest, mida ja keda me valime, lasub ikkagi meil. Valimata jätmine vastutusest ei vabasta. See võtab õiguse nõuda paremat,» ütles Ilves.
Teisena tõi Ilves välja poliitiku vastutuse. «Poliitik vastutab oma tegude eetilisuse ja seaduslikkuse eest täpselt samuti nagu iga kodanik. Iga nupuvajutuse ja käetõstmise taga on tuhandete inimeste, ettevõtete, vahel kogu rahva saatus.»
«Iga rahvaesindaja vastutus on seejuures isiklik ja avalik. Rahva ja ajaloo hinnata. Seda vastutust ei saa veeretada ei erakonnale ega fraktsioonile. Ja teisipidi: mõne poliitiku inetut tegu ei saa otsejoones omistada tervele riigikogule, ammugi mitte demokraatiale tervikuna,» ütles Ilves.
«Kolmandaks – meil lasub vastutus, õigemini kohustus olla nõudlik. Erakonnad pakuvad välja neid poliitilisi lahendusi, mida nad parimaks peavad. Nendel teemadel, mida nad peavad oluliseks. Valdkondades, milles nad peavad end asjatundjateks. See on nende õigus,» sõnas Ilves.
Ilves aga rõhutas, et valijal on õigus öelda: ma arvan teisiti. «Et oluline on hoopis muu küsimus ning nõuan sellele lahendust. Valijal on õigus tahta ausat ja eetilist valimiskampaaniat, mille sisu ja vorm vastavad seadustele. Ärme unusta, et just rahvas annab 6. märtsil allkirja poliitikute töölepingule.»
Eesti on piisavalt väike riik ja meil on piisavalt targad inimesed, et kõik on jätkuvalt võimalik. Kuni me unistamast ja tahtmast ei väsi, siis ongi kõik võimalik. Valimistel on igaühel meist üks hääl – ei enam, ei vähem. Soovin Teile valimiseelseks ajaks kodanikutunnetust, oma isikliku vastutuse adumist ja oma hääle tarka kasutamist.
____________________
Kui valin Juhani, saan Jaani, nii kui üks kommentaator ütles ja see on tõesti tõsi, sest ei loe eriti meie valik vaid otsustavad on kartelli-erakondade tagatutagatubades koostatud valimisnimekirjad.
Seepärast on õigem valida väikeerakondi (need on enamasti eestimeelsed, rahvuslikud), või siis üksikkandidaate.
Näitame poliitkartellile, et nende võim pole igavene, hoolimata ebademokraatlikust valimisseadusest. M.I.

Read more...

EINAR LAIGNA KIRJUTAB:

Achilleuse kilp, Herakles ja kaitsetahe

Picture
Pilt: brangolf.da.ru
"Mehe kätt oma poole ju raud ise tõmbab!"Odüsseia, XVI, 294 ja XIX, 13

Ajalugu on terviklik protsess, ta üksikud epohhid ei ole üksteisest eraldatud mingite veekindlate vaheseintega nagu oleks üksiku ajastu või ajaloo aeg midagi täiesti originaalset ja ainulaadset, millel pole minevikuga mingit tegemist. Me kanname endas kogu minevikku, seda mitte ainult bioloogiliselt, sarnanedes kõiges oma esivanematele, nende pikale reale tagasi ajaloo hämarusse, oleme "nemad" täna. Sama kehtib mentaalsusajaloo kohta ja lõpuks ajaloo sisu, ta mõte, mis tuleneb olemasolust ja selle mõtestamisest endast, jõud, mis määravad ja kujundavad ajaloolist protsessi – need on ikka needsamad, mis alati.
Tavateadvuse nõrkus on ajaloolise mälu ülim lühiajalisus, seda nii ontoloogilises kui fülogeneetilises plaanis. Suurim eksitav illusioon on progressi mõiste emotsionaalne läbielamine teadvust ja suhtumist kujundava faktorina ja ajaloolise regressi mittetunnistamine vaatamata ajaloo faktidele. Sõna areng emotsionaalse terminina on midagi muud kui teadusliku mõistena, kus ta tähendab ainult kujunemist ja muutusi. Kokkuvõtteks: iseenese, oma aja ja ajaloo mõistmisel on terve rida takistavaid tegureid, mis tulenevad inimeluea lühidusest ja traditsiooni mittetundmisest. Ajaloolised rahvad, kes loonud kultuure ja riike, on alati kiivalt tundnud ja pühaks pidanud minevikku – püha minevikku ja toetunud alati sellele, mis kunagi olnud. Tuleb mäletada endisi aegu – kultuuris olelev inimene omab ajaloolist mälu, ta olevik on alati pika ja auväärse ajaloo, püha mineviku käesolev ajahetk.
Vanad eeposed täitsid minevikus seda ajaloolise mälu osa, suusõnalises elavas traditsioonis ajalugu oli lugulauludes elav ja kestev. Eeposed on kangelaste ajastu ajalugu. Seda on ka Homerose "Ilias" ja "Odüsseia".
Ajaloo, eriti kaugema ajaloo tundmine kahandab meie enesekindlust ja arvamust nagu oleksime meie ajaloolise progressi, inimkonna arengu tipp. Tavakujutlus ürginimesest ja tema füüsilisest väljanägemisest ja intellektuaalsetest võimetest, tema maailmanägemusest ja selle mõistmisest ning olemasolu mõtestamisest ega vasta tegelikkusele.
Progressi mõiste emotsionaalne käsitlus teadvuselemendina ei ole hea eeldus ajalooprotsessi mõistmiseks.
Põgus pilguheit Homerose aegadesse veenab meid selles, et maailmas ei ole olemuslikult midagi uut ja Trooja sõja kangelase Achillesue kilp, mida laulikust ajalookroonik peensusteni kirjeldab on terviklik maailmakontseptsioon, kokkuvõte inimlikust elust, sellest mida kaitsti ja millega kaitsti.


Kilp kui sümbol ja kui relv

Kilp on kantav kaitserelv ja valmistati antiigis nii puust kui punutud, nahast, metallist ja kombineeritult (näiteks puu, nahk ja metall). Varakeskajast hakatakse kilpe märgistama isiku perekonna või kogu rahva sümboolikaga vappidega.
Kilp sümboliseerib kaitset, pelgupaiga otsimist (NATO kilp), ta on kaitsev, naiselik jõud. Ikonograafias iseloomustab kilp nii jumalikkust kui kangelaslikkust. * Egiptuse sõja-jumalanna Neith kannab kilpi kui atribuuti. Kreekas oli kilp Arese ja Ateena atribuut, mis koos turvisega tähendab kaitset. Turvis kui riietusese kaitses õlgu ja rinda, kilp kogu keha. Kilp koos odaga sümboliseerib meheiga, vastuvõtva relvana aga tähendab naiselikkust ja kaitset.
Kreeka kilp oli ümmargune, hilisemal ajal ovaalne – 1,5 m pikk, külgedel väljalõigetega, mida nimetati kergjalaväe bäooti kilbiks. Amatsoonidel oli kasutusel poolkuu-kujuline kilp – pelte.
Rooma scutum oli ristkülikukujuline kumer või ristkülikukujuline lõigatud otstega kogu keha varjav kilp, mis on tänapäeval uuesti kasutusele võetud politseiüksustes, karabinjeeridel ja mujal, kus on taas kasutusele võetud ka vanarooma taktika.
Roomas oli kasutusel ka ümmargune kilp – clupeus, läbimõõt 1 m – ja seda kasutati ratsaväes.
scutum – kilp, päikeseketas, millest tuleneb sõna scutatus – kilbikandja.
clipeum – medaljon
parmula – igasugune ümmargune kilp kreeklastel
parmatus – kilbiga relvastatu


Mõõk kui mehelikkuse ja mõistuse sümbol

Euroopa kultuuriruumis algas teadlik mõõgakultuur Vana-Kreekas. Kreekakeelne sõna mahaire (lad. culter) tähendab lühikest kaheteralist mõõka (lad. gladiolus), mida kasutati ohvrilooma tapmiseks. Seda võib pidada ka noaks. Nuga tähendab ohvrit, viha, surma. Noaga lõikamine on eraldamine, tükeldamine, ka vabastamine.
Kahe teraga nuga, gladiolus, sümboliseeris Vana-Kreeka kultuuris jõudu, väge, distsipliini ja mõõdukat kooskõla. Ühel Vana-Kreeka vaasimaalil kujutatakse Orfeust lüüraga, kes tapetakse just niisuguse lühimõõgaga. Asjatundmatu arvates võidakse selles näha militaarset agressiooni kultuuri vastu. Vana-Kreeka mõttemaailmas sümboliseeris see aga hoopis külma mõistuse distsipliini ja korrastatud elu võitu instinktide ja emotsioonide spontaanse elu üle.
Mõõk (lad. gladius) on tahte aktiivne aspekt, mis tähistab võimu, valitsemist, õiglust kaitset, autoriteeti, kuninglikkust, juhti, vaprust, jõudu, valvsust, füüsilist hävitamist ja karskust. Mõõk on mehelik printsiip, aktiivne jõud ja koos tupega (lad. vagina) kui naiseliku vastuvõtva printsiibiga ka falloslik.
Metafüüsilises mõttes on mõõk mõistuse, arusaamise, selguse ja otsustusjõu sümbol, intellekti läbitungiva jõu ja vaimse otsustusvõime sümbol, pühakute ja kangelaste puutumatuse sümbol.


Trooja sõda ja doorlaste sisserändamine

Trooja sõda algas umbes aastal 1240 eKr. Ahhaialaste kavatsuste ja huvide kohaselt ei tahetud piirduda ainult suure saagiga, vaid eesmärgiks oli jõuka ja soodsa meretee ääres paikneva riigi vallutamine. Trooja piiramine aga venis ning vastu ootusi linn kiiresti vallutada kandsid ahhaialased ise suuri kaotusi ja usus välksõja õnnestumisse ei olnud ka nende tagala piisavalt ette valmistatud.

Trooja sõja sündmusi ja ahhaialaste tagasipöördumist Trooja alt käsitlevad Homerose surematud eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Olgu kohe öeldud – "Ilias" ei ole poeesia, vaid riimistatud ajalookroonika, milles töödeldud suusõnalisi pärimusi, kuid nagu ajalugu on seda mitmete teiste eeposte puhul tõestanud, säilib suusõnaline pärimus verbaalses kultuuris ülitäpselt ja moonutamatult.
Trooja sõda kurnas ja nõrgestas ahhaia-Kreekat ning Thykididese arvates (I, 12) tungisid 80 aastat pärast Trooja sõda, seega – 12. sajandi keskpaiku, Kreeka territooriumile dooria hõimud, kes tõid endaga kaasa raua kasutamise haruldase ja edaspidi kogu elu kujundava oskuse. Kreeka traditsioon jutustab mükeene suguvõsast perseiididest pärit Heraklese järglaste tagasitulekust oma esivanemate maale.


Achilleuse kilp kui kosmoloogiline maailmapilt

Homeros "Ilias" XVIII 468-608

Homeros annab Achilleuse kilbi valmistamise kohta üksikasjalise ja väga täpse kirjelduse. Kogu XVIII peatükk on pühendatud relvade tegemisele. Relvameistriks on sepp Hephaistos, kelle soovile vastavalt kakskümmend suud puhusid ääsil tuld, tugevamalt või nõrgemalt, Homeros kiidab meistri oskust (470).

474–475 on loetletud materjalid, mida sepp kilbi tegemisel tarvitas: vask, lüütina, kuld, hõbe. Juba nende metallide koos kasutamine viitab kõrgetasemelisele metallide töötlemise oskusele ja tehnikale.

475–477 on juttu alasist, haamrist ja pihtidest.

478–480 "valmistab kõige enne määratu suure ja kindla kilbi, mis on taotud kummi, välkuva äärisega ja viiekihilise." Seega on Achilleuse kilbi kirjelduse puhul tegemist esimeste kirjalike andmetega mitmekihilisest soomusest!

481–482 kõige pealmise kihi peale "nikerdas kunstikalt sepp kujud".

483–489 joonisel A – kilbi keskkohal on maa ja taevas, meri ja rändav, väsimatu päike, täiskuu ja tähtede plejaadid Orion ja Suur Karu.


Suure Karu nimetamine on tähelepanuväärne, sest Trooja linna piiramisest võtsid osa arkaadialased.
Vana- Kreeka ajaloolased räägivad ka mingist Arkaadiast tulnud suguharust. Nendes paikades oli karu püha loom, rituaalse salakultuse objekt. Arkaadia tuleneb sõnast arkades – karu rahvas. Vanad arkaadialased peavad ennast pärinevaks Arkase maa jumalast. Arkas – karu.
Kreeka mütoloogiast selgub, et Arkas oli nümf Kallistuse poeg. Kallistus on aga väga sarnane jahijumalanna Artemisele. Praegu tähendab Kallistus taevalaotuses Suurt Karu ja Arkas Väikest Karu.
Erilised tootemlikud ja maagilised jõud, mida omistati karule ulatuvad Kreekast kaugele põhjapoolsetele aladele. Merovingide aegsed ardennid selgitavad nime Ursus (lad. karu) andmist kogu kuninglikule dünastiale. Nime jõudu näitab ka selletüveliste nimede levikut nagu Ursula. Ja veelgi huvitavam – gallia keeles sõna art või arth ja sellest tulenevad nimekujud Artur, Arthur (hisp Artus) – kuningas, kes oli merovingide kaasaegne ja kuulus samasse müstilisse karu tsüklisse.
Karu kui jõu ja sigiva energia sümbol on laialt levinud vapiloomana: Berliin, Bern, Ðveitsi kantonite vappidel, Pärnu, Halinga vald jne.
Keskmine ring A on seega kreeklaste kosmos, mis tähendab korda, täpsemalt maailmakorda, millel püsib kõik. Kosmos – ordo, kord on see, mille püsib kõik, kogu elu ta kõikides üksikavaldustes.
Kreeklasele tähendas seega elu püsimine ja selle kaitse eelkõige harmooniat, kooskõla kosmilise maailmakorraga ehk täpsemalt selle kehtestamist ajalises maises elus.

Kosmos, kaos, saatus

Kreeklastele tähendas see kolme mõistet, mida kogeti ja elati läbi elu määravate realiteetidena: kaos, kosmos ja saatus.
Jumalad ja saatus (kr moira) on eksistentsi viimased ja kõrgemad alused, saatus võimu ja valitsemise printsiip.
Kosmos on reaalsus, milles jagamatult valitseb saatus ehk seaduspärasus. Saatus tegutseb ja valitseb kosmoses, kuid kosmos kui kord, millel püsib maailmkõiksus piirneb kaosega. Kaos kui alge (kr arhe) ei tunne ühtegi kõrgemat võimu enda üle. Kaos ja kosmos olid ürginimesele kogu olev, ta oleles selles aga "meiena", sugukonna kehana, kogukonnana, hõimuna. Hõim, kogukond ongi sotsiaalne kosmos, kooskõla sellega on kaose võitmine ja võit saatuse üle. See on iseloomulik mistahes folkloorsele, traditsioonilisele teadvusele.
Tegelikkuses realiseerub see lisaks veel rituaalile, milles need kolm – kosmos, kaos ja saatus korrastavad oma vahekorrad. Rituaal on seose mõistega tabu, püha – ja see on kosmiline, sest rituaalis taasluuakse kosmiline olemine.
"Rituaal on rajatud taeva liikumise pidevusele, nähtuste korrale ja rahva käitumisele maa peal. Kui taevased ja maised nähtused toimuvad regulaarselt, siis rahvas võtab neid eeskujuna, peegeldab taevaste nähtuste selgust ja kooskõlastub maiste ilmingute iseloomuga." (4.saj eKr , raamatust Tso Czyan)
Kosmilise korra jäljendamine on "meie" võit kaose üle ja individuaalsel selle "meie" läbi.
Prevaleerib kollektiivne teadvus. Hõim, kogukond on mikrokosmos, kooskõla sellega on kaose võitmine ja võit saatuse üle.
Kaosena on rituaal orgia, dionüüsoslik müsteerium. Just matriarhaadis valitsesid orgastilised müsteeriumid nagu Kybele kultus, mis hilises Rooma impeeriumis keelati ja selle poolehoidjad hukati Roomas ühe öö veresaunas. Nende aeg oli läbi. Naisvõimu iseloomustavad orgastilised rituaalid, millede elavnemist täheldame jällegi uusimal, modernsel ajal ning see on tähelepanuvääriv ilming. Kaos rituaalis on kosmilise harmoonia ületamine, kaost haaramata jääb inimene saatusele alla. Seda elas kreeklane läbi erilise pingega, see oli aluseks ka tema esteetikale.
Herodotos kirjutab: "Surm on inimesele parem kui elu" (Ajalugu 1, 30) ja iga kreeklane teadis seda. Surm on eelindividuaalne olemine kõigiga kooskõlas, "meie"sees. Indiviid elab selles välise orjuse ja sisemise vabaduse vahelises pinges ja võitluses – see on kangelane.

Kuna Homerose kirjeldatud Hephaistose kilp on kunstiteos, tuleb põgusalt peatuda ka kreeklaste kosmose mõistest tuleneval arusaamal esteetikast.
Kosmos on kreeklasele absoluutse ja esteetilise kooslus, kuna ta oli jumalikkuses määratlematu ja teisalt samal ajal inimlikus dimensioonis selge ja mõistetav. Selles koosluses – poolustes, milleks on jumalik-inimlik ühtlasi täiuslikeim kunstiteos. Kosmilise elu seaduspärasus väljendub esteetilise ja eetilise koosluses, loovas Sõnas, logos’es. Ontoloogilis-esteetiline ja eetiline on tervik, universaalne ja seaduspärane, alati õige, inimene sai selles oma olemise mõtte ja ilu.
Just seepärast dekoratiivne ja konstruktiivne – kunst ja käsitöö oli üks. Ta sai selle mitte iseendalt, vaid kõrgematelt jõududelt – alluvad nemadki saatusele. Selles oli inimeste ja jumalate ühtsus – sillaks nende vahel kangelane.
Kosmose täiuslikkus on selles, et see kord, mis loova printsiibi Logose läbi, mis tähendab ka mõistust, omab sophiat – tarkust, organiseerimisvõimet, kujundamist, ka asjade tegemist; harmooniat, mis korraldab asju ja teeb nad tunnetatavaiks ja ühendab erinevad osad kooskõlaks, olles ühtlasi tervis, hüve ja ilu; sümmeetrias, mis loob tasakaalu ja sümfoonias, mis loob kooskõla.

Kuni püsib kord, püsib maailm – kosmos. Korralagedus, korra vastand – see on häving. Korralagedus, korra puudumine ei ole vabadus. Korralageduse sallimine on haiguse, seega hävingu sallimine. Kord ise on sallimatu korralageduse suhtes nagu tõde vale suhtes. Tõde ja vale, kord ja korralagedus ei saa asetseda ühel tasandil, valitseb emb-kumb ja vastastikune sallimatus.

490–509 I annab Homeros värvika pildi kirevast linnaelust rahu ajal: rahvarohkes linnas on pulmad ja pidu, laulud ja tantsud, lüürad ja vilepillid, pikk lõik kirjeldab kohtumenetlust ja sellega kaasnevat rohket rahva osavõttu, st kohtupidamine on avalik-õiguslik toiming.

509–540 II pikk kirjeldus sõjaajast, millest võtavad osa ka jumalad Ares ja Pallas Athena. Pikk lõik käsitleb karjaröövi, mis sel ajal oli tähtis sõjategevuse objekt.

514–549 III kirjeldab uudismaakündmist paarishärgadega, kus adra ümberpööramiskohal kostitati kündjat veinipeekrist. Et kullast tehtud maa kilbil mustana paistis, on meistri eriline kunst.

550–560 IV kirjeldab saagi koristamist valitseja silma all ja toidu valmistamist vilja lõikajatele.

561–572 V on eraldi pühendatud tähtsale kultuurile – viinamarjadele. Viinamarjakoristamine on rõõmus töö, mida noorukid teevad lauldes ja tantsides.

573–586 VI on juttu kõrgesarvisest veisekarjast ja karjatamisest, millega kaasnes alati metsloomade, kiskjate rünnakuoht. Lõvide rünnakut karjale püüavad tõrjuda koerad ja karjased.

587–589 VII eraldi lõik pühendatud tähtsale karjakasvatuse liigile – lambakasvatusele.

590–606 VIII kõneleb tantsudest ja lauludest, ringtantsu lauldes tantsivatele noortele, täis rõõmu ja elulusti, mida rahvas vaatab pealt taevaliku lauliku lüüra saatel.

607–608 IX viimaks tagus ta kilbile ürg-Okeanuse igitormava jõe sõõrina ümber kilbi.


"Nii tagus valmis kilbi suure ja kindla Hephaistos."

Sepp Hephaistose tehtud Achilleuse kilp on saanud omaette teadusliku huvi objektiks, põhjustades kommentaare ja interpretatsioone.

Pontiuse Heracleides oma traktaadis "Homerose allegooriad" nägi kilbis maa ja taeva sümboolset kujutamist, samuti Philostrates Noorem juba 3. sajandil –

Homerose järgi on see kilp ümmargune, samuti rõngas kilbi ümber – sõõr, ookeani jõgi.
A – taevas ja tähed.
W.Schadewalt (Von Homers Welt und Werk, Leipzig 1944), kes on teemat põhjalikult käsitlenud, teeb kokkuvõtte: kilbil on kujutatud kogu inimese maine elu nagu seda mõistab Homeros, elu kõigi oma vastuolude ja igavese tähendusega. Valmistatuna lahinguks on ta ühtlasi elu sümbol nagu eepos ise, kujutades sõda ja surma on maailma ja üldinimlikku elu hõlmav apoteoos.
Kuid siin on ka kontseptsioon kaitsest. Kaitse koosneb mitte ainult relvastatud jõududest, vaid kogu maa ressurssidest ja tahtest seda kaitsta. Seega Achilleuse kilp on kaitserelvana ühtaegu nii see, millega kaitstakse, kui see, mida kaitstakse. See on sügavalt läbitunnetatud olemine, mis on ühtaegu universaalne, kosmiline, maailmakõiksust haarav ja sinna kuuluv, kui lokaalne, kohalik, vaid ühte rahvast haarav seisund. Kuid selle kohaliku ja lokaalse nägemine avaras elu ja olemasolu universaalses kontekstis on suurejooneline. Siin on loodud olemasolu universaalne tervik ja selle läbielamine kriisisituatsioonis – sõjas.


Heraklese vägiteod

Kui lakatakse küttimast ja keskendutakse põllumajandusele ja karjakasvatusele, saavutab inimene suurema sõltumatuse loodusjõudude stiihiast, nõrgeneb inimese ja metsloomade vaheline kokkukuuluvustunne, aga ka metsloomade kui loodusjõudude kartmine. Inimene eraldub Suurest Emast, Loodusest ja hakkab ise kehtestama valitsust Natura – loodusjõudude üle. Viimaste kehastuseks ühiskonnas oli naine, naisvõim, mis oli tingitud eluviisist , kus rahvastiku taastootmine toimus olukorras, kus mehed olid enamasti jahil ja röövimas ning seetõttu määratleti lapsed mitte isade, vaid emade järgi. Isadus ei olnud määrav.
Heraklese vägiteod pärinevad nimelt sellest üleminekuajast, mil looduslik naisvõim võidetakse ja saab alguse meeskeskne kultuur.
Kõigis Heraklese vägitegudes (Nemea lõvi tapmine, Lerna Hydra tapmine, Artemise kuldsarvede ja hõbedajalgse põdra kinnipüüdmine ja Mükeenesse viimine, Erymantose mäe metskuldi tapmine, Augeiase tallide puhastamine, Stymphalose linna puhastamine kiskjatest lindudest, Kreetalt metsiku sõnni toomine, kuningas Diomedese inimsööjate hobuste taltsutamine ja kuninga söötmine hobustele, Hippolyte vöö toomine, hiiglane Geryoni karja röövimine ja Mükeenesse toomine, hiiglaste võitmine, hesperiidide aiast kolme kuldõuna toomine, Prometheust piinava kotka tapmine ja inimsoo heategija vabastamine, põrgukoer Kerberose toomine allilmast) väljendub selgelt üks mõte – kangelane, meesprintsiip, kasutades mõistust ja füüsilist jõudu, saavutab võidu kõigi loodusjõudude üle.
Üheks olulisemaks vägiteoks on Heraklese võit amatsoonide üle kui meesprintsiibi võit naisprintsiibi üle.

Kuninganna Hippolytel on sõjajumal Arese kingitud vöö, mis sümboliseerib naise seksuaal-agressiivset jõudu. Armudes Heraklesse lubab ta vöö mehele, seega – väärilise mehe ilmudes tunneb naine end naisena ja alistub. Amatsoonid, kartes, et Herakles röövib neilt kuninganna, ründavad raevukalt Heraklese väge, kuid langevad enamasti Heraklese löökidest ja ülejäänud koos Hippolitega võetakse vangi. Hippolite annab Heraklesele oma kuldvöö kui naisvõimu, matripotentsi sümboli.

Sama idee on kujutatud kreeka vaasimaalil (~ aastast 540 eKr, Briti Muuseum), kus Achilleus tapab Penthesilea – meesprintsiibi, meeskeskse ajastu saabumisel Natura – naiselikkuse alistamine.

Meie jaoks kõige huvitavam ja olulisem on see, mis tegelikult toimus kultuuris Kreekas Homerose – Heraklese ajastul. Kreeka kui kogu Euroopa kultuuri häll on seega kogu euroopaliku kujunemise ja euroopa kaudu – sest just Euroopa oli see, kes läks kogu maailma – palju avarama tähendusega.
Mis toimus üleminekul pronksiajast rauaaega, missugune kardinaalne toimus kultuuritüübis ja miks see on oluline praegusele ajale? Seepärast, et Heraklese isikus teostub kultuuris täielik pööre: Herakles – heroe, kangelane, on mehelikkuse arhetüüp ja seega klassikalise hellenistliku kultuuri algus, mis kristluses saavutas oma kõrgeima teostuse ja nimelt: looduse, natura, naispooluse metsikud jõud (Kybele kultus ja selletaolised müsteeriumid) allutati ja korrastati käsualuseks. Kõrgem kultuur saab olla ainult mõistuse, teadmise, tahte ja vastutuse kultuur. Emotsioonide-ja stiihiamaailm peab olema allutatud mõistuse ja tahte läbi teadmisele – tunnetatud universaalsele maailmakorrale, hierarhilisele korrale, kus valitseb meesprintsiip. Vaim pidi hakkama keha üle valitsema.
Hellenism valmistas teed ette kristlusele, kus see leidis oma täiusliku kuju munkluses, mille koht kultuuris on võrreldav tippsportlaste omaga spordis.
Amatsoonid on naisjõu avaldus, loodusjõu avaldus – need tuleb hävitada, alistada meesprintsiibile, mõistusele, teadmisele ja tahtele. See on üks osa terviklikust kaitsetahtest – mehelikkuse printsiip. Soorollid viiakse vastavusse kosmose korraga, maailmakorraga.
Herakles tapab amatsoonid, allutab metsikud loodusjõud, kuis samatähenduslik on kentaur Nessose, loominimese ehk inimlooma ehk looma tapmine inimeses. Algab uus ajastu kultuuris – mõistuse ja harmoonia valitsus, mis klassikalises antiik-kreeka kultuuris kujuneb aluseks, mille kristlus, lisades sellele Vaimu, viib täiuslikule tasandile.

Vaadates maali amforal (510. eKr), kus on kujutatud lavatsil poollamavas asendis einestavat Heraklest, keda teenindab naine, meenub tahtmatult Nietzche ütelus: "Der Mann soll zum Kriege erzogen werden und das Weib zur Erholung des Krieges: alles Andre ist Thorheit!" (Meest tuleb kasvatada sõjale, naist sõjamehe kosutajaks, kõik muu on rumalus.) Fr.Nietzsche "Also sprach Zarathustra." Alfred Kröner Verlag in Leipzig 1925. S.96


Universaalne maailmakord ja kaitsetahe

Trooja sõja ajast on maailm palju muutunud, ja teisalt ei ole Trooja sõja ajast maailmas midagi muutunud. Kõikide ajastute ja aegade rahvad läbi terve ajaloo on oma olemasolu säilitamises määratlemises samas olukorras.
Riigikaitse koosneb kogu riigi ressursist, milleks kõigepealt on rahvas ise, tema maa, oma toit, mida rahvas oma tööga oma maal toodab see on mida kaitstakse ja see kõik koos on see, millega kaitstakse, kuid kõige selle aluseks on arusaam universaalsest maailmakorrast, mis tähendab, et kogu inimühiskonna elu püsib siis kui elukorraldus vastab kosmose korrale, loodusseadustele, mis viiakse ellu sootsiumis, vastavuses sama objektiivse kõlblusseadusega. See eeldab terveid vaiste, võimsat enesesäilitusinstinkti, kus kõik on juhitud mõistusest ja tunnetusest ja viiakse ellu tahte läbi. Kaitsetahte puudumine on tunnus nürinenud vaistudest, nõrgast enesesäilitusinstinktist, mõistuse jõuetusest ja tunnetuse puudumisest. Lühidalt – kõik sõltub eluenergiast.
Vanadele kreeklastele oli see filosoofilisel tasandil selge ja Achilleuse kilbi tsentrum – kosmos ja elu viimine harmooniasse ja sümfooniasse sellega. Herakleiidide alustatud hellenistlik kultuur leiab oma täiusliku väljenduse hellenismi esteetikas ja kogu elukorralduses. Pärast antiigi lõppu saab kogu Euroopa kõrgkultuuri kujunemise aluseks hellenistlik-kristlik kultuuritüüp, milles kogu elu pidi olema allutatud pideva pingutuse läbi mõistusele, teadmisele, tahtele, millega kaasnes ka vastutus.
Siia juurde kuulub ka maailmakorrale ja loodusseadustele vastav soorollide jaotus kui terve ja kaitsetahtelise ühiskonna alus.
Heaoluühiskonnas oma tarbimismeelsusega nürinevad inimese terved vaistud ja enesesäilitusinstinkt.
Aetakse segamini soorollid, mis toob kaasa tervikliku perekonna lagunemise. Feminism ja naisõiguslus on mäss universaalse maailmakorra ja loodusseaduste vastu. Mõistuse ja teadmise valitsuse asemel propageeritakse ja levivad lodevad eluhoiakud, milles määravaks ei ole enam mõistus ega teadmine, vaid tungid. Filmid propageerivad naisamatsoonlust, milledes kleenukesed tütarlapsed peksavad läbi toatäie turskeid mehi. Need filmid on kauged lihtsast meelelahutusest ja kujutavad endast tegelikult ideoloogilist propagandat ja tegelikult toimub protsess tagurpidiselt ajaloolisele progressile – tagasiminek Heraklese- eelsesse aega.
Just kohustuslik ajateenistus on see, mis peab moodustama ühiskonnas meeskodaniku kasvatuses selle, mida tunneme ürgse initsiatsiooniriitusena – mehe eksamina. Ürgses ühiskonnas, kus tajuti teravalt elu ohustatust, teati, et rahva kaitsetahe ja võime sõltuvad mehe kasvatusest ja seega võeti seda erilise tõsidusega, mille tõttu ka noorukist meheks saamise riitused olid väga julmad ja esitasid kanditaadile mitmekülgselt kõrgeid nõudmisi nagu näiteks Spartas.
Seega palgaarmee on kogu ühiskonna säilimisele väga ohtlik variant ja viib meessoo mandumisele, feminiseerumisele. Meessoo mandumine toob aga paratamatuilt kaasa naise protesti, mis pahempidi pööratult väljendub feminismis. Selle tulemuseks omakorda on, et naised tahavad teha sageli kõike muud, ainult mitte täita oma loodusseaduslikku põhirolli – emadust.
Seega toimub kõrgtehnoloogiaga käsikäes ühiskondliku elu tasandil inimsuhetes ja soorollide jaotumises tagasiminek ürgaega – toimub piltlikult öeldes kentauri taassünd. Inimese taasloomastamine on ta orjastamine. Kui inimese sisemine vabadus on mõistuse valitsemises tungide üle – siis orjastamine algab tungide vabastamisega, ka loomuvastaste tungide legaliseerimisega, mis teeb inimese nende orjaks ja mida ta ise peab ekslikult vabaduseks. Seespidisele orjusele lisandub aga alati ka välispidine.
Selles on IT ajastu uusbarbaarsus.

Kasutatud kirjandus

1. Homeros "Ilias". ERK, Tallinn 1960, lk 317–320.
2. Heinz Machatscheck "Unterhaltsame Wappenkunde", Verlag Neues Leben Berlin 1981.
3. Meyers Großes Konversations-Lexikon, Sechste Auflage, 17. Band Leipzig und Wion 1907.
4. J.C.Cooper "Lexikon Alter Symbole", VEB E.A. Seemann Verlag, Leipzig 1986. S.159.
5. A.S. Losjev "Istorija antitšnoi estetiki (ranjaja klassika)", Moskva, 1963.
6. Filostrat Staršij i mladšij "Kartinõ. Kallistrat. Statui". 1935.
7. W.Schadewalt "Von Homers Welt und Werk", Leipzig, 1944.
8. La Roche "Die Homeriche Textkritik in Altertum", L., 1866.
9. Markiš "Gomer i jego poemõ", Moskva, 1962.
10. Augustinus "De Ordo", käsikiri.

Read more...

ARTIKKEL NSBLOGI´ST

Sisutühi valimisprogramm ehk vana moodi edasi

Posted in nsblogi@politician.com on 28. nov 2010 by Maximus Germanus Meridius Valimised on tulekul ja mõistagi tulevad erakonnad välja oma valimisprogrammidega. Mind aga huvitas eriti, milliseid lahendusi pakuvad võimuparteid eesotsas oravatega.
Ei lootnud ma midagi erilist, kuid siiki mingeidki viiteid, kuidas kavatsetakse võidelda kasvava inflatsiooniga, koolitada ümber töötuid, millest RK rahanduskomisjoni liige T.Rõivas tihti räägib, meelitada riiki uut tüüpi tootmist nagu Ansip sihiks seadnud jne, jne. Vastuseks sellele sain aga, et “Reformierakonna võtmesõnum valimistele minnes on stabiilse majanduskasvu tagamine ja euro tulek, mis loob usalduse Euroopas.”
Ehk teisisõnu lubatakse asju, millest on teada, et nad naguinii juhtuvad nagu näiteks väikene majanduskasv võrreldes 15,5% langusega 2009. aastal ja eurokesega mõneti muutuvad tingimused. Majanduskeskonna elavdamiseks aga midagi erilist pakkuda pole ja jätkub vähesuutliku odavamate tööjõukuludega allhankemaa traditsioon, mis kasulik eelkõige väikesele ärieliidile ja meelitab investeerima enamasti põhjamaiseid väiketegijaid. Samuti jätkatakse lühinägelike riigieelarvetega, kus puudujääkide katteks võetakse raha Eesti Energialt ja Töötukassalt, nagu nt 2011. aasta eelarve puhul.
Siin ka soovitus: unusta valimistel populistlikud suurparteid!

Read more...

pühapäev, 28. november 2010

ALDO ROOMERE ARTIKKEL ERSP KODULEHELT

                      
UUDISED, VÄGIVALD JA VAIMU VÄGISTAMINE  


(03.11.2010) Seda, et uudised aina kollasemaks ja mõttetumaks muutuvad, ei pane enamus inimestest enam tähelegi. Sügis laseb enne talve tulekut kuuldavale viimased haledad korinad, vastavalt ilmale on kuumim uudis järjekordselt ootamatu lumeuputus või teede lauslibedus, keegi põleb jälle koos oma madratsiga, täiendab uppujate rekordrodu või sõidab end koos sõpradega purjuspäi surnuks. Tavaline Eesti elu.

Üks "uudis" aga on viimastel päevadel mind kummitama jäänud - nimelt Kanal 2-e Reporteri imetlustvääriv kummardus inglise pagarite töösaavutustele, kus tutvustati suurepäraseid hõrgutisi õudsetele maiasmokkadele. Eriti kauniks osutus hiigelkook nimega "Tapetud prostituut" - kõri kenasti läbi lõigatud, tissid sama kenasti kikkis ja soolikad rõõmsalt kõhust välja vingerdamas. Selle hõrgu kunstiteose hind ka vastav - veidi rohkem, kui 10 000 krooni! Kuid mõeldud oli ka vaestele õudgurmaanidele - verest nõretavaid äraraiutud šokolaadisõrmekesi saab nautida vaid 100 krooni eest tükk! Head isu!


Tegin kord puhtisiklikust uudishimust aetuna eksperimendi - kusagil kella 1 paiku päeval hakkasin telekapuldiga mängima, soovides teada, mitu korda pean nupule vajutama, et näha mõnd vägivaldset stseeni. Mingid läbinüpeldatud seksiorjad sain keldrist kätte juba teise klõpsuga! Oli vist TV-3, kui õigesti mäletan. Mõne klõpsu järel sain pihta hirmsale katastroofile ja maavärinale, kus laipu jagus kuhjaga. Siis mingi krimifilm peksu ja kõrilõikamisega, dokfilm sadistlikest sarimõrvaritest, muusikavideo, kus verd lendas ämbritega. Kümnest minutist piisas täiesti, et asuda raadiot kuulama, nagu tavaliselt päeval teen. Veidi peale kümmet õhtul kordasin eksperimenti, kedrates seekord läbi kogu mu telekast saadaoleva kanalitejoru ja veendusin, et vägivallapuuduses meie suur jumal telemeedia küll ei vaevle. Kas tõesti tavakodanikust televaataja himustab vaid vägivalda? Veelgi hirmutavam on mõelda lastele, kellele ettesöödetavad arvuti- ja videomängud koosnevad pea sajaprotsendiliselt vägivallast.

Massimeeleavaldused Euroopas, õigemini öeldes massiline märatsemine, kõige ettejuhtuva lõhkumine ja hävitamine peamiselt hullunud noorukitest koosnevate hiigeljõukude poolt on muutunud lausa elunormiks. Prantsusmaal ja Kreekas toimunu ju veel värskelt meeles, ega me Tallinna lagastamist ja lõhkumist samuti veel unustanud pole.  Integratsioon, vendlus, võrdsus, vabadus ja kõik need teised kaunid sõnad! Euroopa valitsejad, maailma valitsejad ning meie omad tillukesed vasallkupjad, kiltrid ja aidamehed ehitavad üheskoos hiigelsuurt politseimonstrumit, kus iga truualamliku orja iga sõna, samm ja liigutus peab neile näha või vähemalt kuulda olema. Trahvid, karistused ja kuriteod arvestatakse juba riigieelarvesse sisse, sest vägivald on elunorm ja karistamine riigi püha kohus ning ülesanne. Alamad, nurjatud, ju nurisevad, tahavad palka saada, süüa pealekauba, ja siis, nad raisad, tahavad veel tsirkust ka! Seda tsirkust jagabki meile nii lahkelt kogu klatšist, seksist, verest ja mõrvadest läbiimbunud meedia, ülistades samal ajal meie kangelaslike sõjameeste üllast võitlust Afganistanis, Iraagis või mistahes maailma paigas, kuhu me NATO esimese käsu peale oma vemmeldavat verd valama tõttame.

Valetad, reo, kuulen juba protestihääli. Aga "Tantsud tähtedega", "Eesti talent" ja kõik need teised ilusad saated? Aga mind ei tõmba miski väega neid liputajatest poliitmannekeene vaatama, niigi trügivad juba igast august suvalisse kohta sisse, talendisaade on aga üks väga hale paroodia X-Factorist, kuhu trügib hulganisti neidki, kes peaksid pigem psühhiaatri ukse taga vastuvõtujärjekorras seisma. Selliste ullikeste saatesse lubamine on samuti vägivald. Selline uut tüüpi ekraanivägivald, kus inimene suure rahaga saatesse meelitatakse, teda seal suuremal või vähemal määral lollitatakse või lausa mõnitatakse, on neisse Ameerikast tulvavatesse saateformaatidesse juba sisse kirjutatud. Geniaalne - tahad tsirkust - palun, tee seda meile ise! Need saated teenivad reklaami pealt metsikuid kasumeid, sest vägivald on lahe, ja isegi veri ei pea lendama!

Niisiis on vägivallal kaasaegsete maailmavalitsejate toidulaual kindel ja juhtiv roll - inimene, kui äärmuslikult vägivaldne kiskja, ongi just selline, see on loomulik, igati aktsepteeritav ja jätkusuutlik käitumine. Selle käitumise rakendamine sõjas suvalises kohas ja suvalise rahva kallal on kangelstegu, sest meie sõda on püha ja kindlustab demokraatia kogu maailmas. Selle käitumise rakendamine riigi vastu, olgugi, et see riik sind ründab ja sinu rahvast massiliselt tapab, on aga terrorism. Terroristid tuleb loomulikult hävitada! Gott mit Uns! Nii lihtne see ongi!

Aldo Roomere
__________________
See on kõik EL-us juurutatava moraalitu liberaaldemokraatia tagajärg ja hullemaks veel läheb, selles võite kindlad olla.

Read more...

VIDEO VANGLAPLANEEDIST


Bill "Microsoft" Gates tunnistab et vaktsineerimist kasutatakse rahva arvu korrigeerimiseks.

Read more...

VEIKO RÄMMEL´I BLOGIST


VARRO VOOGLAID: KARM EL-I KRIITIKA EUROOPA PARLAMENDIS


Alltoodud videos kritiseerib briti poliitik ja Ühendkuningriigi Iseseisvuse Partei juht Nigel Farage karmide sõnadega EL-i bosse otse nende ees seistes, öeldes et probleem on palju enamas kui majanduskriisis. “Kui te röövite inimestelt nende identiteedi, kui te röövite neilt demokraatia, siis kõik mis alles jääb on natsionalism ja vägivald. Ma võin üksnes loota ja palvetada et Euro projekt hävitatakse turgude poolt enne kui eelöeldu teoks saab,” ütles Farage oma kõuemürinat meenutava kõne lõpetuseks. Huvitav, miks selliseid kaadreid nt Aktuaalses Kaameras või Välisilma saates ei näidata.

November 27, 2010

NB!  Saatsin selle video ka Aarne Rannamäele, koos provotseeriva küsimusega, et kas seda kasutada julgete? M.I.

Read more...

laupäev, 27. november 2010

ALAR TAMMING: KRIISID JA HÄVING ON RAHASÜSTEEMI SISSE POGRAMMEERITUD




Psühholoogias eksisteerib mõiste alateadvus. Teemasse pikemalt süüvimata võib öelda, et üks teemade ring, mis alateadvusse läheb on niinimetatud ebameeldivad teemad. Teemad, millega inimene ei taha tegeleda sest need tekitavad ebamugavust ja lõhuvad inimese maailmapilti ning sunnivad ümber mõtestama oma seniseid arvamusi. Kuid peale inimese alateadvuse on maailmakuulus psühholoog Carl Jung toonud sisse ka termini kollektiivne alateadvus.

Need on siis teemad, mida kollektiivid, on see siis rahvus, poliitiline partei või töökollektiiv, ühiselt väldivad puudutamast. Siia alla kuulub nii Saksamaa, kus arutelud II maailmasõja põhjustest võivad tekitada süütundeid, siia alla kuulub Venemaa, kes samuti ei suuda veel adekvaatselt vaadata möödunud aja sündmustele, siia alla kuuluvad kõik Pekingis elavad targad hiinlased. Olenemata professorikraadist või kõrgetest filosoofilistest teadmistest läheb hiinlase nägu punaseks, kui jutuks tuleb teema, et Tiibet peaks olema iseseisev riik.
Kuid ülemaailmses kollektiivses alateadvuses on praegusel hetkel ka raha teema. Kõikides maailma kultuurides ja riikides aktsepteeritakse mõtet, et need värvilised paberilipakad, millel on ühe tähtsa onu allkiri ongi raha. Ei mõelda selle üle, mis on raha olemus, või veel vähem rahasüsteemide olemuse üle. Küsimusele, kust raha tekkib ja kas ta peaks olema vahetusväärtus, väärtuse säilitaja või hoopis kaup nagu kõik teised kaubad, puudub vastus. Isegi arutelusid või filosoofilisi artikleid ei ilmu sel teemal. Kõik tundub iseenesest mõistetav. Seda, et pank saab välja laenata kordades rohkem raha, kui tal on hoiuseid, ei tea tavaline inimene ega spetsialist, kes töötab panga letis. Kuid iga inimene, kes uurib sõnade rahaloome kordisti või raha multiplikaator sügavamat tähendust, ehmatab selle peale, mida ta teada saab. Kuidas saab olla võimalik, et kui mina hoiustan pangas 1000 krooni siis saab pank välja laenata kordades rohkem? Aga kui see raha ei tule tagasi, mis siis saab? Ja see ongi olukord, mis praegusel hetkel panganduses on toimunud. Pangad on välja laenanud raha mida neil pole, laenud ei tule tagasi ja käes ongi kriis, nimetatagu seda likviidsuse puudumiseks või panga ja riigijuhtide apsakateks.
Kui nüüd minna natuke sügavamale ja jätta kõrvale ühiskonnast peale pandud mõttemallid ja eelarvamused, hakkab pilt selginema ning selgub, et kogu pangandussüsteemi põhimõte on praegusel hetkel üles ehitud nii, et kriisid ja rahasüsteemide häving on sisse programmeeritud. Läbi ajaloo on teada, et kui raha on võimalik olnud tekitada õhust või sellega, et kiirendatakse trükipresse on seda võimalust alati kasutatud. Tulemuseks on olnud hüperinflatsioonid ja raha süsteemide ning ühes sellega inimeste säästude häving.
Eestis on keskmiselt iga 35-40 aasta tagant inimeste kogutud raha, mida on säilitatud pangas, lihtlabaselt hävinud. Nii oli see venemaa rublaga möödunud sajandi 90-ndatel aastatel, nii oli see enne esimest ja teist maailmasõda. Ja kui vaadata maailma ajalugu, siis ilma ühegi erandita, pole ükski rahasüsteem, mille puudub reaalne tagatis, vastu pidanud ja paberraha on alati jõudnud oma õige väärtuseni, milleks on paberi väärtus. Ilma ühegi erandita. Arvamus, et euro, mis pole mitte millegagi tagatud on erand, kuulub psühholoogiliselt vaadates luululise mõtlemise hulka. Ilma ühegi kahtluseta on ka euroga juhtumas drastilised muutused, mis raputavad inimeste maailmavaadet ja ellusuhtumist.
Kuid kahjuks ei saa selle vastu midagi teha. Õpitakse enamasti enda valusatest kogemustest, mitte ei lähtuta ajaloost ja tervest talupojamõistusest.
Praegune kriis on eriline sellepärast, et seekord haarab see kogu maailma ja viib rahasüsteemid kaosesse, mille taolist ei ole eelnevalt kogetud. Aga nagu eelpool mainitud, on sel teemal arutlemine tabu. Ja see on nii tabu, et maailma majandusteadlased on selle täielikult oma uurimisalade hulgast välja haaranud. Võib uurida majandust ja majanduses toimuvaid protsesse, võib majandust kritiseerida ja majandust või börsil toimuvat mõista ja ette ennustada. Kuid pangandussüsteemi aluseid teadlased ei uuri. Miks? Kui Nobeli majanduspreemia on antud 64 teadlasele, siis mitte ükski nendest pole antud panuse eest pangandusese toimuvate protsesside uurimise kohta. Miks? Vastus on lihtne – tulemuseks oleks tõdemus, et praegune pangandussüsteem on pikaajaliselt eluvõimetu ja vastuolus loodusseadustega.
Süsteem, kus päevane tehingute käive ületab aastast kogu maailma majanduse kaubakäivet, läheb vastuollu terve mõistuse ja põhimõtetega, mis olid kunagi pankade tekkimise aluseks.
Samuti ei arutleta selle üle, et kui peale 1971 aastat kui USA sidus oma dollari lahti kullastandardist, on Maailmapank identifitseerinud 96 panganduskriisi ja 176 rahanduskriisi. Kas nende tekkimine võib olla otseselt seotud sellega, et raha ei ole enam mitte millegagi tagatud? Vastus on jah. Kuid sellise vastuse tunnistamine nõuaks ka muutuste elluviimist, mis praegusel hetkel tänu kollektiivses alateadvuses püsivatele seisukohtadele on võimatu.
Mida siis teha? Kuigi ma ei taha anda soovitusi, sest koheselt hakatakse mind ründama, et ma teen paanikat ja tahan selle arvelt rikastuda, pean ütlema, et iga inimene peab mõtlema eelkõige enda peale. Lootus, et raha pankades säilib ja on tagatud seadusega, on kahjuks rajatud liivale.
Neid reserve, millest panganduskriisi kinni maksta, lihtsalt pole olemas. Kuid praegusel hetkel on raha tekitada lihtsam, kui kunagi varem. Praegu ei tekita nupulevajutusega tekkivate triljonite lisandumine tavalises inimeses erilist tunnet. See kõik viib aga hüperinflatsioonile, mis hävitab euro ja koos sellega ka inimeste kogutud vara.
Ainuke soovitus käesoleval ajal on aastatuhandeid vana. Paraku on ainult üks raha läbi kriiside oma väärtuse säilitanud. See on kuld, ja mitte elektrooniline pangas olev kuld, vaid see, mis on Sinu enda käes. Ehk nii nagu ütles juba kuningas Saalomon:„Pole midagi uut siin päikese all.“ Kuld on üle elanud eranditult kõik viimase kahe tuhande aasta jooksul toimunud kriisid, muud rahad on ilma ühegi erandita läinud ajaloo prügikasti. Ka seekord ei saa olema teisiti.
_________________
Kasulik artikkel - "kindla" € ootuses.

Read more...

NSBLOGI KIRJUTAB HOLOKAUSTIST

Nukud taas kohustuslikku lojaalsust näitamas

Posted in Määratlemata on 26. nov 2010 by Maximus Germanus Meridius
Eesti välisministeerium otsustas taaskord kogu Eesti nimel sõnavõttes seekord Leeduga kurjustada, sest üks sealne eraldi seisev rahvasaadik oli kahelnud Holocausti/cashi 6-miljoni erilise ohvri religioonis.  “Kuri” leedulane tegelikkuses ei kahelnud mitte Holocaustis, vaid kahtles, selle seni esitletud versioonis, väites sisuliselt, et 6-miljoni hukkunu tõestuseks pole piisavalt tõendeid. Kohe tuli nukuvalitsustelt kohustulik hukkmõistulaine.
Huvitav asi selle sõnavabadusega – kui avaldatakse valgeid mõnitavad pildid , siis see oli sõnavabadus, kui ajalehed trükivad Lotila eestlasi solvavaid avaldusi, siis see on sõnavabadus jne, jne. Kui aga keegi kasvõi natukene julgeb kahelda juutide…  Punkt. Sõnavabaduse lõpp. Sa oled vihkaja!
Nüüd nõuab ka Wiesenthali Keskus karistust nende religiooni mitteuskujale. Vaadekema aga keskusega seotud organisatsioonide enda tegevust.
Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) hakkas uurima New Yorgis tegutseva Jewish Material Claims Against Germany fondi sekeldusi eelmisel aastal, kuna ka fond oli hakanud kahtlustama võimalikke pettusi.
Kahtlused tekkisid, kui paljud kompensatsiooni soovinud inimesed kasutasid taotlustes hämmastavalt sarnaseid põhjendusi. Nad esitasid alusetuid sooviavaldusi ja võltsisid taotlejate dokumente.
FBI andmetel läks valede inimeste kätte 42,5 miljonit dollarit fondi rahast.
Selline on siis see “inimõiguste” eest võitlemine. Holocaust on muudetud üheks suurimaks rahamasinaks, mille abil ahtlejatelt raha(cash-i) välja pressida. Holocausti religioonis endas on aga üha rohkem vastamata küsimusi, mis paratamatult panevad kahtlema tema versiooni paikapidavuses nagu näiteks The New York Times-is 20. juuli 1921. a. numbris avaldatud lugu väidetavalt 6-miljonist hukkuvast juudist.
Kui need kõik tõeseks osutuks, siis poleks täna miljoneid juute, kelle koguarv ületab Põhjamaade elanikkonna.
___________________
Omalt poolt lisan veel seda, et arvust kuus miljonit räägiti juba esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Jüri Lina kirjutab:
"Sionistlikus ajalehes "The American Hebrew" ilmus 31. oktoobril 1919 propagandaartikkel "The Crucifixsion of Jews Must Stop!", milles väideti, et nälja ja holokausti tõttu hukkus maailmasõjas kuus miljonit juuti. Hiljem murenes see väide kui sõjapropaganda. Neid andmeid levitati Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda.
Ben Wienteraubi väitel on arvul kuus miljonit sügav kabalistlik tähendus, misstõttu on tähtis selle juurde jääda...".
Annan veel ühe lingi:  http://der-stuermer.org/eesti/jurgen_graf.pdf
M.I.

Read more...

reede, 26. november 2010

VARRO VOOGLAID KIRJUTAB BLOGIS

“Milline üllatus”: meedia väänab paavsti sõnu

Eile kuulutasid paljud maailma meediumid suurel õhinal, nagu oleks Kirik muutnud oma õpetust rasestumisvastaste vahendite moraalsuse küsimuses. Teiste seas kaunistas ka Postimees Online’i esilehte triumfaalne pealkiri “Paavst: erijuhtudel tohib kondoomi kasutada” (Delfis on sama jutt esitatud pealkirja all “Paavst: mõnikord on kondoomid lubatud”). Nagu arvata võib, on see pealkiri otseselt eksitav, moonutades paavsti sõnumit. Kes iganes võtab vaevaks lugeda intervjuud, millele artiklis viidatakse, näeb, et paavst ütleb otse vastupidi, et kondoomide kasutamine on igal juhul ebamoraalne, moonutades inimseksuaalsuse tõelist tähendust. Selgitades, et Kirik võiteb seksuaalsuse banaliseerimise vastu, ütles paavst:
“There may be a basis in the case of some individuals, as perhaps when a male prostitute uses a condom, where this can be a first step in the direction of a moralisation, a first assumption of responsibility, on the way toward recovering an awareness that not everything is allowed and that one cannot do whatever one wants. But it is not really the way to deal with the evil of HIV infection. That can really lie only in a humanisation of sexuality.”
Kui paavstilt küsiti, kas see tähendab, et Kirik ei ole põhimõtteliselt kondoomide kasutamise vastu, vastas paavst väga selgelt:
She of course does not regard it as a real or moral solution, but, in this or that case, there can be nonetheless, in the intention of reducing the risk of infection, a first step in a movement toward a different way, a more human way, of living sexuality.”
Ei tohiks ju olla keeruline mõista, et asjaolust, et (suguhaigustesse nakatunud) prostituudi poolt kondoomi kasutamine on parem kui selle mittekasutamine (et teise inimese surmavasse haigusesse nakatamise riski vähendamine on parem kui selle mittevähendamine), ei järeldu kuidagi, et kondoomi kasutamine kui selline ongi (ka sellisel juhul) moraalne.

Read more...

AARNE MEENSALU RÄÄGIB SAVISAARE MINEVIKUST

TEINE OSA

Read more...

AARNE MEENSALU RÄÄGIB SAVISAARE MINEVIKUST

ESIMENE OSA

Read more...

VENE GEOPOLIITIKAST

Marko Mihkelsoni blogist:

Dugini ähvardusi tasub meeles pidada


Venemaa kaasaegse geopoliitilise mõtte ja eurasistide liikumise üks tuntumaid esindajaid Aleksander Dugin on Delfile antud intervjuus taaskord meenutanud meile, et imperialistlik ja ekspansionistlik mõtteviis pole naaberriigi ideoloogide seas sugugi haihtunud. 

Mulle pole Dugini vastustes midagi üllatavat. Dugin on sarnaselt oma mõtteid välgutanud varemgi. 2008. aasta augustis kuulutas ta näiteks otse, et Gruusia ründamisega on alanud Vene impeeriumi taastamine. Siis arvas ta, et järgmisena läheb löögi alla Ukraina. 

Dugin kinnitab oma arvamuses, et Balti riikide ja Venemaa suhete pinged tulenevad mitte ühe või teise poliitiku või poliitilise jõu tegevusest, vaid negatiivsest ajaloolisest paradigmast. Dugini vihjatud asjaolu, et kolm riiki on olnud Vene ja Nõukogude impeeriumi osad ning nende iseseisvumine on justkui olnud vaid Moskva kingitus, räägib sellest, et kahepoolsete suhete normaliseerimine on võimalik vaid sellesama imperiaalse paradigma taandumisega. Dugini meelest ei juhtu seda aga nii pea. 

Eesti seisukohalt on muidugi tähtis, et me ei kapselduks erinevate ähvardajate kaudu emotsionaalsesse lõksu, vaid suudaks reaalselt siiski hinnata olukordi ja võimalusel lahendada kahepoolsetes suhetes olevaid kitsaskohti või probleeme. Samas on meile eriti ohtlik soovmõtlemine, nagu oleks Venemaa teinud viimase 20 aasta jooksul läbi paradigmaatilise muutuse. 

Just Venemaa mõistmisest olen kirjutanud raamatu, mis peaks kirjastuses Varrak peagi trükivalgust nägema. Selle pealkiri on "Venemaa: valguses ja varjus". Ka Dugin ja tema mõtted on selles täiesti olemas. Delfi intervjuu inspireeris mind tegema väikese paotuse ka tulevase raamatu ühte lõiku, kus jutuks on Venemaa identiteediotsingud ja selle mõju välissuhtlusele. Palun väga, siin  see lõik on:

"/.../ See messianistlik visioon passib hästi kokku riigi ekspansionistliku poliitikaga. Tuleb silmas pidada, et vene identiteedile on pikka aega väga suurt mõju avaldanud isevalitsusliku impeeriumi mõõde. Nagu esimeses peatükis kirjutasin, settis see traditsioon sajandeid ning on kestnud väheste muudatustega tänini. Aleksandr Dugin, üks tuntumaid Vene geopoliitilise doktriini edendajaid tänapäeval, on rõhutanud, et Venemaa võitlus ülevõimu eest maailmas pole kaugeltki möödas. Vene kindralstaabi analüütikute hulgas tunnustatud eurasist Dugin näeb Venemaad eeskätt mitte rahvusriigi või regionaalse võimuna, vaid ikkagi ülemandrilise impeeriumina.

Vene-islami pakti propageeriva Dugini meelest peaks „uus impeerium” mobiliseerima kogu Euraasia ühiseks võitluseks atlantismi ja liberalismi „totalitaarse ideoloogia” vastu. Nii rõhutab Dugin ideoloogilist vastuseisu fukuyamalikule maailmale, mille kohaselt pidi liberalismi võidukäik ajaloo lõpetama.

Duginist hoopis vähem tuntud riigiduuma endine asespiiker ja liberaalsesse Jabloko erakonda kuulunud Mihhail Jurjev avaldas 2007. aastal Moskvas raamatu pealkirja all „Kolmas impeerium. Venemaa, nagu ta peab olema”. Kolmandat maailmasõda vältimatuks pidades räägib Jurjev oma futuroloogias detailselt sellest, kuidas ühena viiest maailma suurvõimust moodustub taas Vene impeerium.

„Kolmanda impeeriumi” piiridesse hakkavat kuuluma mitte üksnes endise tsaari- ja sovetiimpeeriumi alad, vaid kogu Euroopa koos Gröönimaaga. Lisaks veel Türgi ja Iisrael. Jurjevi fantaasias on erilist tähelepanu osutatud Balti riikidele, mis erinevalt teistest Euroopa riikidest hävitatakse täiesti. „Eesti” nimi ja eesti keel keelatakse avalikus kasutamises, rahvas kas põgeneb Põhja-Ameerikasse või saadetakse Siberisse. „Las juhtub nende riikidega nagu Soodoma ja Gomorraga, sest üksnes nende olemasolu on meile solvav,” kirjutab Jurjev.

Dugin ütleb raamatut lugejatele soovitades: „… sellist Venemaad, mida kirjeldab meile Jurjev, tahaks ehitada, tema eest tahaks surra ja tappa.”
_____________

Ise lisan veel seda, et Dugin on mõningal määral enda vaateid muutnud, toon tsitaadi Andres Herkeli raamatust "Vene mõistatus":
"1997.aastal ilmunud "Geopoliitika alused" on läbimurdeteos. Sellest sai kiirelt imperiaalsete ambitsioonidega geopoliitika kõige mõjuvõimsam teos, ning ka akadeemiline eliit andis sellele suure tunnustuse.
Moskva-Berliini telg paneb aluse ka Suur-Saksamaa ja Suur-Venemaa kujunemisele. Balti riigid, Poola, Moldova ja Ukraina jäävad sanitaarkordonina nende vahele.
On veel kaks telge, mille Venemaa Ameerikale vastukaaluks peab üles ehitama. Esiteks Moskva-Tokio, sest Jaapan on parim strateegiline partner Idas. Suhete soojendamiseks Jaapaniga peab Dugin võimalikuks isegi Kuriilide tagastamist. Lõunatelg on Moskva-Teheran. Iraani vooruseks Vene geopoliitika jaoks on tugev Ameerika-vastasus ning tihe seotus Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega. Just Iraani kaudu on võimalik neid regioone kontrollima hakata.

Edasi vaatleb Dugin Venemaa naabermaid - neid kes jäävad ta vahetusse embusse.
Soome on ainus rahvusvaheline probleem Venemaa põhjasuunal.Riigina on Soome Dugini arust väga ebakindel ja ajalooliselt kuulub ta Venemaa geopoliitilisse ruumi. Nii peab ka tulevikus olma hakkama - tõsi laialdase autonoomiaga. Sellega avaneks Vene-Euraasia Botnia lahele ning kaoks ebamõistlikult pikk ja raskesti kaitstav piir läbi Karjala soode ja metsade.
Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad koos Skandinaaviaga pigem Saksa mõjusfääri.Aga see saab olla üksnes demilitariseeritud sanitaarkoridor, kust NATO on lõplikult väljakupatatud. Oma geopoliitiliste mõjuväljade kaardil lõikab Dugin n.-ö. Vene orbiidile väikeseid ribasid Eesti ja Läti ida-alalt, kuid võtab lisaks Soomele täiega ära Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Bulgaaria, Serbia, Albaania ja Kreeka.
Dugin on tituleerinud end Riigiduuma esimehe G.Zeleznjovi ja hiljem ka presitent Putini nõunikuks. Nõustamine on käinud pigem ühiskondlikel alustel. Samas ei maksa ta rolli alahinnata, teatud toetust ja soosingut on ta võimudelt kindlasti saanud, viidatud on tihedatele sidemetele Putini ühe peamise poliittehnoloogi Gleb Pavlovskiga jne.
Sellal kui Dugin levitab segast šovinistliku teooriat, aetakse praktilist välispoliitikat teisiti. See käib vaiksemalt, pisut viisakama retoorikaga, kuid see-eest kavakindlalt."
M.I.

Read more...

ARTIKKEL NSBLOGI´ST

Neomarksistide diktaat sai seaduseks

Posted in nsblogi@politician.com on 25. nov 2010 by Maximus Germanus Meridius
Parlamendis võeti täna vastu skandaalne Justiitsministeeriumi poolt eksitavalt  allikakaitseseaduseks ristitud akt, mis piirab otseselt sõnavabadust.
Eile saatis Ajalehtede Liit (EALL) õiguskantsler Indrek Tederile kirja palvega uurida antud eelnõu teksti vastavust põhiseadusele. See seadus võimaldab jõustumise hetkest alates kohtutel mõista välja ennetavaid kahjuhüvitisi(st isegi kui väidetav kuritegu pole aset leidnud), ning seda mitte üksnes ajakirjandusorganisatsioonidelt, vaid ükskõik kellelt, sealhulgas
üksikkodanikelt.
Sisuliselt on see võimu katse vaigistada nende vastu suunatud kriitikat meedias ja suukorvistada poliitilised vastased.
Uus seadus muudab veelgi olulisemaks alternatiivsaitide olemasolu.
Eelmisel sajandil ütlesid liberalismi kriitikud, et liberalismil on kalduvus muutuda diktatuurseks, mis tähendab, et kõik peavad olema nii sallivad(võimu suhtes), et kõik mis poliitilise süsteemiga ei ühildu on väär ja vaenuõhutus. Peale liberalismi pealetungi  on paljudes Euroopa riikides just nii läinud.

Read more...

neljapäev, 25. november 2010

MART HELME ARTIKKEL TERVE MÕISTUSE SÜNDIKAADIST

MART HELME: NATO alustas pankrotimenetlust

Lisatud: 25. november
Saada sõbrale
Suursaadik
Nagu juba ette arvata võis, alustasid NATO Lissaboni tippkohtumise järel meie asjaga seotud poliitikud ning kõrgemad riigiametnikud usinat raporteerimist, kui kordaläinud ja Eestile kasulik seal saavutatu oli. Jah,muidugi, Eestile on eriti kasulik, et ebademokraatlikule ja alles äsja ühe NATO liikmekandidaadiga agressiivse sõja maha pidanud Venemaale anti sisuliselt otsustusõigus NATO laua taga. Ja et meie selle puhul piiksugi ei teinud.
Kogu see raporteerimine meenutab oma stiililt ja kohati isegi sõnavaralt paratamatult okupatsiooniaega, kui kompartei otsuseid rahvale samuti presenteeriti lakkamatu liikumisena ühelt suurelt võidult teisele veel suuremale. Läinuks toona nii, nagu rahvale räägiti, poleks Nõukogude Liit muidugi iialgi laiali lagunenud. Paraku ei saanud isegi kompartei Ülemnõukogu Presiidium ega KGB objektiivsete asjaolude arengut ära keelata. Ainus, mida suudeti, oli tegelikkus ilusamaks valetada.
Nüüd oleme siis tagasi samas paradigmas. Valetame ennastunustavalt, et mitte silma vaadata tõsiasjale, et sisuliselt tõmbas NATO tippkohtumine Lissabonis sellele organisatsioonile kui sõjalisele masinavärgile kriipsu peale.
Oh ei, loomulikult ei hakka keegi NATO-t laiali saatma. Ja lähemas tulevikus jääb see organisatsioon veel ka Afganistani, kus kaotus terroristidele ja võimu tagasiandmine Talebanile vajavad ju mingit viisakamat vormistamist. Samuti ei suleta NATO peakorterit Brüsselis ega saadeta seal mugavalt pesitsevaid sõjaväebürokraate ning asendustegevusega hõivatud diplomaate mingile kasulikumale tööle.
Ent sisuliselt lõpetas see organisatsioon Lissabonis ometi Euroopa julgeoleku garandina oma tegevuse. Ja seda tõdemust ei muuda ära ka fakt, et Balti riike premeeriti kaitsekavaga. Mis viimasesse puutub, siis on selle näol paraku kõike muud arvestades tegemist vaid paberilipakaga, sest kaitsekava käivitamise üle ei otsusta mitte sõjaväelased, kes neid koostavad, vaid poliitikud. Ning praegusaegses Euroopas ei tule vastavat käsku mitte ühegi NATO Euroopa liikmesriigi pealinnast.
Milles on siis asi? Mis on siis juhtunud, et NATO-st on saanud tõepoolest ei midagi muud kui papist tiiger?
Kõige lühemalt väljendudes: külma sõja bipolaarsest maailmast on kahe sellele järgnenud aastakümnega kujunenud multipolaarne maailm. Ja selles multipolaarses maailmas pole külma sõja aegset NATO-t tema senisel kujul enamikule selle liikmesriikidest enam vaja.
USA-le on hetkel tähtsamad huvid Lähis- ja Kaug-Idas ning Lõuna-Aasias, Ladina-Ameerikast rääkimata. Washington on püüdnud NATO-t sellest lähtuvalt küll ümber profileerida, kuid eurooplased, eriti pärast Afganistani, ei tule sellega lihtsalt kaasa.
Lääne-Euroopa puhul toimib aga see, et ei nähta külma sõja järgses Venemaas enam mitte ohtu vaid vältimatut partnerit. Kõigele lisaks pole multipolaarse maailma Euroopat esindavate jõudude nimestikus mitte enam Euroopa Liit, vaid Saksamaa, kes üha selgemalt ja üha hoolimatumalt ajab eelkõige Saksamaa ja alles seejärel Euroopa asju.
Multipolaarse maailma jõukeskuste nimestikus on muidugi ka Venemaa. Seda küll mitte niivõrd selle pärast, et tegemist on väga tugeva riigiga kuivõrd põhjusel, et tegemist on Euraasia geopoliitilise võtmemänguriga, keda vajavad nii ameeriklased kui sakslased ja kes saab oma naabrust Hiina, Jaapani, muhameedliku maailma ja Ida-Euroopaga ära kasutades mängida kaalukeelt väga paljudes küsimustes. Ning tunnistagem: vene diplomaatia ongi seda väga osavalt teinud ja muuhulgas ka lääneriike järjest osavalt kahvlisse võtnud. Viimati muide sealsamas Lissabonis.
Mida peaks praegu meie seisukohast väga kriitiliseks kujunevas olukorras ette võtma Balti riigid? Loomulikult arendama koostööd ja asendama sinisilmse NATO-le ning Euroopa Liidule ja eurole lootmise reaalse tegevusega meie julgeoleku tagamiseks.
See eeldab senisest absoluutselt kõrgematasemelist ja uuesisulist koostööd meie lõunanaabrite ja Poolaga, aga ka Põhjanaabrite soomlaste ja rootslastega. Seda nii poliitilisel, majanduslikul, diplomaatilisel kui sõjanduslikul alal. On vaja kiireimas korras tõsta regiooni kaalu maailmas ja kujundada sellest kasvõi kvasi- kuid siiski jõukeskus teiste maailma ümber jagama asuvate jõukeskuste kõrval.
Teiseks ei tohi Eesti oma nn. tuumik-Euroopasse pürgimise unelmate lummuses minna kaasa vana Euroopa omakasupüüdlike tehingutega. Eelkõige puudutab see viisavabaduse sõlmimist Venemaa ja Ukrainaga, aga samuti migrantide vastuvõtmist kolmandast maailmast. Nimetatud lepingud koos arvestatava hulga uusmigrantidega löövad lõplikult paigast meie niigi hapra sisejulgeoleku tasakaalu ning teevad Eestist küllaltki kiiresti vältimatult väikese Venemaa.
Kolmandaks peaksime me asendama ajaloos tegelike kriisiolukordade puhul mitte kunagi töötanud kollektiivse julgeoleku lepingud kahepoolsete vastastikuse abistamise lepingutega. Kuigi kahepoolne võib siin mõningatel puhkudel tunduda Eesti väiksust arvestades naljakana, pole see tegelikkuses ometi nii. Ka suuremad partnerid vajavad baase, sadamaid, lennuvälju, poliitilisi liitlasi, operatiivruumi sügavust ja eelhoiatussüsteemina töötavaid kaugeid liitlasmaid, eriti kui need asuvad geopoliitiliselt sedavõrd tundlikus kohas nagu Eesti ja teised Balti riigid. Riigid, kelledega Eesti ja teised Balti riigid taolised lepingud sõlmima peaks on eelkõige muidugi USA ja Poola, aga võib-olla on see teatud tingimustel võimalik ka Saksamaaga. Tööd selle nimel tuleb alustada kohe, vähemalt välis- ja kaitseministeeriumis ning meie nappides ajukeskusteski. Ülesanne on tegelikult ju väga raske, sest olgem ausad: tegelikult ei huvita Baltikum suuri jõukeskusi, kui Venemaa välja arvata, kuigivõrd. Seda enam, et Venemaaga on praegu võimalik ja tihti vajalikki hoopis teist moodi koostööd teha kui külma sõja ajal.
Me võime endale ju valetada, et kõik on kõige paremas korras, aga nagu talv tuleb alati ootamatult, muutuvad ka jõutasakaalud maailmas alati järsku, kuigi märke nii ühest kui teisest on õhus alati juba tükk aega varem.
Ärme laseme ennast jälle siis üllatada, nagu 30. aastate lõpul. Ajaloost võiks ju vähemalt üks kordki õppida.

Read more...

KOMMENTAAR

Minu kommentaar Jaak Aaviksoo ajaveebist artiklile "Eesti elu mõttest".

EL on üks rahvuste ja riikide sulatuskatel. Eesti rahvas on niigi eriti halvas olukorras, üle 30% elab siin võõraid, aga üha hoogustub multikulti propaganda, nüüd valmistetakse meid juba ette neegrite ja islamiusuliste lahkeks vastuvõtuks. EL-us puuduvad piirid, on tööjõu vaba liikumine ja see toob siia kriitilise massi võõramaalasi, eriti siis, kui Eesti elatustase peaks tõusma. Ma tõsiselt kardan seda viie rikkama riigi hulka jõudmist.
Saksamaal (vähem kui 10% võõraid) kukkus multikultuurse riigi loomine kolinal läbi, meie oleme aga tublid ja pürgime edasi, see on täiesti arusaamatu.
Kunagi, mäletan, räägiti, et eesti rahvas ei ela teist impeeriumi kuulumist enam üle, müüd on kahjuks need päevad käes. EL on sisuliselt impeerium, mitte küll klassikaline, puudub impeeriumi moodustav-valitsev rahvas, kuid seda asendab edukalt bürokraatia. Juba tuleb ka 80% seadusi Brüsselist direktiivide näol, meie kohalik provitsi volikogu vaid kohandab neid kohalikele oludele, vaat nii on lood.
Ainus võimalus meie rahval ellu jääda on EL-st välja astuda. Ei maksa unustada, et referendumil hääletas üle 30% rahvast (hoolimata massiivsest EL-u pooldavast propagandast ja suurtest rahadest mis inimeste ajupesuks kulutati) Euroopa Liitu astumise vastu.
M.I.

Read more...

ERAKONDADE RAHASTAMINE

Valimised lähanevad, seepärast oleks aeg vaadata veelkord erakondade rahastamist, kasutavad nad ju meie ja ka annetustest tulevat raha. Nüüd loodi "sõltumatu" komisjon mis peaks kontrollima erakondade rahakasutamist ja üllatus-üllatus, parteilased on ka seal platsis. Kas keegi usub veel selle komisjoni "sõltumatust"?  Meile räägitakse, et kuidas just parteilased hakkavad üksteise musti tegusid paljastama, mina aga seda ei usu, sest kartellipoliitikud jõuavad kõiges kokkuleppele, eriti siis,  kui asi puudutab nende rahaasju.
M.I.

Ülevaade erakondade kartelli rahastamisest Eestis
SI-153

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Eesti Vabariigis registreeritud 13 poliitilist parteid.

Rahandusministeeriumi andmetel on 2009. aastal erakondadele eraldatud raha alljärgnevalt:

Eesti Reformierakond - 26 miljonit (25 947 921) krooni
Eesti Keskerakond - 24 miljonit (24 273 860) krooni
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit - 16 miljonit (15 903 563) krooni
Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 8 miljonit (8 370 302) krooni
Erakond Eesti Rohelised - 5 miljonit (5 022 177) krooni
Eestimaa Rahvaliit - 5 miljonit (5 022 177) krooni

Lisaks on saanud kartelliväline Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 150 tuhat krooni, kuna kogus eelmistel valmistel totaalsele võimaluste ebavõrdsusele vaatamata 1,7% häältest. Võrreldes riigiparteidega on see närune summa, mis ei kata ka nelja maksmisaasta jooksul isegi neid kulutusi, mida kristlased pidid tegema ainuüksi kautsjoni tasumisele, et esineda valimistel täisnimekirjaga. Teatavasti üldse ainult täisnimekiri, st vähemalt 101 kandidaadi väljapanemine, tagab valimiskampaania ajal enam-vähem võrdse kohtlemise riikliku meedia valimisstuudiotes.

Seega pani kartell mullu taskusse 85 miljonit krooni rahva raha ning tänavu umbes sama palju, millega siseneb valimisvõitlusse, et tagada sama olukorra jätkumine ka edaspidi. Ka rohelistel ja Rahvaliidul on kummalgi võimalik kulutada oma viimseks ohkeks 5 miljonit krooni. Maksumaksja rahadega peetakse üleval erakondi, kes on saanud riigikogusse - seepärast kardavad poliitikud alla valimiskünnise jäämist nagu tuld, tavaliselt lõpeb see ka partei hääbumisega.

Olukorrast on kaks tsiviliseeritud väljapääsu: kas lõpetada erakondade riiklik rahastamine või korraldada see põhjalikult ümber, et rahastamisskeem arvestaks erakondluse kui nähtusega, seega kõigi registrisse kantud parteidega.

Allikas: Matti Ilves

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP